tulevikuveeb 2.0

Personaaltelevisioon – iga telesõbra unistus

2010-08-06T17:08:00.003+03:00

Nii mõnelgi sumedal sügisõhtul kaabli kaudu me kodudesse rändavaid kümneid ja sadu teleprogramme läbi sõeludes, on kindlasti nii mõnigi telekavaataja unistanud just sellisest televiisorist, millest tuleksid vaid need saated, mida me näha soovime ja täpselt sel ajal, kui meie tahame. Just sellisel unistuste algoritmil baseeruvat beetalahendust tutvustas juuli keskpaigas pikka aega varjusurmas olnud hollandlaste kontsern Philips. Nime „Aprico“ kandev rakendus on võimeline maksimaalselt 17 päevase kasutajakäitumise järel kokku panema rakenduse kasutaja profiili ning sama aegselt valmis seadma asjakohase telepaketi. Loomulikult võib kasutaja ka ise panustada oma soovide defineerimisse, kuid mugavuse korral lubavad süsteemi loojad, et süsteemi tuumaks olev algoritm suudab seda ka kasutaja eest teha.

Loogikaskeem kui puuvili

2010-08-04T17:28:00.000+03:00

Kuigi kevadiselt õitsevad paplipuud nii mõnegi kodaniku elamise põrguks muudavad, on Iisraeli Jeruusalemma Ülikooli nanotehnoloogid jõudnud järeldusele, et paplipuu evib lisaks ääretult imposantsele õitsemise protsessile veel ka omadust töödelda teavet. Nimelt uurisid sealsed teadlased paplipuu valgurakke ning avastasid neil omaduse lisaks puu eluks vajaliku teabe edasi transportimise võimele veel ka võime toimida lihtsa kahend-süsteemse loogikaelemendina. Sellise loogikaelemendi juhtimiseks rikastati valgurakku nanomõõtmes räniosakesega ning moodustuski lihtsaim salvestusvõimega varustatud loogikalüli, millel mikroelektroonikas mõõtmatu ulatusega kasutusvõimalused.

Lasertoide muudab robotid igiliikureiks

2010-05-25T09:15:00.000+03:00

Termodünaamika seadusi murdva igiliikuri loomine on tehnoloogia-maailma väljakutseks olnud juba kümneid, kui mitte sadu aastaid. Ei möödu vist aastatki, kui teaduskirjandusse ei jõuaks uusi sõnumeid katsetest seda väljakutset reaalsuseks pöörata. Sellel kevadel avaldasid aga korduvalt NASA uurimisgrante võitnud USA ettevõtte LaserMotive insenerid, et on loonud laserkiire abil laetava mehitamata robotlennumasina prototüübi, millise ainus põhjus peale lendu tõusmist Maad külastada, oleks tehniline rike mõnes tema süsteemis. Nimelt võimaldab nende poolt loodud laseri ja päikesepatarei kombinatsioon suurte kauguste taha edastada elektritoitel liikuvate robotseadmete toiteks vajalikku energiat. Ehk siis muuta need omamoodi igiliikureiks. Arvestades ainuüksi mehitamata õhusõidukite turumahu kasvu umbes topelt lähima kümne aastaga, on Ameerikamaa ettevõtjad uudse toitelahenduse turupotentsiaali suhtes enam kui optimistlikud. Seda enam, et sealne sõjatööstus on lahenduse vastu juba tõsist huvi üles näidanud.

Silmjuhitavad sõiduautod

2010-05-21T12:40:00.002+03:00

Saksamaa Freie Universitaet Berlin teadlased tutvustasid aprilli teises pooles EyeDriver nimelist tarkvaralahendust, mis ühendab omavahel katseautole paigaldatud juhtimissüsteemi ja juhikiivrisse ehitatud inimsilma liikumist fikeeriva lahenduse (vaata videot SIIN). Tulemuseks saadud silmadega juhitav sõiduauto on täna veel pigem ideelahendus, kui arvestatav prototüüp. Samas, kombineerituna erinevate teiste lahendustega võib ka silmadest autoroolis lõpuks ka muud lisaväärtust olla, kui käelistele tegevustele suunavaks toeks olemine.

Tulevikuarvuti, mis mõistab su tundeid

2010-04-21T15:36:00.003+03:00

See, et arvuti me mõtteid ja ka käitumist suudab ette aimata, pole tänases arvutimaailmas tõenäoliselt enam mingi uudis. Küll aga võib huvitavate püüdluste hulka arvata USA Dallase Ülikooli poolt kohalike õhujõudude rahastusel käivitatud projekti, panemaks arvuti aimama ja lugema inimese emotsioone. Emotsioonide lugemine meie sõnakasutusest, kehakeelest, hääletoonist ja millest kõik veel, on teadlastele mõtteainest pakkunud tegelikult juba aastaid. Ka inimkõnest emotsioonide arvuti-põhise tuvastusega on tegeletud juba mitu aastat ja tänaseks on emotsioonide lugemisel saavutatud tulemuse täpsus kuskile sinna 70% ringi. Sellegi poolest on seni saavutatu olnud pigem kaootiline ning kindlasti mitte süsteemide toimepidevust garanteeriv. Seda enam, et kõne karakteristikud, mille abil emotsioone arvutites kalkuleeritakse, on erinevates keeltes erinev, muutes universaalse käsitluse seni võimatuks. Just kõike seda üritavad lähimal kolmel aastal 300 000 USD grandi raames arvesse võtta Dallase uurijad selleks, et seada kokku senistest parima toimepidevusega süsteem. Midagi sellist, mida oma seadmetesse usaldaks ka USA õhujõud, aimamaks pilootide vaimu- ja tunnete maailma.

Uuring: avatarid muudavad me tegelikkust

2010-04-19T16:10:00.000+03:00

Küsimus, kas teleri- või arvutiekraanilt nähtud vägivaldne süzhee võib me igapäevaelu olulisel määral mõjutada, on tõenäoliselt üks virtuaalmaailma kontekstis enim arutletud küsimusi. Uurisid seda nüüd ka USA Stanfordi ülikooli teadlased, võttes aluseks inimeste ja avataride, ehk siis inimese digitaalse peegelpildi, omavahelise kommunikatsiooni. Katsete käigus ilmnes, et peale enda näokujutisega avatari tegevuse jälgimist, olid katsealused oluliselt aktiivsemalt valmis tegutsema avatari poolt dikteeritud käitumismustrile vastavalt, kui lihtsalt võõrast avatari tegevuses jälgides. Nii näiteks siirdusid personaalset avatari aktiivselt treenimas jälginud enam kui 30% suurema tõenäosusega ka ise trenni, kui need, kes võõra avatari tegevusi olid jälginud. Samuti oli avatarina treeninute treeningu kestvus umbes tunni võrra pikem, kui võõraid avatare jälginud treeninuil. Uurijate sõnul võimaldavad esialgsed katsed järeldada, et avataride kasutamine näiteks sõltuvusravi teraapias võiks anda olulist rahalist ja mõjulist efekti. Seda enam, et personaliseeritud avataride loomine on juba täna võimalus, mida mitmed mängukeskkonnad pakuvad, vajamata seega olulisi lisainvesteeringuid asjakohase tehnoloogia arendusse.

GPS allilmale

2010-03-22T08:56:00.000+02:00

USA kaitsetööstuse agentuur DARPA on saanud sealse valitsuse uurimisgrandi töötamaks välja võimalik geo-positsioneerimise süsteem maa all orienteerumiseks. Teatavasti traditsioonilise GPS satelliidi signaal maa-alustesse sügavustesse ei levi, nõudes satelliidi ja vastuvõtja vahelist silmsidet. Lahendust loodavad ameerikamaised teadlased loodusliku välgu poolt tekitatavate väga madala sagedusega raadiolainete uurimisest. Nimelt on teadlastele silma jäänud, et välgu poolt tekitataval madalsageduslikul magnetlainel on omadus levida ka kümnete meetrite sügavusele maa alla. Üritades välku omamoodi GPS majakana rakendada, soovivad teadlased S-BUG nimelise projekti raames nende majakate baasil ehitada välja andmemudeli, mis võimaldaks neid majakaid uue GPS süsteemi rajanäitajatena rakendada.

Samm lähemale targale tolmule

2010-03-17T11:56:00.001+02:00

Mäletad stseeni kunagisest Oota-Sa multifilmist, kus mesilaste pahameele ära teeninud hunti ründas hiigelmesilase kuju võtnud mesilasparv? Umbes täpselt samasugust võimalust pakkuva lahendusega on välja tulnud USA MIT tehnoloogiakooli teadlased koostöös kohaliku ARES Lab nimelise initsiatiiviga.

Nimelt on FlyFire nime kandva projekti raames insenerid konstrueerinud platvormi, millega juhitakse LED valgustitega varustatud imepisikeste robotkopterite parve (vt kõrvalolevat pilti). Ise-enesest poleks projektis midagi eriskummalist, kui teadlastel poleks muuhulgas õnnestunud murda selliste parves toimivate mikrotäppide toitmise ja juhtmevaba stabiilse juhtimise süsteemide põlised probleemid.

Kuigi ettevõtmise tarbeks avatud veebisaidil http://senseable.mit.edu/flyfire/ esitletakse avalikkusele mõnekümnest kopterist koosnevate pilvedega moodustatud kujutisi, arvavad teadlased, et peale edukaid katseid olemasoleva prototüübiga, õnnestub juba lähiajal juhtida ja 3D tegudele suunata „väga suur arv“ selliseid koptereid.

