tag:blogger.com,1999:blog-74434803864920546492024-03-05T16:58:43.282+02:00tulevikuveeb 2.0adopt.adapt.improve.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.comBlogger283125tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-68417643173766745322010-08-06T17:08:00.003+03:002010-08-06T17:13:49.993+03:00Personaaltelevisioon – iga telesõbra unistus<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHFE2JgQmgx4hCLMxRHTGjP7XP_xjw356jkr3LFUJru8d-vourciOcth3aYRYl2syNOBgR7K1k2aOlp58p7i5pTZ76Iu8IqB7a9Dh5gz2TJxyw6ItnTQvio1_zCIwA6_U0JRLK0v4ZULU6/s1600/267c1e3c5c82d35400545887781cf3a6.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHFE2JgQmgx4hCLMxRHTGjP7XP_xjw356jkr3LFUJru8d-vourciOcth3aYRYl2syNOBgR7K1k2aOlp58p7i5pTZ76Iu8IqB7a9Dh5gz2TJxyw6ItnTQvio1_zCIwA6_U0JRLK0v4ZULU6/s200/267c1e3c5c82d35400545887781cf3a6.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5502299100972439090" /></a>Nii mõnelgi sumedal sügisõhtul kaabli kaudu me kodudesse rändavaid kümneid ja sadu <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Television">teleprogramme</a> läbi sõeludes, on kindlasti nii mõnigi telekavaataja unistanud just sellisest televiisorist, millest tuleksid vaid need saated, mida me näha soovime ja täpselt sel ajal, kui meie tahame. Just sellisel unistuste <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Algorithm">algoritmil</a> baseeruvat beetalahendust tutvustas juuli keskpaigas pikka aega varjusurmas olnud hollandlaste kontsern <a href="http://www.philips.com/">Philips</a>. Nime „<a href="http://www.aprico.tv/">Aprico</a>“ kandev rakendus on võimeline maksimaalselt 17 päevase kasutajakäitumise järel kokku panema rakenduse kasutaja profiili ning sama aegselt valmis seadma asjakohase telepaketi. Loomulikult võib kasutaja ka ise panustada oma soovide defineerimisse, kuid mugavuse korral lubavad süsteemi loojad, et süsteemi tuumaks olev algoritm suudab seda ka kasutaja eest teha.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-62474238578371372242010-08-04T17:28:00.000+03:002010-08-04T14:41:41.840+03:00Loogikaskeem kui puuvili<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqHqynKK0jyPCYLO-vkEiY0E4MJmnWe5Z-c-G3gg-f9_hmKF9yKxuRsk3hIAQ10MeXhVueeWwJ6TjZlKU6A3xuU1pCnb7pZd1_bN7KXbDbzeBrwJXezumSBI03dfokmRvXhEZurRz-0nMv/s1600/nand.gif"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 197px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqHqynKK0jyPCYLO-vkEiY0E4MJmnWe5Z-c-G3gg-f9_hmKF9yKxuRsk3hIAQ10MeXhVueeWwJ6TjZlKU6A3xuU1pCnb7pZd1_bN7KXbDbzeBrwJXezumSBI03dfokmRvXhEZurRz-0nMv/s200/nand.gif" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5501518275657609650" /></a>Kuigi kevadiselt õitsevad <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Pappel">paplipuud</a> nii mõnegi kodaniku elamise põrguks muudavad, on <a href="http://www.huji.ac.il/huji/eng/">Iisraeli Jeruusalemma Ülikooli</a> nanotehnoloogid jõudnud järeldusele, et paplipuu evib lisaks ääretult imposantsele õitsemise protsessile veel ka omadust töödelda teavet. Nimelt uurisid sealsed teadlased paplipuu <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Valk">valgurakke</a> ning avastasid neil omaduse lisaks puu eluks vajaliku teabe edasi transportimise võimele veel ka võime toimida lihtsa kahend-süsteemse <a href="http://www.scienceprog.com/logical-elements-and-their-classification/">loogikaelemendina</a>. Sellise loogikaelemendi juhtimiseks rikastati valgurakku nanomõõtmes <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni">räniosakesega</a> ning moodustuski lihtsaim salvestusvõimega varustatud loogikalüli, millel mikroelektroonikas mõõtmatu ulatusega kasutusvõimalused.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-57516396090277311242010-05-25T09:15:00.000+03:002010-05-25T09:20:37.097+03:00Lasertoide muudab robotid igiliikureiks<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioSdz1gqqf5POvzFh_bVr4IFwo4uedZtoCw8hH01u6PBWyAQ5eUNPnjDagKEAyxOWAxAk0ZgRBvWK2JqH3l0w-GxKxMkwI3I8PubkkmbddOqpfO_Y65Ir4GxsGmBzvQLn65OID0gsjFKL7/s1600/laser_beam_lg.gif"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 130px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioSdz1gqqf5POvzFh_bVr4IFwo4uedZtoCw8hH01u6PBWyAQ5eUNPnjDagKEAyxOWAxAk0ZgRBvWK2JqH3l0w-GxKxMkwI3I8PubkkmbddOqpfO_Y65Ir4GxsGmBzvQLn65OID0gsjFKL7/s200/laser_beam_lg.gif" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5475084899640024546" /></a><a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Termod%C3%BCnaamika">Termodünaamika</a> seadusi murdva <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Igiliikur">igiliikuri</a> loomine on tehnoloogia-maailma väljakutseks olnud juba kümneid, kui mitte sadu aastaid. Ei möödu vist aastatki, kui teaduskirjandusse ei jõuaks uusi sõnumeid katsetest seda väljakutset reaalsuseks pöörata. Sellel kevadel avaldasid aga korduvalt <a href="http://www.nasa.gov/">NASA</a> uurimisgrante võitnud USA ettevõtte <a href="http://lasermotive.com/">LaserMotive</a> insenerid, et on loonud laserkiire abil laetava mehitamata robotlennumasina prototüübi, millise ainus põhjus peale lendu tõusmist <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Earth">Maad</a> külastada, oleks tehniline rike mõnes tema süsteemis. Nimelt võimaldab nende poolt loodud laseri ja päikesepatarei kombinatsioon suurte kauguste taha edastada elektritoitel liikuvate robotseadmete toiteks vajalikku energiat. Ehk siis muuta need omamoodi igiliikureiks. Arvestades ainuüksi mehitamata õhusõidukite turumahu kasvu umbes topelt lähima kümne aastaga, on <a href="http://www.usa.gov/">Ameerikamaa</a> ettevõtjad uudse toitelahenduse turupotentsiaali suhtes enam kui optimistlikud. Seda enam, et sealne sõjatööstus on lahenduse vastu juba tõsist huvi üles näidanud.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-39152372305582958072010-05-21T12:40:00.002+03:002010-05-21T12:52:20.770+03:00Silmjuhitavad sõiduautod<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlghbGZ2ZdvKyFxXGXUTRPLc8Uo5M0UfLCnftBummqHntAgSIzIdtSZtrAswM2Zq2yjPVEQw2ohruGHzivbe3icr3ksNISc1UTkWp43sj6PURSg_T_JSTyzduDIjDwXq-R8Ub-l_Z8nrRH/s1600/SpiritofBerlin_Victorville_smaller-525x340.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 130px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlghbGZ2ZdvKyFxXGXUTRPLc8Uo5M0UfLCnftBummqHntAgSIzIdtSZtrAswM2Zq2yjPVEQw2ohruGHzivbe3icr3ksNISc1UTkWp43sj6PURSg_T_JSTyzduDIjDwXq-R8Ub-l_Z8nrRH/s200/SpiritofBerlin_Victorville_smaller-525x340.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5473658715744040594" /></a> Saksamaa <a href="http://www.fu-berlin.de/">Freie Universitaet Berlin</a> teadlased tutvustasid aprilli teises pooles <a href="http://www.neatorama.com/2010/04/23/eyedriver-technology-lets-you-steer-a-car-with-your-eyes/">EyeDriver</a> nimelist tarkvaralahendust, mis ühendab omavahel katseautole paigaldatud juhtimissüsteemi ja juhikiivrisse ehitatud inimsilma liikumist fikeeriva lahenduse (vaata videot <a href="http://www.youtube.com/watch?v=0zbrySJVQ5A&feature=player_embedded"><span style="font-weight:bold;">SIIN</span></a>). Tulemuseks saadud silmadega juhitav sõiduauto on täna veel pigem ideelahendus, kui arvestatav prototüüp. Samas, kombineerituna erinevate teiste lahendustega võib ka silmadest autoroolis lõpuks ka muud lisaväärtust olla, kui käelistele tegevustele suunavaks toeks olemine.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-29518058040498333462010-04-21T15:36:00.003+03:002010-04-21T15:43:34.402+03:00Tulevikuarvuti, mis mõistab su tundeid<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRkJs_zA9YWV6nAYyAYUs1tgdy2BtE4lElRf-mHHWMOc3ATyXIoUtrCSA68uYMy_PrlwYrmoEM9PhAd36dLCcrn3tIG9zgae8CNL8evNJ1i1lMq9nBR6Qx5fH9ty8alVZwYe3SgoPQf8AS/s1600/tribons-future-computer-by-frogdesign-02.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 158px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRkJs_zA9YWV6nAYyAYUs1tgdy2BtE4lElRf-mHHWMOc3ATyXIoUtrCSA68uYMy_PrlwYrmoEM9PhAd36dLCcrn3tIG9zgae8CNL8evNJ1i1lMq9nBR6Qx5fH9ty8alVZwYe3SgoPQf8AS/s200/tribons-future-computer-by-frogdesign-02.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5462569003792725650" /></a>See, et arvuti me mõtteid ja ka käitumist suudab ette aimata, pole tänases arvutimaailmas tõenäoliselt enam mingi uudis. Küll aga võib huvitavate püüdluste hulka arvata <a href="http://www.udallas.edu/"><span style="font-weight:bold;">USA Dallase Ülikooli</span></a> poolt kohalike <a href="http://www.airforce.com/">õhujõudude</a> rahastusel käivitatud projekti, panemaks arvuti aimama ja lugema inimese emotsioone. <a href="http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.80.8690&rep=rep1&type=pdf">Emotsioonide lugemine</a> meie sõnakasutusest, kehakeelest, hääletoonist ja millest kõik veel, on teadlastele mõtteainest pakkunud tegelikult juba aastaid. Ka inimkõnest emotsioonide arvuti-põhise tuvastusega on tegeletud juba mitu aastat ja tänaseks on emotsioonide lugemisel saavutatud tulemuse täpsus kuskile sinna 70% ringi. Sellegi poolest on seni saavutatu olnud pigem kaootiline ning kindlasti mitte süsteemide toimepidevust garanteeriv. Seda enam, et kõne karakteristikud, mille abil emotsioone arvutites kalkuleeritakse, on erinevates keeltes erinev, muutes universaalse käsitluse seni võimatuks. Just kõike seda <a href="http://www.physorg.com/news190455033.html">üritavad</a> lähimal kolmel aastal 300 000 USD grandi raames arvesse võtta Dallase uurijad selleks, et seada kokku senistest parima toimepidevusega süsteem. Midagi sellist, mida oma seadmetesse usaldaks ka USA õhujõud, aimamaks pilootide vaimu- ja tunnete maailma.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-15902791699829749812010-04-19T16:10:00.000+03:002010-04-19T16:15:28.492+03:00Uuring: avatarid muudavad me tegelikkust<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQGMPyGtE63FwuwxnwI94Bpx0BOR8Fbrc_-QVUbAa28Ka0xJf7G-EHdevi-fB417aE4hVN6eWvu7FkUH32eG_f6Q8YLXQX5H40uxPYJt0YEIQWjmMg0_MjuOROZhxz0MrXP5wVWE8zH0Lk/s1600/feature_avatars.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 188px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQGMPyGtE63FwuwxnwI94Bpx0BOR8Fbrc_-QVUbAa28Ka0xJf7G-EHdevi-fB417aE4hVN6eWvu7FkUH32eG_f6Q8YLXQX5H40uxPYJt0YEIQWjmMg0_MjuOROZhxz0MrXP5wVWE8zH0Lk/s200/feature_avatars.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5461835090569500274" /></a>Küsimus, kas teleri- või arvutiekraanilt nähtud vägivaldne süzhee võib me igapäevaelu olulisel määral mõjutada, on tõenäoliselt üks virtuaalmaailma kontekstis enim arutletud küsimusi. Uurisid seda nüüd ka <a href="http://www.stanford.edu/">USA Stanfordi ülikooli</a> teadlased, võttes aluseks inimeste ja avataride, ehk siis inimese digitaalse peegelpildi, omavahelise kommunikatsiooni. Katsete käigus ilmnes, et peale enda näokujutisega <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Avatar_%28computing%29"><span style="font-weight:bold;">avatari</span></a> tegevuse jälgimist, olid katsealused oluliselt aktiivsemalt valmis tegutsema avatari poolt dikteeritud käitumismustrile vastavalt, kui lihtsalt võõrast avatari tegevuses jälgides. Nii näiteks siirdusid personaalset avatari aktiivselt treenimas jälginud enam kui 30% suurema tõenäosusega ka ise trenni, kui need, kes võõra avatari tegevusi olid jälginud. Samuti oli avatarina treeninute treeningu kestvus umbes tunni võrra pikem, kui võõraid avatare jälginud treeninuil. Uurijate sõnul võimaldavad esialgsed katsed järeldada, et avataride kasutamine näiteks sõltuvusravi <a href="http://www.medterms.com/script/main/art.asp?articlekey=10897">teraapias</a> võiks anda olulist rahalist ja mõjulist efekti. Seda enam, et personaliseeritud avataride loomine on juba täna võimalus, mida mitmed <a href="http://games.yahoo.com/">mängukeskkonnad</a> pakuvad, vajamata seega olulisi lisainvesteeringuid asjakohase <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Technology">tehnoloogia</a> arendusse.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-80304126450018391222010-03-22T08:56:00.000+02:002010-03-22T08:56:37.122+02:00GPS allilmale<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg914uFQ938uX9bANVCJC71DmdKQw6guxechRHxJNH3uMq0UkarP3waCqSCHjDp9VYM03RhnXoleKV9RR8b6COZbeE16CblvKRcqwT3ghqnG7eRCcFkfeVBIWo7tTmDQAGgdTqDwgoG5VyI/s1600-h/lightning.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg914uFQ938uX9bANVCJC71DmdKQw6guxechRHxJNH3uMq0UkarP3waCqSCHjDp9VYM03RhnXoleKV9RR8b6COZbeE16CblvKRcqwT3ghqnG7eRCcFkfeVBIWo7tTmDQAGgdTqDwgoG5VyI/s200/lightning.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5451347677972136210" /></a>USA kaitsetööstuse agentuur <a href="http://www.darpa.mil/"><span style="font-weight:bold;">DARPA</span></a> on saanud sealse valitsuse uurimisgrandi töötamaks välja võimalik <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/GPS"><span style="font-weight:bold;">geo-positsioneerimise süsteem</span></a> maa all orienteerumiseks. Teatavasti traditsioonilise <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Satellite"><span style="font-weight:bold;">GPS satelliidi</span></a> signaal maa-alustesse sügavustesse ei levi, nõudes satelliidi ja vastuvõtja vahelist silmsidet. Lahendust loodavad ameerikamaised teadlased <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Lightning"><span style="font-weight:bold;">loodusliku välgu</span></a> poolt tekitatavate väga madala sagedusega raadiolainete uurimisest. Nimelt on teadlastele silma jäänud, et välgu poolt tekitataval madalsageduslikul magnetlainel on omadus levida ka kümnete meetrite sügavusele maa alla. Üritades välku omamoodi GPS majakana rakendada, soovivad teadlased <a href="https://www.fbo.gov/index?s=opportunity&mode=form&id=ea9841ea63279b66a8ad18e8e438d230&tab=core&_cview=0"><span style="font-weight:bold;">S-BUG</span></a> nimelise projekti raames nende majakate baasil ehitada välja andmemudeli, mis võimaldaks neid majakaid uue GPS süsteemi rajanäitajatena rakendada.