Ja nagu sellistel arendustel ikka, ei piirdu MIT teadlased vaid vahvate 3D värvipiltide moodustamisega, vaid sihivad sarnase rakenduse najal futuristlike targa tolmu lahenduste loomist, millised siis inimese poolt sõnastatud lähteülesande najal suudaksid ise lisaks kujundite moodustamisele ka muid keerukamaid logistilisi ülesandeid täita.

XXX domeen jääb ka seekord ära!

2010-03-16T09:07:00.004+02:00

Internetis toimuva ombudsman ICANN andis teada, et kolmandale ringile tulnud arutelu .xxx domeeninimede kasutuselevõtuks pornograafilist sisu evivate saitide juures jääb ka seekord positiivse lahenduseta.

Seekord Keenias kogunenud ICANN nõukogu tegi seekord aga oma juhatusele ja juristidele ülesandeks lahendada xxx domeeni teema lähima 70 päeva jooksul nüüd ja igaveseks. Kuna tänasel päeval veel otseselt xxx domeeni vastu eluline vajadus puudub, siis ei ole peetud ka selle käibelevõttu elu ja surma küsimuseks. Seda vaatamata ka ICANN enda poolt läbi ajaloo erinevatele seisukohtadele selles küsimuses. Pigem võib tänase aktiivsuse taga näha sama liiki kõrvu, kui neil, kes hetkel ühte maailma kalleimat veebinime porn.com müütavad. Mis seal salata - on teemasid, mis ka masu ajal võimast raha keerutavad.

SETI UFO-otsingu algoritm sai avalikuks

2010-03-02T13:34:00.000+02:00

Kaheksakümnendate keskpaigas USA Kalifornia kauni päikese all alguse saanud universumi-uuringute keskus SETI Instituut on läbi kahekümne aasta ühendanud miljoneid huvilisi ühise eesmärgi nimel – leida meid ümbritsevast universumist jälgi maavälisest elust. Kui algusaastatel oli tegemist enam kui skepsist tekitanud initsiatiiviga, siis üheksakümnendate alguses loodud SETI@home hajaarvutuse veebiplatvorm oli juba midagi, mis tekitas elevust ja lubas igal arvutikasutajal kodust lahkumata veenduda, et ameerika teadlastel võib tõsi taga olla.

Nüüd, kakskümmend aastat peale projekti käivitamist, ajal, mil avatud platvormid on osutunud paljude edukate innovatsiooniprojektide aluseks, otsustas ka SETI Instituut avada oma seni kogutud teabe ja maavälise elu otsingu algoritmi kõigile huvilistele. Asjakohase uudise tegi 11. veebruaril Kalifornia TED konverentsil teatavaks SETI üks eestvedajaid, professor Jill Tarter. Tänaseks ongi kogu seni kogutu tutvumiseks ja edasi arendamiseks üleval aadressil http://setiquest.org/ . Sealtoodut uurides ja täiustades saab igaüks kaasa aidata sellele, et keskuse teleskoobid suunataks uurima just neid objekte, mis universumi uute eluvormide lätetele viitavad. Kas aga SETI algoritmi ja senikogutud andmestiku avamine kõigile huvilistele ka reaalselt aitab maavälise elu otsinguid uuele tasemele, näitab aeg. Põnev algatus igal juhul.

Dalai Lama @ Twitter

2010-02-23T12:15:00.000+02:00

Ei saa ka selle maise maailma pühaduse kandjad tänasel tehnoloogiaajastul läbi ilma sotsiaalsetele võrkudele oma sõrma andmata. Kui Vatikan, rääkimata Moslemite usukeskustest, on veebis juba pikemat aega olnud esindatud, siis meiegi maal austatud Tiibeti rahva usujuht 14. Dalai Lama jõudis Twitterisse alles selle esmaspäeva pealelõunal. Peale kasutaja autentsuse kinnitust, jõudis teade tema pühaduse virtualiseerumisest mõne hetkega ka tehnoloogiauudistesse.

Twitteri kasutaja @DalaiLama loomise esimese kahekümne tunni jooksul sai tema pühadus omale enam kui 30 000 lugejat/järgijat. Võib tema pühadust sellise sammu eest vaid tunnustada ning loota, et kogu selle vaimse mustuse asemele, mida veeb üsna sageli esindab, hakkab seal üha sagedamini lugeda olema midagi vaimupuhast ja kaunist.

TREXA – tee endale ise elektriauto

2010-02-19T01:45:00.000+02:00

Kõigile neile, kes mõni aeg tagasi said olema innustunud Tesla nimelisest elektriautost, tõi Trexa nimeline ettevõte turule elektriauto baasmudeli, millest iga soovija saab ise edasi arendada endale sobiva sõiduriista. Algnäitajatena kaheksa sekundiga saja kilomeetrini tunnis kiirendava ning ühe neljatunnise laadimisega kuni 160 kilomeetrit sõitev mudel koosneb küll vaid liitiumakudel toitega põhjast, ratastest ja juhtblokist, kuid koostöös ettevõtte arenduspartneritega saab algse komplekti juurde kombineerida nii vajaliku kere kui ka kõik muud vajalikud osised.

Internet 2010. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiks?

2010-02-15T19:15:00.000+02:00

Kes on öelnud, et Nobeli preemia vääriline saab olla vaid konkreetne persoon? Tõenäoliselt just sellise küsimuse tõstatasid ajakirja WIRED Itaalia versiooni lugejad, kui otsustasid 2010. aasta detsembris aset leidva rahupreemiate tseremoonia üheks nominendiks esitada meie igapäevase Interneti. Seda just seetõttu, et Interneti näol „on maailmal olemas globaalne avatud keskkond dialoogiks, diskussiooniks ja konsensuse leidmiseks“.

Kuigi ka varasemalt on sajakonna aasta jooksul Nobeli rahupreemia omistatud mitmele mitteisikustatud subjektile, oleks Interneti puhul tegemist laureaadiga, millele osaks saavat au oleks raske kellegi isikuga seostada. Samas oleks Interneti pärjamine kahtlemata märgilise tähendusega ning kindlasti samm selle poole, et ka veebi 3.0 versioonis me ümber toimuv võib üsna varsti omada isegi olulisemat tähendust kui suure hulga inimeste ühislooming.

Innovatsioon 2010: tindi-, tahma- ja paberivaba printer

2010-02-15T01:35:00.000+02:00

Kulude optimeerimise ajastul on ka kontoritehnika loojad tõsise surve all pakkumaks lahendusi, mis igapäevasid kuluvahendeid kokku hoida võimaldaksid. Nii näiteks andis jaapanlaste ettevõte Sanwa Newtec veebruari alguspäevil teada, et on asunud müütama täiesti uudsel tehnoloogial põhinevat printerit. Ehk siis trükiseadet, milline lehele kujutise tekitamiseks ei kasuta tinti ega tahma. Nagu tegelikult ka paberit.

Printerilahendus nimega ThePrePeat RP-3100 (vaata kõrvalolevat pilti) kasutab infokandjana, millele kujutis trükitakse, PET polüeteleenplastikut, milline välimuselt ja esmasel kogemusel ka struktuurilt, ei erine palju harilikust paberist. Plastikmaterjalile manatakse pilt seda printeris termiliselt töödeldes. Erinevalt tavalisest paberist, saab aga igat sellist lehte enam kui 1000 korda uuskasutada. Selleks tuleb leht lihtsalt uuesti printerisse asetada, kust siis väljub juba uut infot kandev dokument.

Veebi andmeil täna 5600 USD maksev printer ja selle juurde kuuluvad 3,35 USD maksvad plastiklehed on näitaks ette tellitavad SIIT. Kuna tegemist on lahenduse turundamise esimeste päevadega, on lootust, et lähiajal tema müügihind muutub. Samas aga, äkki on juba täna kasutusvaldkondi, mis selle kulutuse kiirelt tagasi teeniksid?

Biooniline silm teeb pimeda nägijaks

2010-01-14T15:48:00.000+02:00

Brittide Manchester Royal Eye Hospital koostöös USA ettevõttega Second Sight viisid Suurbritannias lõpule maailma esimese bioonilise silma siirdamise, mille tulemusena kannab tänaseks mitu sealse saareriigi alamat oma silmas tehnoloogilist lahendust, mis päikeseprille meenutava seadme kaudu edastab elektroonilisi impulsse silma närvikeskusesse, millest siis omakorda teave ajusse lahtimõtestamiseks edastatakse. Uue tehis-silmaga nägemine ei ole täna veel kindlasti nii tõhus, kui oma silmaga, kuid võimaldab siiski orienteeruda ruumis ning lugeda suuremat trükitud teksti.

3,5 miljardi mobiilikasutaja kõned avalikud?

2009-12-29T17:45:00.000+02:00

Värske The New York Times toob ärevaid sõnumeid kõigi mobiilikasutajate hinge. Nimelt väidab väljaanne, viitega Berliinis toimuvale Chaos Communications Congress nimelisele üritusele, et saksa inseneril Karsten Nohl´il on õnnestunud lahti deshifreerida enam kui 20 aastat kindlana püsinud GSM turvalisusalgoritm. Ehk siis süsteem, mis kaks aastakümmet on ligi kolme ja poole miljardi mobiilikasutaja kõnesaladust salakõrva eest kaitsnud.

Kuigi GSM algoritmi varasemate versioonide (A5/1) lahtideshifreerimisest on kõlakaid liikunud ka mõned aastad tagasi, pole ükski asjaosaline seni julgenud tunnistada, et saavutatu ka reaalsuses toimib. Samas, oli vaid aja küsimus, mil 1988. aastal kasutusele võetud ja igihaljas kahendsüsteemis toimiv lahendus avatakse.

Sellegi poolest, vaatamata GSM algoritmi eestkõneleja GSM Association´i kohesele reageeringule, et Nohl´i väide on pigem teoreetiline kui reaalselt teostatav, on tehnoloogiafoorumid kõnealusest väitest tõsist tuld võtnud ja on pigem tundide, kui päevade küsimus, kui algoritmi murdja peab oma väidete kinnituseks (lisaks BitTorrenti vahendusel juba saadaolevale) välja tooma reaalse tõestuse. Seejärel on pall juba tõsiselt mobiilioperaatorite väravas.

Täna on päev, mil 25 miljonit mobiili vaikivad

2009-12-01T12:16:00.001+02:00

India Telekommunikatsiooni-ministeerium andis selle nädala alguses teada, et terrorismi tõkestamise egiidi all on kohalikele mobiilioperaatoritele tehtud ettekirjutus lülitada esimesest detsembrist võrgust välja kõik ilma IMEI koodita mobiiltelefonid. Ehk siis kohalike arvutuste kohaselt ca 25 miljonit, valdavalt odavat Hiina päritolu, aparaati. Kuigi teise abonendiga ühenduse saamiseks IMEI kood vajalik ei ole, identifitseeritakse selle koodi abil ühenduses olevad sideseadmed. Umbes nagu sõiduki kerenumber pole otseselt sõitmiseks vajalik, küll aga asendamatu, tuvastamaks sõiduki vastavust dokumentatsioonile. Samuti lubab *#06# valides taasesitatav kood võrgu käitajal olla teatud tõenäosusega veendunud, et tema võrgus toimetavad vaid seaduslikud (loe: mitte varastatud) seadmed ja kahtluse korral rakendada meetmeid. Kasvõi näiteks siis, kui aparaati on ametivõimude andmeil kasutatud mõneks ebaseaduslikuks tegevuseks, kuni terroristliku akti toimepanemiseni välja.

Internet'i 40. juubel!

2009-10-26T05:18:00.000+02:00

Hea sõber, kes sa siinseid ridu loed - kas teadsid, et meid ühendaval Internetil on neil päevil sünnipäev? Jah, 40 aastat tagasi 1969. aasta 29. oktoobril viis University of California professor Leonard Kleinrock'i meeskond oma laboris läbi katse, edastades korrektsed andmepaketid ühest labori arvutist teise. Katse, millest sai alus arvutite omavahelise suhtluse tekkimisele.

Juba 1962. aastal pakettandmeside teemal doktorikraadi kaitsnud Kleinrock'i idee ei leidnud telekomiformade hulgas algselt mingit vaimustust. Pigem isegi vastupidi. Kuna umbes samal ajal oli telekomifirma AT&A alustanud USA kaitseministeeriumi ARPANET võrgu opereerimist, keskenduti seal valitsuse tellimuse täitmisele. Kuna algsed katsed ARPANETi käima jooksmiseks aga edu ei toonud, anti lõpuks siiski võimalus oma ideed katsetada ka Kleinrocki tiimile. Ja nagu tänaseks teame - edukalt.

1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP nimelise andmevahetuse protokolli, mis sai omakorda aluseks kommertsvõrgu loomisele.

Kolmas kvartal viis IKT riskikapitali tõusule!

2009-10-22T13:20:00.000+03:00

Õigus on neil, kes väidavad, et maailmamajandus näitab vaikseid stabiliseerumise-, et mitte öelda kasvumärke. PriceWaterhouseCoopers avaldas sellel nädalal oma iga-kvartaalse MoneyTree nimelise raporti, mille vahendusel neli korda aastas antakse avalikkusele teada arengutest riskikapitali maailmas. Seekordse ülevaate vaieldamatult keskne teema on USA start-upidesse tehtud investeeringute mahu 17% kasv võrreldes teise kvartaliga. Seda on küll ca 30% vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv, nagu alltoodud graafikult näha, on tuntav. Aruanne annab ka mõista, et kasv on tingitud valdavalt IKT tehnoloogia arendamiseks tehtud investeeringutest.

Google hakkab tasuta muusikat jagama?

2009-10-21T16:25:00.000+03:00

Õigust räägivad need, kes väidavad, et masu ei tohi lasta raisku minna, sest masu teeb lisaks valule majanduses ka imesid. Ühte sellist imet sahistatakse täna Google ümber. Nimelt on portaali TechCrunch tegijaini jõudnud jutud, et lisaks sellele, et 2008. aastal hakkas Google Hiina versioon jagama hommikumaa asukaile tasuta muusikat, on Google rahva peas valmimas plaan, luua portaalile muusikalahendus ka õhtumaade tarvis.

Muusika otsimise funktsionaalsus on Google portaalis juba Jumal teab, mis ajast. Kirjutades täna oma otsingu ette "music:", leitakse Sulle hetkega asjakohane info otsinguga seotud võimalike muusikapalade kohta. Samas, neid palasid ennast otsingutulemuste hulgast täna ei leia. Äkki siis tulevikus? Ja tasuta? Vaatame ja loodame.

Soome > Internet on igaühe õigus!

2009-10-15T12:13:00.000+03:00

Portaal TechCrunch, viitega soomlaste YLE.fi uudistekanalile, annab teada, et põhjanaabrite valitsus on otsustanud seadustada Internetile juurdepääsu kui igaühe seadusliku õiguse. Nimelt on sealne valitsus kiitnud heaks plaani, mille kohaselt 2010. aasta suvest peab Soome iga elanik, kusiganes Soome punktis ta ka asub (üksikute eranditega), saama kasutada vähemalt 1Mb Interneti laiaribavõrku. Aastaks 2015 tahetakse ribalaius viia hoopiski üle 15Mb piiri, mis oleks enam kui meist enamik täna kodus jooksutab. 5,5 miljoni elanikuga riigile täitsa põnev väljakutse.

Diskussioon Internetist kui igaühe seaduslikust õigusest ei ole uus ka Eestis. Sarnaselt nagu avalikõigusliku ringhäälingu nägemise/kuulmise õigus meist igal ühel seaduse järele on. On meil äkki naabritelt selles jälle midagi õppida?

VASIMR viib 39 päevaga Marsile

2009-10-13T04:54:00.000+03:00

Endise NASA astronaudi Franklin Chang-Diaz poolt juhitav Ad Astra nimeline ettevõtmine on hiljaaegu sõlminud lepingu NASAga, mille raames üritatakse aastaks 2013 välja töötada ennekuulmatu 20 megavatise võimsusega plasmarakett, millise kandejõuga oleks teoreetiliselt võimalik jõuda näiteks Marsile rekordilise 39 päevaga.

VASIMR (Variable Specific Impulse Magnetoplasma Rocket) nime kandva prototüübi võimsuseks on täna vaakumi tingimustes saadud 200 megavatti, kuid katsetuste senise edukuse juures arvatakse, et päeval, kui 2013. aastal ca 200 megavatine prototüüp läeb katsetamisele ISS rahvusvahelise kosmosejaama koosseisus, on ettevõte suutnud mootori võimsuse kasvatada vähemalt 10 megavatini, tõenäoliselt aga juba 20ni.

Plasmamootor pole aga VASIMRi ainus uudne tehnoloogiline lahendus. Lisaks muu uudse lähenemise juurutamisele, kasutatakse mootoris eelsoojenduseks elektronlaineid. Samuti ei kasutata süüteosas ütegi kontaktset elektroodi, vaid kogu süüteahel on lahendatud elektronlainete, rõhu ja hõõrdumise kombinatsiooniga.

G20 kohtumisel debüteeris audiorelv

2009-09-28T23:21:00.001+03:00

Kes Pittsburgis toimunud G20 kohtumise taustal toimunu meediakajastust järgis, pani võib olla tähele, et mitmes sellises kajastuses mainitakse muuseas ka ametivõimude poolt rahutuste kontrollimiseks kasutatud audiokahurit. Seadet, mis testversioonina on seni kasutusel olnud valdavalt USA mereväe alustel, peletamaks mittehävitava jõuga eemale vaenulike väikelaevade (loe: piraatide) rünnakuid.

Enamasti USA militaarinnovatsioonile orienteeritud ettevõtmise American Technology Corporation poolt välja töötatud LRAD (Long Range Acoustic Device) nimelise seadme poolt kitsa suunadiagrammiga välja paisatava heli nivoo ületab seadme vahetus läheduses 150 db piiri. Arvestades, et inimkõrva taluvuse piir on ca 125 db, on seda päris palju, et tekitada sihtgrupis vähemalt ebamugavustunne ning hoida ära vajadus füüsiliseks kontaktiks. Seda enam, kui välja paisatav helinivoo tekitatakse kõrvale eriti tervalt mõjuvate kõrgete helide kombinatsioonina.

Lühikest klippi seadme hiljutisest kasutusest saab YouTube.com vahendusel jälgida siit:

Uuring: lapselöömist tolereerivad riigid on madalama SKPga

2009-09-27T19:59:00.000+03:00

See, et erinevatel "Ära löö last" tüüpi sotsiaalkampaaniatel on ühiskonna üldise vägivaldsuse tõttu enam kui tõsi taga, on Eesti meedias läbi aastate juba korduvalt kajastamist leidnud. Lisaks eetilisele ebanormaalsusele, on aga lapse löömisel nii lapse tulevasele käekäigule kui sellist käitumist tolereerivale kogukonnale ääretult negatiivsed tagajärjed. Just sellistele järeldustele jõudis University of New Hampshire professor Murray Straus ligi 40 aastat kestnud uuringu tulemusena.