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-73763496788107962492010-03-17T11:56:00.001+02:002010-03-17T14:03:33.948+02:00Samm lähemale targale tolmule<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9qfUrUQXy2fx1TU1-BqybYJp9tK-u5J7g0DktTcvcSaA2-yKB3mHYmvNyOCRZR_jkxN7cQNHNRYcmAwpsya_V6FPywJKjwZYQaCeJ76MgscCeDPqDzq7HjkJpt38orYjXZvlQaV-scgru/s1600-h/Flyfire-3Dfaces-small.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9qfUrUQXy2fx1TU1-BqybYJp9tK-u5J7g0DktTcvcSaA2-yKB3mHYmvNyOCRZR_jkxN7cQNHNRYcmAwpsya_V6FPywJKjwZYQaCeJ76MgscCeDPqDzq7HjkJpt38orYjXZvlQaV-scgru/s200/Flyfire-3Dfaces-small.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5449538375574979858" /></a>Mäletad stseeni kunagisest Oota-Sa multifilmist, kus mesilaste pahameele ära teeninud hunti ründas hiigelmesilase kuju võtnud mesilasparv? Umbes täpselt samasugust võimalust pakkuva lahendusega on välja tulnud USA <a href="http://web.mit.edu/"><span style="font-weight:bold;">MIT tehnoloogiakooli</span></a> teadlased koostöös kohaliku <a href="http://ares.lids.mit.edu/"><span style="font-weight:bold;">ARES Lab</span></a> nimelise initsiatiiviga. <br /><br />Nimelt on <a href="http://senseable.mit.edu/flyfire/"><span style="font-weight:bold;">FlyFire</span></a> nime kandva projekti raames insenerid konstrueerinud platvormi, millega juhitakse <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Light-emitting_diode"><span style="font-weight:bold;">LED valgustitega</span></a> varustatud imepisikeste robotkopterite parve (vt kõrvalolevat pilti). Ise-enesest poleks projektis midagi eriskummalist, kui teadlastel poleks muuhulgas õnnestunud murda selliste parves toimivate mikrotäppide toitmise ja juhtmevaba stabiilse juhtimise süsteemide põlised probleemid. <br /><br />Kuigi ettevõtmise tarbeks avatud veebisaidil <a href="http://senseable.mit.edu/flyfire/"><span style="font-weight:bold;">http://senseable.mit.edu/flyfire</span>/</a> esitletakse avalikkusele mõnekümnest kopterist koosnevate pilvedega moodustatud kujutisi, arvavad teadlased, et peale edukaid katseid olemasoleva prototüübiga, õnnestub juba lähiajal juhtida ja 3D tegudele suunata „väga suur arv“ selliseid koptereid.<br /><br />Ja nagu sellistel arendustel ikka, ei piirdu MIT teadlased vaid vahvate <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/3D_computer_graphics"><span style="font-weight:bold;">3D värvipiltide</span></a> moodustamisega, vaid sihivad sarnase rakenduse najal futuristlike targa tolmu lahenduste loomist, millised siis inimese poolt sõnastatud lähteülesande najal suudaksid ise lisaks kujundite moodustamisele ka muid keerukamaid logistilisi ülesandeid täita.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-12025591712452185082010-03-16T09:07:00.004+02:002010-03-16T09:21:37.216+02:00XXX domeen jääb ka seekord ära!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUT5nmjjbIC0KKVNl0KHN3Aw_DK5rD_F-VPpqUMWqkFZFsa3AGxX43jt81W8XvTaaNVD0YzFpAhna3SIU_wcgqxTG-VrndUlnEpOsd0pc-KcBeb6OWMC3bSY90VvbHJr7e5TrYrCqhnryF/s1600-h/telnetWindows.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUT5nmjjbIC0KKVNl0KHN3Aw_DK5rD_F-VPpqUMWqkFZFsa3AGxX43jt81W8XvTaaNVD0YzFpAhna3SIU_wcgqxTG-VrndUlnEpOsd0pc-KcBeb6OWMC3bSY90VvbHJr7e5TrYrCqhnryF/s200/telnetWindows.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5449126973894314018" /></a>Internetis toimuva ombudsman <a href="http://www.icann.org/"><span style="font-weight:bold;">ICANN</span></a> <a href="http://www.physorg.com/news187607198.html"><span style="font-weight:bold;">andis teada</span></a>, et kolmandale ringile tulnud <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/.xxx"><span style="font-weight:bold;">arutelu .xxx domeeninimede kasutuselevõtuks</span></a> pornograafilist sisu evivate saitide juures jääb ka seekord positiivse lahenduseta.<br /><br />Seekord Keenias kogunenud ICANN nõukogu tegi seekord aga oma juhatusele ja juristidele ülesandeks lahendada xxx domeeni teema lähima 70 päeva jooksul nüüd ja igaveseks. Kuna tänasel päeval veel otseselt xxx domeeni vastu eluline vajadus puudub, siis ei ole peetud ka selle käibelevõttu elu ja surma küsimuseks. Seda vaatamata ka ICANN enda poolt läbi ajaloo erinevatele seisukohtadele selles küsimuses. Pigem võib tänase aktiivsuse taga näha sama liiki kõrvu, kui neil, kes hetkel ühte maailma kalleimat veebinime <a href="http://porn.com"><span style="font-weight:bold;">porn.com</span></a> müütavad. Mis seal salata - on teemasid, mis ka masu ajal võimast raha keerutavad.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-84253283333397967272010-03-02T13:34:00.000+02:002010-03-02T13:38:03.254+02:00SETI UFO-otsingu algoritm sai avalikuks<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk3daxiKqTwuOHYPfEO-tyOrwPvVJp-jPnlqRw-e5sfHi7fFFKLN-1NB19RXnDDNEa8oZwpzLdhhloGe3ACbkxXPtNq7EVviQ9l8kWPx2D22fljfTc1jYjsowapWIADLtYfc4YUy2p7UxR/s1600-h/UFO.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 140px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk3daxiKqTwuOHYPfEO-tyOrwPvVJp-jPnlqRw-e5sfHi7fFFKLN-1NB19RXnDDNEa8oZwpzLdhhloGe3ACbkxXPtNq7EVviQ9l8kWPx2D22fljfTc1jYjsowapWIADLtYfc4YUy2p7UxR/s200/UFO.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5443981811071651714" /></a>Kaheksakümnendate keskpaigas USA Kalifornia kauni päikese all alguse saanud universumi-uuringute keskus <a href="http://www.seti.org/Page.aspx?pid=1366"><span style="font-weight:bold;">SETI Instituut</span></a> on läbi kahekümne aasta ühendanud miljoneid huvilisi ühise eesmärgi nimel – leida meid ümbritsevast universumist jälgi <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Unidentified_flying_object"><span style="font-weight:bold;">maavälisest elust</span></a>. Kui algusaastatel oli tegemist enam kui skepsist tekitanud initsiatiiviga, siis üheksakümnendate alguses loodud <a href="http://setiathome.berkeley.edu/"><span style="font-weight:bold;">SETI@home</span></a> hajaarvutuse veebiplatvorm oli juba midagi, mis tekitas elevust ja lubas igal arvutikasutajal kodust lahkumata veenduda, et <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/United_States"><span style="font-weight:bold;">ameerika</span></a> teadlastel võib tõsi taga olla.