Möödunud reedel San Diegos Conference on Violence, Abuse and Trauma raames esitletud uurimustöö tulemused olid sedavõrd märkimisväärsed, et neid pidas väärtiliseks refereerida ka ajakiri Time. Nii näiteks ilmneb Strausi uuringu aruandest, et lapsed, kelle suhtes oli pereringis kasutatud füüsilist karistamist, väärisid mõne aasta möödudes IQ testi tehes ca 5 punkti võrra madalamaid tulemusi, kui lapsed, kes kasvasid ilma vägivallata. Samuti ilmnes, et lapsed, kes kuni esimese eluaastani olid kogenud vägivaldset kohtleist, olid teiseks eluaastaks käitumismustrites oluliselt agressiivsemad, kui lapsed, kellel sarnane kogemus puudus. Nagu väidab Straus, tekitatakse isegi esimese ja ainukese füüsilise karistamisega lapses stressi ja pinge seisund, millega pärsitakse loomingulisust ja lapse elementaarset õppimisvõimet. Ja kui vägivaldne füüsiline kontakt on korduv, on ka negatiivne tulemus seda sügavam.

Kuid eelnimetatud 5 protsendipunkti pole veel uuringuaruande kõige huvitavam osa. Nimelt on Straus uurinud ka laiemat füüsilise karistuse tolereerimise mõju riikide majanduslikule arengule. 17 000 tudengi baasil läbi viidud longituuduuringust nimelt ilmnes, et riigid, kus noorte peresisene füüsiline karistamine oli kultuuriliselt enam tolereeritud, olid märkimisväärselt madalama SKP tasemega, kui riigid, kus laste kasvatamisel peeti kultuurseks enam intellektuaalseid meetodeid. Põhjus ka loogiline - stressis ja madala õppimisvõimega kodanikud on kaugel sellest uue väärtuse loomise suutlikkusest, kui inimesed, kelle lapsepõlv möödus avatud ja sõbralikus õhkkonnas.

Teaduseuudis: kontrollitavad aatomid 20!

2009-09-26T18:02:00.004+03:00

28. septembril möödub 20 aastat päevast, mil Don Eigler nimeline teadlane viis IBM uurimiskeskuses esimest korda teaduse ajaloos läbi katse, millega tõestas ära, et inimene on võimeline kontrollima iga üksiku aatomi liikumist.

Selle väite tõestuseks moodustas Eigler STM elektronmikroskoobi abil 35 aatomist tähed I-B-M.

Katsest ja selle olulisusest tänapäeva teaduses räägib allolev video:

BBC lubab 2012 olümpiaülekannet 3D formaadis

2009-09-15T04:18:00.000+03:00

Kuna mitmed maailma juhtivad telesüsteemide tootjad on lubanud lähi-ajal turule tulla senistest oluliselt enam edasi arenenud 3D vastuvõtu tehnoloogiaga, on lisaks brittide Sky konsernile kolmemõõtmelist telepilti turule toomas ka BBC, kellel rahvusliku telekanalina on 2012 Londonis peetavast suveolümpiast ülekannete tegemiseks mitmeti enam võimalusi, kui teistel kohalikel operaatoritel. Samuti pole nalja telereklaamiturul, kus majanduslangus ka saealset saareriiki kõvasti räsinud on. Ja isegi, kui potensiaalseid 3D televaatajaid selleks hetkeks napib, kaalub BBC ülekandeid kolmemõõtmelisena taasesitada avalikel ekraanidel. Seega, lisaks sportlikule mõõduvõtmisele, võib 2012 olümpiast oodata ka väikestviisi tehnoloogiaolümpiat.

Uus roheline energia - elekter otse puutüvest

2009-09-14T04:50:00.000+03:00

Washingtoni Ülikooli teadlased plaanivad käesoleva aasta lõpus avaldada juba täna kõmuliseks osutunud uuringu tulemused, milles harilikelt looduslikelt puudelt saadava energia baasil moodustatakse vooluring, milline on võimeline ära toitma nanomõõtmes voolutarbivusega elemente pingega kuni 200 millivolti.

Kasutades lihtsamat alalispinge inverterit, suutsid Washingtoni Ülikooli teadlased puudest kätte saada ka kuni 1,1 volti, millega siis juba toita lihtsamat sensorlahendust.

Puuenergiaga ei loodeta asendada kiiret võidukäiku tegevat päikeseenergiat. Küll aga on uudsel energialahendusel kindel rakendus metsa keskkonda paigutatavate sensorite toimisel, milliste toiteahel on üsna sageli kujunenud suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks.

Medvedjev kuulutas 13.09 programmeerijate päevaks

2009-09-13T17:36:00.000+03:00

Venemaa uudiskiri Argumentõ i Faktõ annab oma viimatises numbris teada, et vahetult enne õiget tähtpäeva, kuulutas Venemaa president Dmitri Medvedjev 13. septembri seal maal riiklikuks tähtpäevaks. Nagu kirjutatud ametlikus teates: «учитывая государственную значимость сферы разработки программного обеспечения в повышении качества жизни населения, обеспечении высоких темпов устойчивого экономического роста».

Mitteametlikult tähistab kogu professionaalne kogukond aasta 256. päeva programmeerijate päevana juba aastaid. Ametliku riikliku tähtpäevana tähistamisest seni aga kuskilt kuulda pole olnud.

Kahjuks ei leidu ametlikes allikates viidet sellele, kas see päev ka riikliku pühana vabaks päevaks saab.

E-aju vaid 10 aasta kaugusel?

2009-08-18T11:51:00.000+03:00

Kuulsal juulikuisel TED konverentsil astus ühe esinejana üles ka Shveitsis tegutseva kunstlikku aju konstrueeriva Blue Brain nimelise projekti eestvedaja Henry Markram. 2005. aastal käivitatud projekti raames on juba suudetud kaardistada imetaja aju kõige keerukamaid protsesse juhtiva ajukoore pindmise osa neuronstruktuuri mustri ning modelleerinud selle põhjal aju toimimise arvutisimulatsiooni. Simulatsiooni „jooksutatakse“ täna IBM hiidarvuti Blue Gene peal, et lõpuni mõista ajukoore neuronite toimimist erinevates tingimustes. Ning lõppkokkuvõttes, nagu Markram prognoosib, jõuda lähimal kümnendil ka konstrueeritud aju füüsilise kujuni.

2010 võib saada satelliitmobiili sünniaastaks

2009-08-12T19:31:00.000+03:00

USA ettevõte TerreStar Networks tutvustas käesoleva aasta juulis lahendust, mis võib tähendada olulist läbimurret seni mitmeid kordi luhtunud laiatarbe satelliit-mobiilide turule tulekuks. Esitletud lahendus kombineeriks endas mobiili klassikalise GSM ja satelliitlahenduse, millised siis toimiksid vastavalt sellele, kummal on piirkonnas parem levik. Et tegemist pole pelgalt järjekordse unelmaga, näitab fakt, et ettevõtte poolt finantseerituna on orbiidile saadetud ka TerreStrar-1 nimeline satelliit, millise testperioodi lõpuks arvatakse valmis saada ka turuküpse mobiiltelefoniga. Milline saab olema asjakohase tehnoloogia ja teenuse hind, on täna veel lahtine. Eks ole need ka võtmeelemendid uudse lahenduse turuedule.

Mozilla esimene miljard

2009-08-03T11:55:00.000+03:00

Alles see oli, kui veebibrauser Mozilla purustas 2008. aasta suvel Guinessi rekordeid, saades 24 tunni jooksul enim alla laetud tarkvaraks kogu maailmas. Rekordisadu ei paista aga raugevat. Möödunud nädalal andis Mozilla Corporation teada, et miljonite lemmikut brauserit on alates selle turuletulekust 2004. aastal arvutitesse laetud ei rohkem ega vähem, kui miljard korda.

Kuigi, jõudnuna oma esimese miljardini, et ole Firefox veel möödunud MS Internet Expoloreri turumahust (suhtarvud kuskil 31% versus 60% turuosast), on viimaste aastate hüperdünaamiline populaarsuse kasv hea platvorm õige pea turule oodatavale Mozilla brauseri reliisile numbriga 4.0, mille esimesi ekraanipilte on vaikselt juba ka internetiavarustesse ilmunud.

256 gigabaiti mälupulka? Aga palun!

2009-07-27T04:45:00.001+03:00

Et digitaalsete salvestusseadmete maht ei kasva tänapäeval kordades enam mitte aastate, vaid kuude või isegi nädalatega, ei ole enam mitte metafoor, vaid üsna igapäevane praktika. Just sellist tõhusat praktikat evivad ka konstruktorid kõvakettagigandis Kingston Technology, tuues juuli viimastel päevadel turule uue 256 GB taskumälu.

Kuigi tehnoloogiana on rakendatud traditsioonilist välkmälu lahendust, näitab Kingstoni tarkurite saavutus, et selline tehnoloogia ei ole veel surnud ja pakub jõulist konkurentsi nt valdavalt Samsungi poolt jõuliselt lükatavale faasisiirdemälule.

Sellegi poolest, vaatamata tehnoloogilisele väljapaistvusele, on välkmälu iga uus lahendus senistest suurusjärgu võrra kallim. Nii pakutakse ka siinkirjeldatud 256GB taskumälu hinnaks suurusjärku 10 000 EEK pluss maksud, mis kindlasti ei ole vesi tema turuveskile.

Venemaa tuumajaam Läänemerre 2012?

2009-07-21T02:04:00.000+03:00

Venemaa tööstushai The United Industrial Corporation, ehk venekeelse lühendina O.P.K., andis juuli esimestel päevadel maailma avalikkusele teada, et on valmis 2012. aastast Venemaa idaranniku lähedal vette laskma maailma esimese ujuvtuumajaama.

Käesoleva aasta veebruaris töösse võetud süsteem nimetusega KLT-40C koosneb 144 meetri pikkusest ja 30 meetri aliusest ujuvalusest, milline suudaks iga ilmaga välja kanda 35 megavatise reaktori.

Venemaa energiatootja RosEnergAtom tellimusel valmiva jaama asukohaks on esialgu planeeritud Kamtsatka piirkond, et toita energiaga sealseid olulisi rajatisi. Nagu võib aga välja lugeda OPK koduleheküljelt, on tulevikus sarnased alused plaanis paigaldada ka teistesse keerulise energiaahelaga piirkondadesse, eelkõige Venemaa põhjaosas.

Samm lähemale kvantarvutile

2009-07-19T16:15:00.000+03:00

Zürichi Tehnikaülikooli teadlased on maailma tehnoloogiaavalikkusele teada andnud, et suutsid üksikust molekulist konstrueerida klassikalise optilise transistori. Teadusemaailm on juba aastaid üritanud integraallülitustes asendada elektronide põhised lahendusi footonlahendustega, millised lisaks kordades madalamale energiakulule, omavad ka märkimisväärselt suuremat andmeedastuse kiirust. Nüüdne, 272 kraadi Celsiuse juures ühe molekuli baasil loodud lahendus on alles esimene samm integreeritud lülituste ehitamiseks footonite baasil töötavaiks. Selleks, et esimene süsteem sarnaselt toimiks, läheb teadlaste sõnul veel vähemalt viis aastat ja seal edasi esimese kvantarvutini veel umbes sama palju.

Molekulidest said algelised nanomootorid

2009-07-19T04:23:00.000+03:00

Majanduslikud probleemid ei ole viinud sädet nanotehnoloogide ja molekulaarteadlaste silmist, kellelt ikka ja jälle põnevaid uudiseid on kuulda. STM elektronmikroskoobi abil molekulide struktuuri uurides, avastasid USA Tufts University teadlased käesoleva aasta kevadel, et lisaks teatud tingimustel helikopteri rootori sarnasteks moodustisteks koondumistele, hakkavad need moodustised madalatel temperatuuridel kiirusel umbes miljon pööret sekundis pöörlema. Erinevatesse molekulaarsetesse keskondadesse paigutatuna suutsid teadlased sedasi pöörlevaid molekule peatada, aga ka pöörlemisenergiat edasi anda teistele molekulidele, moodustades sedasi algsed bioenergial töötavad nanomootorid koos lihtsaima ülekandemehhanismiga.

Miks nõupidamised tapavad?

2009-07-17T04:08:00.000+03:00

Pikad nõupidamised ja väsitavad päevad tõsiste teemadega ei väsita vaid me vaimu, vaid ka füüsist. Mäletame me ju juba oma esimestest koolitundidest, kui oluline oli vahetunnis "ajusid natuke tuulutada". Kuid, ilmneb, et ajud pole pikkade päevade ainsad ohvrid. Selle aasta mais avaldasid Harvardi teadlased pikema artikli sellest, milline on noorte edukate inimeste südamehaiguste tegelik põhjus. Lisaks stressile, mis üsna sageli töökeskkonda külastab, oli üsna järgmiseks südamehaiguste põhjuseks venoosne tromboos. Haigus, mida ühe viimase asjakohase uuringu avalikustanud Uus-Meremaa arstid pilgates juba ka nõupidamiste sündroomiks nimetasid:

"By the end of the day, after factoring in your commute, you'll have been sitting for a dozen hours with hardly any chance to move around. This amount of immobility can set the stage for a blood clot to form in a vein deep in the leg—a deep-vein thrombosis (DVT).

Most people think of DVT as a risk associated with long flights. But a new study from Wellington Hospital in New Zealand places the problem in the workplace, too. It found that employees who sat for several hours without getting up—at a meeting, say, or even at their desks—were more likely to develop DVT than those who moved about more often."

Lühidalt öeldes, tundide viisi ühes poosis istumine põhjustab ka kõige sportlikuma organismi jalaveenides trombe, mille põhjustatud südamehaigused niidavad aastas miljoneid noori tulevikulootusi.

Pikemalt loe SIIT

Artiklis on viide ka enesetestile, et hinnata enda kuuluvust võimalikku riskigruppi.

Siit moraal, mis meenutab mulle ühe hea kolleegi ütlust - et nõupidamine saaks kiire ja sisukas, korista nõupidamise ruumist toolid! Kui see pole mõeldav, liikuge pikemate nõupidamiste ajal ruumis lihtsalt ringi. Lisaks tromboosiohu vähenemisele, paraneb sedasi ka aju verevarustus ning kauem elamisele lisaks genereerite ka kindlasti palju paremaid ideid!

twitter - 10% autoritelt 90% sisu

2009-07-15T05:35:00.000+03:00

twitteri legendaarsus on viimasel aastal-paaril saanud ohtralt tuult tiibadesse. Kuid, mis toimub selles keskkonnas tegelikult? Sellele küsimusele soovisid vastust saada HBS strateegiauurijad, kes juhuvaliku põhjal analüüsisid 2009. aasta mais 300 542 twitteri kasutaja sidemeid ja aktiivsust selles keskkonnas. Analüüsitut võrreldi teiste populaatsete suhtevõrgustike andmestikuga.

Ilmnes, et 80% twitteri kasutajal oli vähemalt 1 järgija (follower). Samal ajal teistes populaarsetes keskkondades oli ühe või enama sõbra või järgijaga kasutajaid ca 65%. Keskmisel meeskasutajal on twitteris umbes 15% enam järgijaid, kui naiskasutajal, samas, meeste osakaal twitteris on ca 5% madalam, kui naistel.

Üllatav oli uurijatele, et erinevalt mitmesugustest teineteise reitimise pildikeskkondadest, järgivad twitteri meeskasutajad kaks korda suurema tõenäosusega meeste poolt kirjutatut, kui naiste loomingut.

Ja kui analüüsiti läbi kogu 300 000 kasutaja poolt loodud tekstimassiiv, tuli välja, et kõigest 10% twitteri aktiivkasutajaist loob selles keskkonnas 90% kannetest! Samal ajal teistes sotsiaalvõrgustikes moodustab 10% tipu poolt produtseeritav vaevu 30%. Ehk siis on twitter enamusele kasutajaist vaid lugemiskeskkond, mitte niivõrd info jagamise vahend.

Kuidas ajurünnak tõhus hoida

2009-07-14T04:27:00.000+03:00

Selle nädala Harvard Business School'i iganädalane mõttetera on meie tänasesse kaitsekraaviühiskonda nagu piisk viljakasse stepihuumusesse. Kuidas muudmoodi nimetada kolme omamoodi põhiväärtust, mida me organisatsioonides efektiivset mõttetalgut planeerides, kipume viimasel ajal kahjuks unustama. Aga, eks lugege ise:

"Brainstorming sessions can easily degenerate into lackluster wastes of time, with the same ideas coming up again and again. Ask yourself these three questions to prevent your next session from turning flat:

1. Who's in the room? Bring in a diverse set of people that represents your consumer base as well as the breadth of expertise within your company.
2. Who talks? Many sessions fail to produce fresh ideas because the usual suspects are doing all of the talking. Draw out those who are usually reticent and always ask for further clarification on ideas you don't understand.
3. What signals are you sending? As a leader, you need to create a safe space for innovation. Make sure your body language and tone signal that you want to hear from everyone and that all ideas are welcome."

Tõde, kas pole?

USB 3.0 tuleb juba sügisel!

2009-07-14T01:14:00.000+03:00

Kuigi algselt prognoositud 2010. aasta teise poolde, andis NEC Electronics Corporation juuli keskpaigas teada, et on valmis kolmanda põlvkonna USB järjestiksiiniga turule tulema juba 2009. aasta sügisel ning prognoosib, et esimesed arvutid selle tehnoloogiaga võiks välja tulla veel enne 2010. aasta algust. Senisest umbes kümme korda suurema andmeedastuse kiirusega siini uudis tuli huvitaval ajal, mil nii Windows kui ka Google on teada andnud, et umbes samas ajaplaanis on nad välja tulemas uute operatsioonisüsteemidega, millistes samuti kesksel kohal on operatsioonide kiirus. Näib, kuidas reageerivad uudisele arvutitootjad.

Hispaania võib legaliseerida P2P failivahetuse

2009-07-11T05:32:00.000+03:00

E-maailma autoriõiguste temaatika on ajastu märgina tänaseks juba kümneid, kui mitte sadu kordi analüüsimist ja kaalumist leidnud, kuid riiklikku debatti sel teemal on suutnud tõstatada vaid vähesed. Kui üldse.

Huvitava erandi sellesse temaatikasse on nüüd suure tõenäosusega toomas Hispaania Barcelona kohus, kes 07.07.2009 avaldatud eelotsuses dektiminaliseeris P2P failivahetuse põhjendusega, et P2P rakenduste (nt torrentid või e-Mule) kaudu failivahetus ilma vahetu kasu saamise eesmärgita ei ole seaduserikkumine, kui eesmärgina pole tõendatav midagi muud. Viitega süütuse presuptsioonile, loomulikult.

Lõplik kohtuotsus peaks langetatama kuskil suve jooksul, kuid arvestades kohtu resoluutsust eelotsuses, on tõenäoline, et Hispaaniast saab esimene Euroopa Liidu riik, kus ajast ja arust autoriõiguste regulatsioon uude sajandisse hakkab jõudma.

Uriin on parem autokütus kui vesi?