<br /><br />Nüüd, kakskümmend aastat peale projekti käivitamist, ajal, mil avatud platvormid on osutunud paljude edukate innovatsiooniprojektide aluseks, otsustas ka SETI Instituut avada oma seni kogutud teabe ja maavälise elu otsingu algoritmi kõigile huvilistele. Asjakohase uudise tegi 11. veebruaril Kalifornia <a href="http://www.ted.com/"><span style="font-weight:bold;">TED konverentsil</span></a> teatavaks SETI üks eestvedajaid, professor <a href="http://www.seti-inst.edu/about-us/people/staff/tarter-jill.php"><span style="font-weight:bold;">Jill Tarter</span></a>. Tänaseks ongi kogu seni kogutu tutvumiseks ja edasi arendamiseks üleval aadressil <a href="http://setiquest.org/">http://setiquest.org/</a> . Sealtoodut uurides ja täiustades saab igaüks kaasa aidata sellele, et keskuse teleskoobid suunataks uurima just neid objekte, mis <a href="http://www.universetoday.com/"><span style="font-weight:bold;">universumi</span></a> uute eluvormide lätetele viitavad. Kas aga SETI algoritmi ja senikogutud andmestiku avamine kõigile huvilistele ka reaalselt aitab maavälise elu otsinguid uuele tasemele, näitab aeg. Põnev algatus igal juhul.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-74677552754979211792010-02-23T12:15:00.000+02:002010-02-23T09:41:20.881+02:00Dalai Lama @ Twitter<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW1ssHliORdlVsUAQYhsg8ddiYbDBLOay9EQhyphenhyphenYBCK6G1QuB4FLVJgZZ4TCxOkNUK2wyExSUkWOC_socsClHHveqHYHdpcskOucnThyhWDTIJh-2n4KwsUweevb214tkKSl2Y-LVSpqhz-/s1600-h/dalailama.bmp"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 146px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW1ssHliORdlVsUAQYhsg8ddiYbDBLOay9EQhyphenhyphenYBCK6G1QuB4FLVJgZZ4TCxOkNUK2wyExSUkWOC_socsClHHveqHYHdpcskOucnThyhWDTIJh-2n4KwsUweevb214tkKSl2Y-LVSpqhz-/s200/dalailama.bmp" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5441335017952707298" /></a>Ei saa ka selle maise maailma pühaduse kandjad tänasel tehnoloogiaajastul läbi ilma sotsiaalsetele võrkudele oma sõrma andmata. Kui <a href="http://www.vatican.va/"><span style="font-weight:bold;">Vatikan</span></a>, rääkimata <a href="http://english.islamweb.net/emainpage/index.php"><span style="font-weight:bold;">Moslemite usukeskustest</span></a>, on veebis juba pikemat aega olnud esindatud, siis meiegi maal austatud <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Tibet"><span style="font-weight:bold;">Tiibeti rahva</span></a> usujuht 14. <a href="http://dalailama.com/"><span style="font-weight:bold;">Dalai Lama</span></a> jõudis Twitterisse alles selle esmaspäeva pealelõunal. Peale kasutaja autentsuse kinnitust, jõudis teade tema pühaduse virtualiseerumisest mõne hetkega ka <a href="http://networkedblogs.com/p28336385"><span style="font-weight:bold;">tehnoloogiauudistesse</span></a>.<br /><br />Twitteri kasutaja <a href="http://twitter.com/DalaiLama"><span style="font-weight:bold;">@DalaiLama</span></a> loomise esimese kahekümne tunni jooksul sai tema pühadus omale enam kui 30 000 lugejat/järgijat. Võib tema pühadust sellise sammu eest vaid tunnustada ning loota, et kogu selle vaimse mustuse asemele, mida veeb üsna sageli esindab, hakkab seal üha sagedamini lugeda olema midagi vaimupuhast ja kaunist.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-40929352996516908242010-02-19T01:45:00.000+02:002010-02-18T22:53:17.718+02:00TREXA – tee endale ise elektriauto<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7bkf8eoEeO6oxgq7c4UvHStDOTiP04iXUY25kJmx7GtUI6K0s1jqgvPiDDYyMZkeyAXqIrf1KFa0wlrGmcz9w63rRu3X_gOK-AcpMMLMMN4koadZ1tV60COo1BfTppcIYkAlhWzomy8CW/s1600-h/trexa-ev3.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 128px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7bkf8eoEeO6oxgq7c4UvHStDOTiP04iXUY25kJmx7GtUI6K0s1jqgvPiDDYyMZkeyAXqIrf1KFa0wlrGmcz9w63rRu3X_gOK-AcpMMLMMN4koadZ1tV60COo1BfTppcIYkAlhWzomy8CW/s200/trexa-ev3.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5439688290946528178" /></a>Kõigile neile, kes mõni aeg tagasi said olema innustunud <a href="http://www.teslamotors.com/">Tesla nimelisest elektriautost</a>, tõi <a href="www.trexa.com">Trexa</a> nimeline ettevõte turule elektriauto baasmudeli, millest iga soovija saab ise edasi arendada endale sobiva sõiduriista. Algnäitajatena kaheksa sekundiga saja kilomeetrini tunnis kiirendava ning ühe neljatunnise laadimisega kuni 160 kilomeetrit sõitev mudel koosneb küll vaid <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Lithium-ion_battery">liitiumakudel</a> toitega põhjast, ratastest ja juhtblokist, kuid koostöös ettevõtte arenduspartneritega saab algse komplekti juurde kombineerida nii vajaliku kere kui ka kõik muud vajalikud osised.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-60208738332894730162010-02-15T19:15:00.000+02:002010-02-15T17:18:44.372+02:00Internet 2010. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiks?<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_ZNp3OHzGsoE4ioDof8ZdVviLjVVmoSMNmzuZMJt4LrIlIN1t95xD0KE6oNhbGdUYSoUcAgFarz3y4D47IRJO94Ns3Tfj6GaGQxpSyXEgI7VNUuf7njL03oTPR9T3_1dlBQOe6J6DQjPJ/s1600-h/12-alfred-nobel.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 146px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_ZNp3OHzGsoE4ioDof8ZdVviLjVVmoSMNmzuZMJt4LrIlIN1t95xD0KE6oNhbGdUYSoUcAgFarz3y4D47IRJO94Ns3Tfj6GaGQxpSyXEgI7VNUuf7njL03oTPR9T3_1dlBQOe6J6DQjPJ/s200/12-alfred-nobel.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5438488543679085842" /></a>Kes on öelnud, et <a href="http://nobelprize.org/"><span style="font-weight:bold;">Nobeli preemia</span></a> vääriline saab olla vaid konkreetne persoon? Tõenäoliselt just sellise küsimuse tõstatasid ajakirja <a href="http://www.wired.it/"><span style="font-weight:bold;">WIRED Itaalia versiooni</span></a> lugejad, kui otsustasid 2010. aasta detsembris aset leidva rahupreemiate tseremoonia üheks nominendiks esitada meie igapäevase <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Internet"><span style="font-weight:bold;">Interneti</span></a>. Seda just <a href="http://www.boston.com/news/world/europe/articles/2010/02/02/internet_among_nobel_peace_prize_nominees/"><span style="font-weight:bold;">seetõttu</span></a>, et Interneti näol „on maailmal olemas globaalne avatud keskkond dialoogiks, diskussiooniks ja konsensuse leidmiseks“.<br /><br />Kuigi ka varasemalt on sajakonna aasta jooksul <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Nobel_Peace_Prize_laureates"><span style="font-weight:bold;">Nobeli rahupreemia</span></a> omistatud mitmele mitteisikustatud subjektile, oleks Interneti puhul tegemist laureaadiga, millele osaks saavat au oleks raske kellegi isikuga seostada. Samas oleks Interneti pärjamine kahtlemata märgilise tähendusega ning kindlasti samm selle poole, et ka <a href="http://www.howstuffworks.com/web-30.htm"><span style="font-weight:bold;">veebi 3.0</span></a> versioonis me ümber toimuv võib üsna varsti omada isegi olulisemat tähendust kui suure hulga inimeste ühislooming.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-20639125834409348272010-02-15T01:35:00.000+02:002010-02-14T21:47:05.212+02:00Innovatsioon 2010: tindi-, tahma- ja paberivaba printer<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5wOa2TffO7xelAEqBtOJCmCLBfbnNrfcUkHI0l2kFKAuOKpQguME9y3HVjRDvJFsqQu6BIQpSufaERGd-slkzLXK6m3HZ1hJLEXdORDRutciOJZVrTbImkNXmLuvva2aUYvSzZBXlF2ow/s1600-h/printer.