2009-07-09T07:09:00.000+03:00

Ei ole vist möödunud poolt tosinat aastatki vesinikuautode turuletulekust, kui arvutada oskavad inimesed on küsimuse alla seadnud selliste sõidukite tarbeks veest vesiniku tootmise tegeliku majandusliku otstarbekuse. Ja mitte ainult majandusliku - ka ökoloogilise.

Nagu kirjutab ühes hiljutises loos portaal GreenCarsReport.com, on USA Ohio Ülikooli teadlased välja arvutanud, et tavakäibes eksisteerib veelgi tõhusam tooraine, kui vesi, millest vesiniku aatomeid eraldada. Ja seda ca 33 korda efektiivsemalt. Nimelt imetaja uriin, täpsemalt uriinis sisalduv karbamiid, keemilise valemina (NH2)2CO.

Nagu teadlased väidavad, on uriini keemilis-füüsikaline struktuur sedavõrd palju vesiniku tootmiseks tõhusam, et majanduslikus otstarbekuses kahelda oleks rumalus. Pigem on küsimus täna selles, kuidas lõhkuda mõningad asjakohased uskumused ja leida piisaval hulgal tooret, et karbamiidist vesiniku tootmine moodustaks loogilise majandusmudeli.

Eduka salajutu saladus peitub kõrvas

2009-06-26T14:25:00.000+03:00

Juunikuine loodusteaduste kuukiri Naturwissenschaften avaldab huvitava kirjutise kõigile salajuttude puhujaile. Itaalia teadlaste terve rea välikatsete tulemusena koorus nimelt välja, et juba varasemast teada-tuntud inimkeha asümmeetriast tulenevalt, on ka inimkõrval sõltuvalt tema poolusest eelistus teatud liiki teabe vastuvõtuks. Seniste laboritestidega kinnitust leidnud asümmeetria efektile lisaks tuvastasid teadlased, et inimorganism eelistab alateadlikult parema kõrva kaudu võtta vastu informatsiooni ning vasaku kõrva kaudu taustaheli:

"It depends on the type of input: speech is heard 'better' with the right ear, if the characteristics to be processed are those connected to the sounds of a given language (i.e phonemes), whereas the left ear might have an advantage in discriminating non-phonemic aspects of speech (i.e. prosody, emotional cues, etc.),"

Samuti näitasid mürarohketes Itaalia diskoteekides läbi viidud välikatsed, et katsealused täitsid neile antud ülesandeid märkimisväärselt suurema tõenäosusega, kui need olid edasi antud paremasse kõrva, samal ajal, kui kaasa laulma kiputi vasakul asuva kaaslase poolt keerutatud viisijuppi.

Ehk siis - kui soovid, et sind kuulda võetaks, hoolitse selle eest, et edastad oma jutu pigem kaaslase paremasse kõrva. Kui aga soovid edastada emotsioone, on suurem tõenäosus neid edasi anda läbi vasaku kõrva.

Uuringuraporti inglise keelse kokkuvõttega LiveScience vahendusel saad tutvuda SIIN.

Muideks, kummal pool pidi abielunaine oma mehest käima? Info või emotsioonide pool?

Jaapanlased testivad tööstuslikku küpsetusrobotit

2009-06-11T20:43:00.000+03:00

Juunikuu alguses toimunud toidutehnoloogia messil International Food Machinery and Technology Exhibition esitles Jaapani tootja Toyo Riki Co köögiroboti prototüüpi, milline on heal tasemel võimeline asendama keskpärast kokka-klienditeenindajat. Okonomiyaki Robot nime kandev prototüüp (pildil) oskab segada kokku tainast ja muid küpsetussegusid, valama neid pannile, õigel hetkel küpsetatavat ringi pöörama ja pliidilt eemaldama ning lõpus taldrikule asetama. Kuid see pole veel kõik. Robotisse monteeritud kõnetuvastusseadme abil oskab robot küsida teilt teile toidu sisse sobivaid lisandeid ning neid siis ka vastavalt doseerima.

Vaata ka asjakohast videot SIIN.

Kas heategevus on vaesemate mängumaa?

2009-05-28T18:32:00.000+03:00

Keerulistel aegadel on igat liiki heategevus valdkonnaks, mis ikka ja jälle jutuks tuleb. Eks see ole ka arenenud ühiskonna üks võtmeväärtusi, et suudame oma kaaskodanike eest hoolitseda nii, nagu tahaksime, et meie eest samas olukorras hoolitsetaks. Tuleb aga välja, et vähemalt USAs on vaesemate kaaskodanike abistamine emotsionaalselt pigem väiksemate sissetulekutega inimeste hingevalu, kui keskklassi ja rikaste meelerahu.

Nagu ilmneb USA McClatcy nimelise meediagrupi poolt tellitud uuringust (vaata slaidi siinjuures), on just madalama sissetulekuga inimesed need, kes annetavad oma sissetulekutest oluliselt suurema osa heategevuseks, kui teevad seda Ameerikamaa rikkad. Nii näiteks näitas uuring, et kui vaesem elanikkonnagrupp annetab heategevuseks keskmiselt 4,3% sissetulekutest, annetavad rikkamad keskmiselt vaid 1,2 oma sissetulekutest.

Keskmine 2009. aasta panus heategevuseks on USA's ca 2,2% sissetulekutest. Ehk siis pea kaks korda vähem, kui keskmiselt madalama sissetulekuga elanike panus. Paras mõtteaine ja uuringuteema kahtlemata ka Eestimaistele analüütikutele. Kui räägime heategevusest, siis, kelle tegevusest me ikkagi räägime?

Venelased paigutasid 200 miljonit USD Facebook´i

2009-05-26T22:57:00.006+03:00

Tundub, et Internet ja veelgi enam sotsiaalsed e-võrgustikud on veel väga kaugel olemast investeerijatele eilne päev. Järjekordse kinnituse sellele annab 26. mai uudis Facebookilt, milles maailma üks kõige kõrgemalt hinnatud sotsiaalvõrgustik annab teada, et peale pikki läbirääkimisi investeerib vene juurtega investeerimisettevõte Digital Sky Technologies (DST) investeerib ettevõtmisesse 200 miljonit USD.

Miks just DST, küsib rahvusvaheline meedia. Ka sellele on 2004. aastal Facebooki oma ühikatoas valmis progenud Mark Zuckerbergil vastus olemas:

"Digital Sky won because its founders Yuri Milner and Gregory Finger have strong experience running Internet properties in Eastern Europe and Russia, and "a deep, advanced understanding" of social networking technology"

Täna umbes 10 miljardi USD ringi hinnatava Facebooki väärtusest on see tühine 200 miljonit USD umbes 1,96%, kuid märkimisväärseks teeb uudise pigem see, et ettevõte avas ennast välisinvestoreile ja, et selleks investoriks osutus Venemaine ettevõte. Viimase senised suuremad rahapaigutused on näiteks portaalides mail.ru ja vkontakte.ru.

Uuring: naised on meestega võrdselt tehnoloogialembesed

2009-05-08T07:40:00.002+03:00

Üldlevinud arvamus on, mehed kasutavad enam erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kui naised. Alustades lihtsatest digikaameratest ja muusikamängijatest kuni e-maailma kõrgeimate sfäärideni välja. Tuleb aga välja, et kaasaja kaunid naised ei jää oma tehnoloogialembuses mitte kuidagi maha meessoo esindajatest. Vähemalt nii tõdeb uuringufirma Forrester poolt läbi viidud ca 1000 mees- ja umbes sama palju naisrespondendi turu-uuring USAs ja Kanadas.

Nagu näha ka juuresolevalt graafikult, ei erine naiste varustatus erinevate tehnoloogiliste vidinatega oluliselt meestest. Kerge erinevus on vaid laptopide ja desktopide eelistuses, kus naised eelistavad pigem laptope ja mehed pigem desktope. Põhjuseks tõenäoliselt "size does matter" maailmapilt.

Küll aga toob uuring välja märkimisväärse erinevuse meeste ja naiste poolt tehnoloogiauudiste jälgimises. Nimelt, kui meestest arvab ennast järjepidevalt tehnoloogia arengutega kursis hoidvat ca 40% küsitletuist, siis naiste puhul oli see määr alla 20%.

Ehk siis kujundavad käitumist tehnoloogiaturul mehed, kuid kokkuvõttes ostame me ühepalju ja samu tehnoloogilisi lahendusi.

Innovatsioon 2009: kontserdi plakat kui stereosüsteem

2009-05-04T15:12:00.000+03:00

Mis arvad, kas Madonna kontserdi plakat, millel primadonna hea kvaliteediga soundi taustal mõnda meeleolukat popplugu esitab, oleks turunduslikult efektiivsem, kui see, millel keskmisest parema kunstiandega joonistamisteadlane on oma kujundusoskust proovinud? Pole vist vaidlust, et nii see oleks. Võib arvata, et osaliselt sellest ideestikust kantuna panid pead kokku ka Taivani ITRI tehnoloogiakeskuse insenerid, kui sellel nädalal pakkusid välja tehnoloogia, mis lisaks imeõhukesele vedelkristall-ekraanile, võimaldab selle õhukese ekraani sisse paigaldada ka päris hea kvaliteediga heli peegeldava kõlarisüsteemi.

21*27 sm suuruse ja 20Hz kuni 20000Hz heli välja paiskava "kõlaripaberi" hinnaks pakuvad väljatöötajad ca 20 USD, mis ei erine oluliselt tavakõlarist. Heliriba madalaim, nö bassiheli ots pole just väga sümpaatne, kuid sedavõrd sümpaatsemad on süsteemi kabariidid.