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 180px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5wOa2TffO7xelAEqBtOJCmCLBfbnNrfcUkHI0l2kFKAuOKpQguME9y3HVjRDvJFsqQu6BIQpSufaERGd-slkzLXK6m3HZ1hJLEXdORDRutciOJZVrTbImkNXmLuvva2aUYvSzZBXlF2ow/s200/printer.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5438179474655718082" /></a>Kulude optimeerimise ajastul on ka kontoritehnika loojad tõsise surve all pakkumaks lahendusi, mis igapäevasid kuluvahendeid kokku hoida võimaldaksid. Nii näiteks andis jaapanlaste ettevõte <a href="http://www.sanwa-newtec.co.jp/indexe.html"><span style="font-weight:bold;">Sanwa Newtec</span></a> veebruari alguspäevil teada, et on asunud müütama täiesti uudsel tehnoloogial põhinevat printerit. Ehk siis trükiseadet, milline lehele kujutise tekitamiseks ei kasuta tinti ega tahma. Nagu tegelikult ka paberit. <br /><br />Printerilahendus nimega ThePrePeat RP-3100 (vaata kõrvalolevat pilti) kasutab infokandjana, millele kujutis trükitakse, <a href="http://www.napcor.com/PET/whatispet.html">PET polüeteleenplastikut</a>, milline välimuselt ja esmasel kogemusel ka struktuurilt, ei erine palju harilikust paberist. Plastikmaterjalile manatakse pilt seda printeris termiliselt töödeldes. Erinevalt tavalisest paberist, saab aga igat sellist lehte enam kui 1000 korda uuskasutada. Selleks tuleb leht lihtsalt uuesti printerisse asetada, kust siis väljub juba uut infot kandev dokument.<br /><br />Veebi andmeil täna 5600 USD maksev printer ja selle juurde kuuluvad 3,35 USD maksvad plastiklehed on näitaks ette tellitavad <a href="http://www.sanwa-newtec.co.jp/formmail/e_main/index_e.html"><span style="font-weight:bold;">SIIT</span></a>. Kuna tegemist on lahenduse turundamise esimeste päevadega, on lootust, et lähiajal tema müügihind muutub. Samas aga, äkki on juba täna kasutusvaldkondi, mis selle kulutuse kiirelt tagasi teeniksid?Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-37118363440654343922010-01-14T15:48:00.000+02:002010-01-14T11:55:39.567+02:00Biooniline silm teeb pimeda nägijaks<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeL_NcU4VjzcbCM3cHn0SZ6AZNsegQjvYTgOmD9R4MfaYplAkQ44PfvRjp_paFlPHOYBH8CpAneIWqa-u5ikW72MVvZG24tQxeddzuyLnKoXgtPQV6IEdi3IzwJ0jKeHOvKaIEuzhgT4ht/s1600-h/bioniceye.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 157px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeL_NcU4VjzcbCM3cHn0SZ6AZNsegQjvYTgOmD9R4MfaYplAkQ44PfvRjp_paFlPHOYBH8CpAneIWqa-u5ikW72MVvZG24tQxeddzuyLnKoXgtPQV6IEdi3IzwJ0jKeHOvKaIEuzhgT4ht/s200/bioniceye.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426530466950343090" /></a>Brittide <a href="http://www.nhs.uk/ServiceDirectories/Pages/hospital.aspx?id=RW3RE"><span style="font-weight:bold;">Manchester Royal Eye Hospital</span></a> koostöös USA ettevõttega <a href="http://www.2-sight.com/"><span style="font-weight:bold;">Second Sight</span></a> viisid Suurbritannias lõpule maailma esimese <a href="http://health.howstuffworks.com/bionic-eye.htm"><span style="font-weight:bold;">bioonilise silma</span></a> siirdamise, mille tulemusena kannab tänaseks mitu sealse saareriigi alamat oma silmas tehnoloogilist lahendust, mis päikeseprille meenutava seadme kaudu edastab elektroonilisi impulsse silma närvikeskusesse, millest siis omakorda teave ajusse lahtimõtestamiseks edastatakse. Uue tehis-silmaga nägemine ei ole täna veel kindlasti nii tõhus, kui oma silmaga, kuid võimaldab siiski orienteeruda ruumis ning lugeda suuremat trükitud teksti.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-70382445627995777822009-12-29T17:45:00.000+02:002009-12-29T13:46:22.486+02:003,5 miljardi mobiilikasutaja kõned avalikud?<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhYEY7jKyBHlNVx9Gf5ft7Pna48BS-zvR0FxAI73ff7RAV4OknWUDsVdANOOI_hRX7J88DAm8p-3F9PhiRkjVh4eYoXh1o4D_jtCu6Pj-gRduKCz6N948hrfFYUOwNXBgxRj_gQynItuO9/s1600-h/05_6136_low.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 164px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhYEY7jKyBHlNVx9Gf5ft7Pna48BS-zvR0FxAI73ff7RAV4OknWUDsVdANOOI_hRX7J88DAm8p-3F9PhiRkjVh4eYoXh1o4D_jtCu6Pj-gRduKCz6N948hrfFYUOwNXBgxRj_gQynItuO9/s200/05_6136_low.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5420615332974804818" /></a>Värske <a href="http://www.nytimes.com/2009/12/29/technology/29hack.html"><span style="font-weight:bold;">The New York Times</span></a> toob ärevaid sõnumeid kõigi mobiilikasutajate hinge. Nimelt väidab väljaanne, viitega Berliinis toimuvale <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Chaos_Communication_Congress"><span style="font-weight:bold;">Chaos Communications Congress</span></a> nimelisele üritusele, et saksa inseneril <a href="http://www.cs.virginia.edu/~kn5f/"><span style="font-weight:bold;">Karsten Nohl</span></a>´il on õnnestunud lahti deshifreerida enam kui 20 aastat kindlana püsinud <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/GSM"><span style="font-weight:bold;">GSM turvalisusalgoritm</span></a>. Ehk siis süsteem, mis kaks aastakümmet on ligi kolme ja poole miljardi mobiilikasutaja kõnesaladust salakõrva eest kaitsnud.<br /><br />Kuigi GSM algoritmi varasemate versioonide (<a href="http://en.wikipedia.org/wiki/A5/1"><span style="font-weight:bold;">A5/1</span></a>) lahtideshifreerimisest on kõlakaid liikunud ka mõned aastad tagasi, pole ükski asjaosaline seni julgenud tunnistada, et saavutatu ka reaalsuses toimib. Samas, oli vaid aja küsimus, mil 1988. aastal kasutusele võetud ja igihaljas kahendsüsteemis toimiv lahendus avatakse. <br /><br />Sellegi poolest, vaatamata GSM algoritmi eestkõneleja <a href="http://www.gsmworld.com/"><span style="font-weight:bold;">GSM Association</span></a>´i kohesele reageeringule, et Nohl´i väide on pigem teoreetiline kui reaalselt teostatav, on tehnoloogiafoorumid kõnealusest väitest tõsist tuld võtnud ja on pigem tundide, kui päevade küsimus, kui algoritmi murdja peab oma väidete kinnituseks (lisaks <a href="http://www.bittorrent.com/"><span style="font-weight:bold;">BitTorrenti</span></a> vahendusel juba saadaolevale) välja tooma reaalse tõestuse. Seejärel on pall juba tõsiselt mobiilioperaatorite väravas.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-15799487323370648022009-12-01T12:16:00.001+02:002009-12-01T08:19:23.664+02:00Täna on päev, mil 25 miljonit mobiili vaikivad<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiL6Z1TfFM8W8031WnpJAw9dMqoTISLM7eTEZU9vd5QeKvvKAUrgSqY9uvYT67qVXK9hkuz9RK96rydqdyGvajmHEza_7-2jo0wC3MG5l3W79EvZ2zm9mEAWUWJwa5HDdwYl3Dw4mcXL4hk/s1600/banned.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiL6Z1TfFM8W8031WnpJAw9dMqoTISLM7eTEZU9vd5QeKvvKAUrgSqY9uvYT67qVXK9hkuz9RK96rydqdyGvajmHEza_7-2jo0wC3MG5l3W79EvZ2zm9mEAWUWJwa5HDdwYl3Dw4mcXL4hk/s200/banned.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409955502712299842" /></a><a href="http://www.trai.gov.in/"><span style="font-weight:bold;">India Telekommunikatsiooni-ministeerium</span></a> andis selle <a href="http://networkedblogs.com/p19398111#"><span style="font-weight:bold;">nädala alguses teada</span></a>, et terrorismi tõkestamise egiidi all on kohalikele mobiilioperaatoritele tehtud ettekirjutus lülitada esimesest detsembrist võrgust välja kõik ilma <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/International_Mobile_Equipment_Identity"><span style="font-weight:bold;">IMEI koodita</span></a> mobiiltelefonid. Ehk siis kohalike arvutuste kohaselt ca 25 miljonit, valdavalt odavat <a href="http://www.china.org.cn/"><span style="font-weight:bold;">Hiina</span></a> päritolu, aparaati. Kuigi teise abonendiga ühenduse saamiseks IMEI kood vajalik ei ole, identifitseeritakse selle koodi abil ühenduses olevad sideseadmed. Umbes nagu sõiduki kerenumber pole otseselt sõitmiseks vajalik, küll aga asendamatu, tuvastamaks sõiduki vastavust dokumentatsioonile. Samuti lubab *#06# valides taasesitatav kood võrgu käitajal olla teatud tõenäosusega veendunud, et tema võrgus toimetavad vaid seaduslikud (loe: mitte varastatud) seadmed ja kahtluse korral rakendada meetmeid. Kasvõi näiteks siis, kui aparaati on <a href="https://www.cia.gov/"><span style="font-weight:bold;">ametivõimude</span></a> andmeil kasutatud mõneks ebaseaduslikuks tegevuseks, kuni terroristliku akti toimepanemiseni välja.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-23195353456422625552009-10-26T05:18:00.000+02:002009-10-26T00:18:42.830+02:00Internet'i 40. juubel!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGZgdLXuTr7cDI8byrnpclEZduELumMve7E85lpIydQuMZxh1yubYVYWb4V7aUYalgzcdIOCnedlQMkC6j8zwVK9zYkkOjZ_mHkCaBFS-_29ultI_CarfzZnjWLM_1gZL-2q5NK8yDED9W/s1600-h/internet.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 158px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGZgdLXuTr7cDI8byrnpclEZduELumMve7E85lpIydQuMZxh1yubYVYWb4V7aUYalgzcdIOCnedlQMkC6j8zwVK9zYkkOjZ_mHkCaBFS-_29ultI_CarfzZnjWLM_1gZL-2q5NK8yDED9W/s200/internet.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5396657573794000258" /></a>Hea sõber, kes sa siinseid ridu loed - kas teadsid, et meid ühendaval Internetil on <a href="http://www.physorg.com/news175695256.html"><span style="font-weight:bold;">neil päevil sünnipäev</span></a>? Jah, 40 aastat tagasi <span style="font-weight:bold;">1969. aasta 29. oktoobril</span> viis <a href="http://http://www.ucla.edu/"><span style="font-weight:bold;">University of California</span></a> professor <a href="http://www.lk.cs.ucla.edu/"><span style="font-weight:bold;">Leonard Kleinrock</span></a>'i meeskond oma laboris läbi katse, edastades korrektsed <a href="http://vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=248"><span style="font-weight:bold;">andmepaketid</span></a> ühest labori arvutist teise. Katse, millest sai alus arvutite omavahelise suhtluse tekkimisele.<br /><br />Juba 1962. aastal pakettandmeside teemal doktorikraadi kaitsnud Kleinrock'i idee ei leidnud telekomiformade hulgas algselt mingit vaimustust. Pigem isegi vastupidi. Kuna umbes samal ajal oli telekomifirma <a href="http://www.att.com/"><span style="font-weight:bold;">AT&A</span></a> alustanud USA kaitseministeeriumi <a href="http://www.dei.isep.ipp.pt/~acc/docs/arpa.html"><span style="font-weight:bold;">ARPANET</span></a> võrgu opereerimist, keskenduti seal valitsuse tellimuse täitmisele. Kuna algsed katsed ARPANETi käima jooksmiseks aga edu ei toonud, anti lõpuks siiski võimalus oma ideed katsetada ka Kleinrocki tiimile. Ja nagu tänaseks teame - edukalt.<br /><br />1970. aastate alguses töötasid <a href="http://www.icann.org/en/biog/cerf.htm"><span style="font-weight:bold;">Vint Cerf</span></a> ja <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Bob_Kahn"><span style="font-weight:bold;">Robert Kahn</span></a> välja <a href="http://www.webopedia.com/TERM/T/TCP_IP.html"><span style="font-weight:bold;">TCP/IP</span></a> nimelise andmevahetuse protokolli, mis sai omakorda aluseks kommertsvõrgu loomisele.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-41051342671814205982009-10-22T13:20:00.000+03:002009-10-22T10:24:59.539+03:00Kolmas kvartal viis IKT riskikapitali tõusule!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ44W8iS1aGiWmE7e_omhgD5VQSDpRz-VCbwMTta_2MULZz5-klUW0IoKXR5IzmaDFU_l9eXkvn_N9Acvus1F-KacSILQbzkirCNeY47-lSsjleZqCynewPcdR-MlZMllH1jqqS4SFzHrc/s1600-h/managed-services-venture-capital.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ44W8iS1aGiWmE7e_omhgD5VQSDpRz-VCbwMTta_2MULZz5-klUW0IoKXR5IzmaDFU_l9eXkvn_N9Acvus1F-KacSILQbzkirCNeY47-lSsjleZqCynewPcdR-MlZMllH1jqqS4SFzHrc/s200/managed-services-venture-capital.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5395114921883580146" /></a>Õigus on neil, kes väidavad, et maailmamajandus näitab vaikseid stabiliseerumise-, et mitte öelda kasvumärke. <a href="http://www.pwc.com/"><span style="font-weight:bold;">PriceWaterhouseCoopers</span></a> avaldas sellel nädalal oma iga-kvartaalse <a href="https://www.pwcmoneytree.com/MTPublic/ns/index.jsp"><span style="font-weight:bold;">MoneyTree nimelise raporti</span></a>, mille vahendusel neli korda aastas antakse avalikkusele teada arengutest <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Venture_capital"><span style="font-weight:bold;">riskikapitali</span></a> maailmas. Seekordse ülevaate vaieldamatult keskne teema on USA start-upidesse tehtud investeeringute mahu 17% kasv võrreldes teise kvartaliga. Seda on küll ca 30% vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv, nagu alltoodud graafikult näha, on tuntav. Aruanne annab ka mõista, et kasv on tingitud valdavalt <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Information_and_communication_technologies"><span style="font-weight:bold;">IKT tehnoloogia</span></a> arendamiseks tehtud investeeringutest. <br /><br /><center> <object id='obj' data='http://widget.icharts.net/icharts.swf' type='application/x-shockwave-flash' pluginspage='http://www.macromedia.com/go/getflashplayer' height='359' width='352'><br /><param name='classid' value='clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000'/><br /><param name='src' value='http://widget.icharts.net/icharts.swf'/><br /><param name='flashVars' value='id=On/bzQ=='/><br /><param name='AllowScriptAccess' value='always'/><br /><img src='http://www.icharts.net/ichart-download/0/published_ichart_8596.png'/><br /></object></center>Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-65138462515321018982009-10-21T16:25:00.000+03:002009-10-21T12:26:30.225+03:00Google hakkab tasuta muusikat jagama?