Asjakohast esitlust saate vaadata SIIT.

Morse sai 218 aastaseks!

2009-04-28T00:19:00.000+03:00

Juhtusid äkki isegi täna hommikul www.google.ee esilehelt asjalikke teadmisi otsima ning panid tähele, et esileht polnud üldse mitte selline, nagu ta aastaid olnud on? Kohas, kui oleme harjunud nägema värvilist google logo, ilutses esmaspäeval jada punkte ja kriipse. Milles siis asi?

Vähesed aga vast teavad, et 27. aprillil 1791, 218 aastat tagasi, sündis tehnoloogia ajaloo üks suurkuju ning elektroonilise kommunikatsiooni üks esiisasid - Samuel F.B. Morse! Nagu nimest juba aimata võib, on tegemist 19. sajandi keskpaigas nimetatu poolt välja töötatud morse koodi ja single-wire telefraafi kontseptsiooni loojaga.

Algselt vaid väga tähtsate riigiasutuste omandisse kuulunud telegraafisüsteem omandas ruttu rahvusvahelise tuntuse ja sai 19. sajandi alguseks enamike riikide mereväeside põhiliseks, kui mitte ainukeseks, info edastamise vahendiks. Tänapäeval valdavalt raadioamatööride maailmas rakendust leidev morsetähestikul põhinev sidepidamisviisi võib seega pidada meie igapäevase ametliku e-kommunikatsiooni vanaisaks, mille abil on tõenäoliselt võidetud kümneid sõdasid ja edastatud miljardeid ühikuid kõige salajasemat informatsiooni.

ES 3 RST

Tulevikusõjad 2010: e-pommitajad

2009-04-24T10:12:00.002+03:00

Kui suured sõjapidajad mängivad liivastel kõrbeväljadel läbi võimalikke stsenaariume tankikolonnide liigutamiseks vaenlase vaenujõu vastu, on nutikad Texas Tech University konstruktorid teada andnud, et USA armee rahastusel viimaste aastate jooksul kokku seatud e-pommi prototüüp hakkab valmis saama.

Kuigi, jah, e-pommide temaatika ei ole sõjapidamise retoorikas mingi uus teema ja ulmekirjandus on asjakohast tehnoloogiat kirjeldanud juba aastaid, õnnestus Texase inseneridel saada e-pomm esimest korda kabariitidesse, et teda tõepoolest sõjapidamises üpriski mugavalt kasutada saab. 1,5 meetri pikkusesse ja 15 cm läbimõõduga raketikorpusesse konstrueeritud seadeldis suudab C4 plahvatusest tekkiva jõu abil saadava energia baasil murdosa sekundiks genereerida 35 megavatise võimsusega signaali sagedusel 2-6 GHz. Piisavalt tugeva, et suurem osa protsessorseadmeid umbes miili raadiuses rivist välja lüüa.

Uuring: poliitiku kompetentsi loeme tema näost

2009-04-20T11:00:00.000+03:00

Üks igipõline uurimisvaldkond poliitikateadustes on inimeste valimiskäitumine. Ehk siis teisisõnu, kuidas valija X jaoks kujuneb valija-eelistusena välja valitav Y. Omapärase killu selliste uurimuste sekka asetasid veebruarikuises ajakirjas Science Sveitsi University of Lausanne uurijad. Nimelt uurisid sealsed teadlased kahes, valimiseelses ja valimisealises, vanusegrupis seda, kuivõrd inimese välise visuaalse kuvandi järgi on võimalik hinnata konkreetse poliitiku kompetentsust ja seeläbi kaudselt ka tema tõenäosust saada olla valitud.

Sveitsi lastest koosneval testgrupil paluti esmalt hinnata 67 neile tundmatu Prantsusmaa poliitiku mustvalge pildi põhjal, millise neist nad valiksid oma mängulaeva kapteniks, hinnates sellega kaudselt konkreetse isiku usaldusväärsust juhtima lapse jaoks olulist süsteemi, laeva. Valimisealiste täiskasvanute testgrupis paluti 67 Prantsusmaa tundmatu poliitiku mustvalge pildi hulgast valida välja nende arvates kõige kompetentsema (kandmaks poliitiku rolli) oma.

Ilmnes, et oma hinnangutes täiskasvanute ja laste poolt antud arvamused oluliselt ei erinenud. Mõlema eelistustest moodustus suhteliselt sarnane valim. Mis kõige huvitavam, oli see , et suurem osa testgruppide poolt välja valituist oli pildi tegemise ajal ka tegelikult osutunud parlamendisaadikuks valitud.

Kirjeldatud katse tulemus ei ole tegelikult poliitsotsioloogias midagi shokeerivat. Nii näiteks osutus Obama USA presidendivalimistel 57% poolthäälega valituks juba 2008. aasta oktoobris peetud õpilasvalmistel, kui 250 000 USA last valis oma presidendieelistuse (vt. siin). Samasugust fenomeni on jälginud ka USA Princetoni University teadlased, kes 2005. aastal avaldasid ajakirjas Science (vt. siin) uurimuse tulemused, mille kohaselt piisas ainult 1 sekundilisest poliitiku pildi vaatamisest, et 69% tõenäosusega hinnata tema valimist parlamenti.

Kahjuks ei suuda oma allikatest enam leida uuringut kuskil 2006. aastast, kus ülalkirjeldatud fenomeni seostati isiku hinnatava IQ´ga. Ehk siis, kui su IQ on esimeste sekunditega näost loetav, hinnatakse sind suure tõenäosusega kompetentseks misiganes valdkonnas, millega sind seostada on "mõistlik". Näiteks poliitikas. Olenemata sellest, mis juttu sa hiljem, nt teleriekraanilt, juhtud ajama.

Tuksuvast südamest sai elektrigeneraator

2009-04-16T11:00:00.000+03:00

Võib vaid ette kujutada, kui palju toimub inimorganismis liikumist, mis kannab endas kasutamata jäävat energiat. Alustades muutustest lihasrakkudes, kui ennast liigutame, kuni veresoontes liikuva verega edasi kanduva energiani. Pole siis ka ime, et ka nanotehnoloogia sellele energiale rakendust on otsinud.

Märtsi lõpus andidki USA Georgia Institute of Technology teadlased teada, et on välja töötanud ülitundlikud piesoelektrilised tsink-oksiidi nanoosakesed. Pieso-elektrilisus väljendub siis nende omaduses näiteks madalsageduslike võngete (südamelöök, helivõnked ruumis jms) poolt tekitatud mehaanilise surve all eritada elektrivoolu. Ei ole vaja just erilist fantaasiat, et kujutada ette selliste osakestega kaetud riideesemeid, millistesse integreeritud toitepistiku abil võiksime toita kõiki me käsikasutuses olevaid e-seadmeid.

Süsteemi väljatöötajad pakuvadki, et kui õnnestub nanoosakeste arendamine laiatarbe kasutusse, arvatakse nende põhjal loodavate rakenduste esimesteks kasutajateks olema nii meditsiin kui ka pikemat aega tsivilisatsioonist eemal olevad ametimehed, näiteks sõjaväelased.

Halogramm TV jõuab tarbijateni 2019

2009-04-14T11:00:00.000+03:00

Arillikuiselt Interneti-televisiooni teemaliselt rahvusvaheliselt foorumilt IPTV World Forum 2010 jõudis tehnoloogiameediasse päris mitmeid huvitavaid uudiskildusid. Üks põnevamaid prognoose oli aga kahtlemata Deutche Telecom AG poolt välja hõisatu. Arvestades digitaalse andmevahetuse kiiruse kasvamist iga aastaga kuni kolme kordseks ning salvestusseadmete mahtude kasvamist umbes samas tempos, pakuvad DTAG uute tehnoloogiate juhid, et halogramm TV ja 3DTV jõuavad kodukasutajani juba vähem kui 10 aasta perspektiivis.

DTAG uudis jõudis avalikkusesse vaid mõned tunnid peale Microsofti uudist, mille viimane avaldas samal foorumil, et lähima aasta-kahe jooksul ületab Interneti kasutajate osakaal traditsionaalse TV meediumi tarbijate osakaalu. Ehk siis on globaalses perspektiivis tulevast aastast Internet meedium nr 1, mis sunnib kahtlemata ka telekomi firmasid suurendama investeeringuid IPTV põhiste lahenduste välja töötamisse. Kuni siis, tõepoolest haloTV ja 3DTV lahendusteni välja.

Tehnoloogia toob globaalse jahenemise?

2009-04-13T12:00:00.001+03:00

Milliseid teaduse- ja tehnoloogia uudiseid mäletad USA eelmise presidendi administratsioonilt? Kui aus olla, siis peale pikka surfamist ma mõned isegi leidsin. Suht kasin värk. Sellist kasinat aktiivsust on nüüd murdmas president Obama administratsiooni Harvadri Ulikooli taustaga teadus- ja arendusjuht John Holdren. Vaevalt 3 kuud peale ametisse nimetamist on Holdreni juhtimisel alguse saanud diskussioon nö musta stsenaariumi kirjutamiseks globaalse soojenemisega võitlemisel.

Kui senised stsenaariumid on peamiselt olnud suunatud kasvuhoonegaaside emisiooni vähendamisele, siis Holdreni ajutrustide ideed sunnivad reaalsusele enam silma vaatama ja mõtlema selle peale, mida me peaksime tegema olukorras, kui taevast tulev kiirgus juba otseselt meie igapäevast eluspüsimist ohustama hakkab.