<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGaRFMZ5WVVgED9L-zoSnQNZr_uH7-i2PRsznqhztKJIYaT3P37iS1h2HpawZ9s2YNaBbG0iJfn2Hwq753k-lG5DzrHUQfCJgPJsFula6PdEHuVZFuvbOAn0PKahcT2zTHFmXyupIqvJWr/s1600-h/a_funny_music_note_000.png"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 179px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGaRFMZ5WVVgED9L-zoSnQNZr_uH7-i2PRsznqhztKJIYaT3P37iS1h2HpawZ9s2YNaBbG0iJfn2Hwq753k-lG5DzrHUQfCJgPJsFula6PdEHuVZFuvbOAn0PKahcT2zTHFmXyupIqvJWr/s200/a_funny_music_note_000.png" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5394974697894287090" /></a>Õigust räägivad <a href="http://www.tarbija24.ee/?id=122409"><span style="font-weight:bold;">need</span></a>, kes väidavad, et masu ei tohi lasta raisku minna, sest masu teeb lisaks valule majanduses ka imesid. Ühte sellist imet sahistatakse täna <a href="http://www.google.com"><span style="font-weight:bold;">Google</span></a> ümber. Nimelt on portaali <a href="http://www.techcrunch.com/2009/10/21/new-google-music-service-launch-imminent/"><span style="font-weight:bold;">TechCrunch</span></a> tegijaini jõudnud jutud, et lisaks sellele, et 2008. aastal hakkas <a href="http://www.google.cn/"><span style="font-weight:bold;">Google Hiina versioon</span></a> jagama hommikumaa asukaile tasuta muusikat, on Google rahva peas valmimas plaan, luua portaalile muusikalahendus ka õhtumaade tarvis. <br /><br />Muusika otsimise funktsionaalsus on Google portaalis juba <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/God"><span style="font-weight:bold;">Jumal teab</span></a>, mis ajast. Kirjutades täna oma otsingu ette "music:", leitakse Sulle hetkega asjakohane info otsinguga seotud võimalike muusikapalade kohta. Samas, neid palasid ennast otsingutulemuste hulgast täna ei leia. Äkki siis tulevikus? Ja tasuta? Vaatame ja loodame.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-4331796052411850112009-10-15T12:13:00.000+03:002009-10-15T08:15:15.900+03:00Soome > Internet on igaühe õigus!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg28pSItTZ8mjFZXmC6qmrWV9xcmoz8ckPYGOGQrSXY6xyIfqk_bOBdlLxamLhOUPrsv86wZ8xHx6ymJUvE_eTKA9N-fYlMwDEAvpU05-X_EdaRnp9Kz8biRXC98qz0mp8Oa_KbCxCbQ3s5/s1600-h/ch1-123064.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg28pSItTZ8mjFZXmC6qmrWV9xcmoz8ckPYGOGQrSXY6xyIfqk_bOBdlLxamLhOUPrsv86wZ8xHx6ymJUvE_eTKA9N-fYlMwDEAvpU05-X_EdaRnp9Kz8biRXC98qz0mp8Oa_KbCxCbQ3s5/s200/ch1-123064.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5392471765591948962" /></a>Portaal <a href="http://www.techcrunch.com/2009/10/14/applause-for-finland-first-country-to-make-broadband-access-a-legal-right/"><span style="font-weight:bold;">TechCrunch</span></a>, viitega soomlaste <a href="http://www.yle.fi"><span style="font-weight:bold;">YLE.fi</span></a> uudistekanalile, annab teada, et põhjanaabrite valitsus on otsustanud seadustada Internetile juurdepääsu kui igaühe seadusliku õiguse. Nimelt on sealne valitsus kiitnud heaks plaani, mille kohaselt 2010. aasta suvest peab Soome iga elanik, kusiganes Soome punktis ta ka asub (üksikute eranditega), saama kasutada vähemalt 1Mb Interneti <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Broadband_Internet_access"><span style="font-weight:bold;">laiaribavõrku</span></a>. Aastaks 2015 tahetakse ribalaius viia hoopiski üle 15Mb piiri, mis oleks enam kui meist enamik täna kodus jooksutab. 5,5 miljoni elanikuga riigile täitsa põnev väljakutse.<br /><br />Diskussioon Internetist kui igaühe seaduslikust õigusest ei ole uus ka Eestis. Sarnaselt nagu avalikõigusliku ringhäälingu nägemise/kuulmise õigus meist igal ühel <a href="http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202327"><span style="font-weight:bold;">seaduse järele</span></a> on. On meil äkki naabritelt selles jälle midagi õppida?Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-52544599880925609772009-10-13T04:54:00.000+03:002009-10-12T22:56:32.834+03:00VASIMR viib 39 päevaga Marsile<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgctG58WB680MzT_whUMStk_gt04HTrADX3UsZTm4bDgJGrEFErFtd1WK75lBO5HVqUS4KidRT-l2XYWey1HjWfr4Dftlj0Bm5DQ9RRx-ERs-bC__Ll1_3-wzqf8KdtrGczSTEu7nXmx8MT/s1600-h/MERrovers.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 160px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgctG58WB680MzT_whUMStk_gt04HTrADX3UsZTm4bDgJGrEFErFtd1WK75lBO5HVqUS4KidRT-l2XYWey1HjWfr4Dftlj0Bm5DQ9RRx-ERs-bC__Ll1_3-wzqf8KdtrGczSTEu7nXmx8MT/s200/MERrovers.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5391802045508111410" /></a>Endise <a href="http://www.nasa.gov/"><span style="font-weight:bold;">NASA</span></a> astronaudi Franklin Chang-Diaz poolt juhitav <a href="http://www.adastrarocket.com/AdAstraInfo.html"><span style="font-weight:bold;">Ad Astra</span></a> nimeline ettevõtmine on hiljaaegu sõlminud lepingu NASAga, mille raames üritatakse aastaks 2013 välja töötada ennekuulmatu 20 megavatise võimsusega plasmarakett, millise kandejõuga oleks teoreetiliselt võimalik jõuda näiteks <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Mars"><span style="font-weight:bold;">Marsile</span></a> rekordilise 39 päevaga.<br /><br />VASIMR (Variable Specific Impulse Magnetoplasma Rocket) nime kandva prototüübi võimsuseks on täna vaakumi tingimustes saadud 200 megavatti, kuid katsetuste senise edukuse juures arvatakse, et päeval, kui 2013. aastal ca 200 megavatine prototüüp läeb katsetamisele <a href="http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/isstodate.html"><span style="font-weight:bold;">ISS</span></a> rahvusvahelise kosmosejaama koosseisus, on ettevõte suutnud mootori võimsuse kasvatada vähemalt 10 megavatini, tõenäoliselt aga juba 20ni.<br /><br /><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_(physics)http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_(physics)"><span style="font-weight:bold;">Plasmamootor</span></a> pole aga VASIMRi ainus uudne tehnoloogiline lahendus. Lisaks muu uudse lähenemise juurutamisele, kasutatakse mootoris eelsoojenduseks elektronlaineid. Samuti ei kasutata süüteosas ütegi kontaktset elektroodi, vaid kogu süüteahel on lahendatud elektronlainete, rõhu ja hõõrdumise kombinatsiooniga.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-12429312790540572722009-09-28T23:21:00.001+03:002009-09-28T20:24:58.867+03:00G20 kohtumisel debüteeris audiorelvKes Pittsburgis toimunud <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/G-20_major_economies"><span style="font-weight:bold;">G20</span></a> kohtumise taustal toimunu <a href="http://www.nytimes.com/2009/09/25/us/25pittsburgh.html?_r=1"><span style="font-weight:bold;">meediakajastust</span></a> järgis, pani võib olla tähele, et mitmes sellises kajastuses mainitakse muuseas ka ametivõimude poolt rahutuste kontrollimiseks kasutatud audiokahurit. Seadet, mis testversioonina on seni kasutusel olnud valdavalt <a href="http://www.navy.mil/swf/index.asp"><span style="font-weight:bold;">USA mereväe</span></a> alustel, peletamaks mittehävitava jõuga eemale vaenulike väikelaevade (loe: piraatide) rünnakuid. <br /><br />Enamasti USA militaarinnovatsioonile orienteeritud ettevõtmise <a href="http://www.atcsd.com/site/"><span style="font-weight:bold;">American Technology Corporation</span></a> poolt välja töötatud <a href="http://www.atcsd.com/site/content/view/15/32/"><span style="font-weight:bold;">LRAD</span></a> (Long Range Acoustic Device) nimelise seadme poolt kitsa suunadiagrammiga välja paisatava heli nivoo ületab seadme vahetus läheduses 150 db piiri. Arvestades, et inimkõrva taluvuse piir on ca 125 db, on seda päris palju, et tekitada sihtgrupis vähemalt ebamugavustunne ning hoida ära vajadus füüsiliseks kontaktiks. Seda enam, kui välja paisatav helinivoo tekitatakse kõrvale eriti tervalt mõjuvate kõrgete helide kombinatsioonina.<br /><br />Lühikest klippi seadme hiljutisest kasutusest saab <a href="http://www.youtube.com"><span style="font-weight:bold;">YouTube.com</span></a> vahendusel jälgida siit:<br /><br /><object width="425" height="344"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/DAwmX5O-FAE&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en&feature=player_embedded&fs=1"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowScriptAccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/DAwmX5O-FAE&color1=0xb1b1b1&color2=0xcfcfcf&hl=en&feature=player_embedded&fs=1" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" allowScriptAccess="always" width="325" height="244"></embed></object>Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-49170106221689530002009-09-27T19:59:00.000+03:002009-09-27T17:02:30.020+03:00Uuring: lapselöömist tolereerivad riigid on madalama SKPga<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvYBLif60s9572bbThyDFDG9HFF2ZWHQzzSLVKZSbzTd-JiAQEEzlx5P0z15zPNey9UGye2JDc69QJ9fD0ovs7iG2cXBZcRjk4ZySTE7lLvA4FRIjSwI7IYfF_M07rZCnB82OOUAC2EUyt/s1600-h/jkon57l.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 182px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvYBLif60s9572bbThyDFDG9HFF2ZWHQzzSLVKZSbzTd-JiAQEEzlx5P0z15zPNey9UGye2JDc69QJ9fD0ovs7iG2cXBZcRjk4ZySTE7lLvA4FRIjSwI7IYfF_M07rZCnB82OOUAC2EUyt/s200/jkon57l.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5386127073401668162" /></a>See, et erinevatel "<span style="font-style:italic;">Ära löö last</span>" tüüpi sotsiaalkampaaniatel on ühiskonna üldise vägivaldsuse tõttu enam kui tõsi taga, on <a href="http://www.arileht.ee/artikkel/60898"><span style="font-weight:bold;">Eesti meedias</span></a> läbi aastate juba korduvalt kajastamist leidnud. Lisaks eetilisele ebanormaalsusele, on aga lapse löömisel nii lapse tulevasele käekäigule kui sellist käitumist tolereerivale kogukonnale ääretult negatiivsed tagajärjed. Just sellistele järeldustele jõudis <a href="http://www.unh.edu/"><span style="font-weight:bold;">University of New Hampshire</span></a> professor <a href="http://pubpages.unh.edu/~mas2/"><span style="font-weight:bold;">Murray Straus</span></a> ligi 40 aastat kestnud uuringu tulemusena.<br /><br />Möödunud reedel San Diegos <a href="http://www.alliantconnect.org/event/id/44096/14th-International-Conference-on-Violence-Abuse-and-Trauma.htm"><span style="font-weight:bold;">Conference on Violence, Abuse and Trauma</span></a> raames esitletud <a href="http://pubpages.unh.edu/~mas2/cp.htm"><span style="font-weight:bold;">uurimustöö</span></a> tulemused olid sedavõrd märkimisväärsed, et neid pidas väärtiliseks refereerida ka ajakiri <a href="http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1926222,00.html?iid=digg_share"><span style="font-weight:bold;">Time</span></a>. Nii näiteks ilmneb Strausi uuringu aruandest, et lapsed, kelle suhtes oli pereringis kasutatud füüsilist karistamist, väärisid mõne aasta möödudes <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Intelligence_quotient"><span style="font-weight:bold;">IQ testi</span></a> tehes ca 5 punkti võrra madalamaid tulemusi, kui lapsed, kes kasvasid ilma vägivallata. Samuti ilmnes, et lapsed, kes kuni esimese eluaastani olid kogenud vägivaldset kohtleist, olid teiseks eluaastaks käitumismustrites oluliselt agressiivsemad, kui lapsed, kellel sarnane kogemus puudus. Nagu väidab Straus, tekitatakse isegi esimese ja ainukese füüsilise karistamisega lapses stressi ja pinge seisund, millega pärsitakse loomingulisust ja lapse elementaarset õppimisvõimet. Ja kui vägivaldne füüsiline kontakt on korduv, on ka negatiivne tulemus seda sügavam.<br /><br />Kuid eelnimetatud 5 protsendipunkti pole veel uuringuaruande kõige huvitavam osa. Nimelt on Straus uurinud ka laiemat füüsilise karistuse tolereerimise mõju riikide majanduslikule arengule. 17 000 tudengi baasil läbi viidud <a href="http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Longituuduurimus"><span style="font-weight:bold;">longituuduuringust</span></a> nimelt ilmnes, et riigid, kus noorte peresisene füüsiline karistamine oli kultuuriliselt enam tolereeritud, olid märkimisväärselt madalama <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Gross_domestic_product"><span style="font-weight:bold;">SKP tasemega</span></a>, kui riigid, kus laste kasvatamisel peeti kultuurseks enam intellektuaalseid meetodeid. Põhjus ka loogiline - stressis ja madala õppimisvõimega kodanikud on kaugel sellest uue <a href="http://aappolicy.aappublications.org/cgi/content/full/pediatrics;101/4/723"><span style="font-weight:bold;">väärtuse loomise suutlikkusest</span></a>, kui inimesed, kelle lapsepõlv möödus avatud ja sõbralikus õhkkonnas.Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7443480386492054649.post-73418818114528282712009-09-26T18:02:00.004+03:002009-09-26T23:08:00.565+03:00Teaduseuudis: kontrollitavad aatomid 20!28. septembril möödub 20 aastat päevast, mil <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Donald_Eigler"><span style="font-weight:bold;">Don Eigler</span></a> nimeline teadlane viis <a href="http://www.almaden.ibm.com/almaden/welcome.html"><span style="font-weight:bold;">IBM uurimiskeskuses</span></a> esimest korda teaduse ajaloos läbi katse, millega tõestas ära, et inimene on võimeline kontrollima iga üksiku aatomi liikumist. <br /><br />Selle väite tõestuseks moodustas Eigler <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Scanning_tunneling_microscope"><span style="font-weight:bold;">STM elektronmikroskoobi</span></a> abil 35 aatomist tähed I-B-M. <br /><br />Katsest ja selle olulisusest tänapäeva teaduses räägib allolev video:<br /><br /><object width="420" height="240"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/0wF4f2YadoA&hl=en&fs=1&"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/0wF4f2YadoA&hl=en&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="420" height="240"></embed></object>Lauri Taburhttp://www.blogger.com/profile/07431975198853284672noreply@blogger.com0