Koostöös Princtoni Ülikooli professor Robert Socolow´ga aprilli alguspäevil Ameerika Teaduste Akadeemiale esitletud ettepanekutes panevad teadlased äärmuslike meetoditena ette näiteks Maa atmosfääri ülemiste kihtide tihendamist sinna paisatavate tolmuosakestega, et tekitada kunstlik kaitse päikesekiirguse eest.

Samuti tuuakse ühe võimaliku ettapanekuna uuesti lauale kunstlike "metsamassiivide" loomine, millised sarnaselt looduslike puukooslustega oleksid võimelised õhust eraldama süsinik dioksiidi ja seda ümber töötlema. Mõni aeg tagasi ülikalliks peetud "kunstlike metsade" projekt on tänase biotehnoloogia arengutempo juures osutunud oluliselt odavamaks algselt planeeritust ja seetõttu uuesti väärt planeerimist.

Lisaks teadusemaailma jaoks positiivsele uudisele USA presidendi administratsiooni teadus- ja arenduspoliitika sisulise tekkimise kohta, tundub globaalse soojenemise teema olevat sedavõrd tõsises rakursis, et pilvepealset elu üheskoos reguleerima hakkame.

Teaduste Akadeemiale esitatud raport on täies ulatuses alla laetav SIIT.

Kus lõppeb kosmos ja algab Maa?

2009-04-12T13:09:00.004+03:00

Tundub esialgu uskumatu, kuid kuni viimase ajani oli kosmose alguse ja Maa atmosfääri lõppemise piir teadusemaailma üks enim vaieldud küsimusi. Eelmise sajandi viiekümnendatel USA-Ungari teadlase Theodore von Kármáni poolt arvutuslikult määratletud kujundlik joon on seni arvatud olevat ei rohkem ega vähem kui 100km (62 miili) kõrgusel maailmamere pinnast. Samas, kes on jälginud kosmosesüstikute starti, siis loetakse kosmoselaev olevat kosmoses peale 50 miili piiri ületamist. Ehk siis koht, kus õhu hõrenemine peaks pihta hakkama. On veel terve rida riike maailmas, kes peavad kosmose alguspiiriks hoopis mingit muud kõrgust. Seepärast on täiesti arusaadav teadlaste aastakümnete pikkused vaidlused kosmose alguse osas.

Põhjus, miks kriitilise hõrenduse piiri polnud kuni hiljutise ajani õnnestunud eksperimentaalselt kindlaks teha, peitub tõdemuses, et 100km piir on liialt kõrge, et seda õhupallisondiga uurida ning liialt madal, et satelliidil lasta oma tööd teha. Kuni siis tänaseni, kui Kanada Calgary University teadlased panid kokku erinevate allikate andmed, hindamaks hõrenduse kriitilise piiri ja kosmiliste osakeste olemasolu tegelikku kõrgust.

Nagu avaldatud aprillikuises Journal of Geophysical Research ajakirjas, näitavad teadlaste poolt läbi viidud mõõtmised, et asjakohane hõrenduse kriitiline piir koos kosmiliste osakeste oluliselt kõrgema konsistentsiga ja seega ka kosmose alguseks tänase definitsiooni põhjal on tinglik joon 73 miili kõrgusel maailmamere pinnast. Ehk siis on kosmos meist kaugemal, kui seni oleme arvanud. Samas on see uus väljakutse kõigile neile, kes seni keskmisest veidi kõrgemale lennutavate lennukitega rahvast "kosmosesse" viisid.

Haiglate asemel hoolekanderobotid?

2009-03-26T09:23:00.007+02:00

Maailmajanduse tagasilöögid on viimasel paaril kuul toonud huvitavaid uudiseid uutest tehnoloogiatest, mis väheste kuludega veelgi rohkem tootlikust lubaks. Hiljutine Jaapani päevaleht Japan Today tõi sellesse loetellu nüüd ka meditsiinitehnoloogia. Kui mõni aeg tagasi andsid Kanada teadlased teada, et tulevik on robotlõikuste päralt, siis Jaapani tehnoloogiagurud pakuvad veelgi konkreetsemalt, et lähima viie aasta jooksul sisustavad nad Jaapani haiglad ja abivajajate kodud hoolekanderobotitega.

Hoolekanderoboti idee on hästi ajastatud projekt, mis vananeva elanikkonnaga Maal leiab endale õige pea tugeva turunishi. Isegi nii tugeva, et jaapanlased ennustavad aastaks 2025 hoolekanderobotitele 2/3 saareriigi kogu robotitootmisest.

Nanoime: 500 DVD’d ühele postmargile

2009-03-15T17:46:00.000+02:00

Mäletad veel kümmekond aastat tagasi käibel olnud floppy diskette, kuhu heal juhul vaid loetud hulk megabaite andmeühikuid peale mahtus. Kümmekond aastat nanotehnoloogia kiiret arengut on meid aga toonud tänasesse päeva, kus andmekandjate mahupiiranguks on sõna otseses mõttes taevas. Taevase piiri deviisist on vist lähtunud ka USA Massachusettsi ja Berkeley ülikoolide teadlased, kes on välja töötanud üliõhukese pooljuhtkile, mille abil loodetakse suurt hüpet edasi elektrooniliste andmekandjate tootmises. Varasemad teaduse saavutused sarnaste andmekandjate väljatöötamisel polümeeride baasil on tänaseni takerdunud tõdemusse, et mikroskoopiliselt õhuke materjal kipub suurema pindala korral deformeeruma. Seepärast võtsid teadlased ette safiiri nimelise vääriskivi, mille kristalle kuumutades moodustusid kristalli pinnale nanomõõtmes vaalud, mida arvatakse võimalik olevat kasutada ülipisikeste pooljuhtide loomiseks. Sedasi moodustatud pooljuhtide kogum omaks enam kui 15 korda suuremat tundlikkust kui senikasutatud ning võimaldaks andmete salvestamiseks moodustada andmekandjaid, mille ühe minidiski suurune ühik oleks võimeline talletama kuni 500 tänase DVD andmemahu.

Dial-Up Interneti tagasitulek

2009-03-13T11:30:00.000+02:00

Majandussurutis tuletab ka tehnoloogiamaailmas meelde, et ajalugu käib ikka spiraali mööda. Nii näiteks on mitmed telekomi-firmad üle maailma taaselustamas aastatetagust dial-up Internetiteenust. Nende hulgas on oma äridelt tolmu maha pühkimas kunagised dial-up gigandid EarthLink ja NetZero, kes viimastes reklaamikampaaniates lubavad sissehelistamise teenuse kasutamisega keskmisele Internetikasutajale kuni kolmekordset rahalist kokkuhoidu võrreldes laiaribaühendusega. Seda muidugi ühenduskiiruse vähenemise hinnaga. Kuid majanduslikult raskel ajal, kui lauatelefoni saame me muude teenuste kõrvalproduktina sümboolse hinnaga või üldse tasuta, võib sissehelistamise teenus oma kitsaribaühendusega anda nii mõnelegi perekonnale e-posti ühenduse ja minimaalse vajaliku veebivaate.

Telemeditsiin: lõikus läbi Interneti

2009-03-12T09:56:00.000+02:00

Robotid, nagu ka telemeditsiin pole meditsiinitehnikas tänapäeval enam mingi uudis. Ehk siis patsient ja arst ei peagi igal juhul alati füüsiliselt kohtuma, et soovitud tulemust saada. Samas kaugjuhitavate robotite osalemine patsientide opereerimisel on kindlasti kaasaja meditsiinitehnoloogia tippsaavutus. Kuid, kas kaugjuhitav robot oleks võimeline ka iseseisvalt operatsiooni läbi viima?

Robootika eesträäkijad üle maailma väidavad, et põhimõtteliselt võimaldaks tänapäeva tehnoloogia kaugjuhitavaid roboteid iseseisvalt sooritada lihtsamaid lõikusi. Selle tõestuseks plaanib Kanada ettevõte Titan Medical korraldada Amadeus nimelise robotiga telelõikuse 4000 miilise vahemaa tagant Torontost Vancouverisse. Selleks kasutatakse HaiVision Systems Inc poolt loodud hai1000™ pildiedastuse süsteemi, mis sisaldab sama firma originaalset pildipakkimise algoritmi. Operatsiooniroboti süsteemi poolt 4000 miili taga asuvasse andmetöötluskeskusesse läbi laivõrgu edastatava pildi ja sealt tulevate suuniste liikumise kiirus on seni olnud põhiline barjäär, millest pole suudetud kuigi tõhusalt üle saada.

Vaatamata lahenduse uudsusele, ühe koha peal fikseeritult seisva inimjäseme iseseisev opereerimine Amadeus süsteemi abil ka õnnestub. Seejärel seisab asjaosalistel ees liikuvate inimkeha osade, näiteks kopsude ja südame, opereerimise väljakutse. Lisaks ülikiirele andmeedastusele, peab siin tulema mängu ka uudne sensortehnika, mis piisava tundlikkusega suudaks edasi anda tunnet, mida robotist kirurg meie organit lõikudes oma skalpelli all tunneb. Just õige tunnetus on see, mis ka tulevikus jääb eristama harilikku kirurgi tippeksperdist, nagu ka tavalist robotit tehnoloogia tippsaavutusest.

Uuring: inimene haistab hirmu

2009-03-09T10:00:00.003+02:00

Oleme kõik kuulnud ütelust, et hirmul on suured silmad. Kuid, kas teadsite, et hirmul on ka väga spetsiifiline lõhn? Just seda väidavad USA Rice University RU teadlased.

Veebruarikuises ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringukokkuvõttes kirjeldavad RU teadlased mitmeid katseid, millede tulemustele tuginedes väidavad nad, et hirmuhigil on meie sotsiaalses maailmas täita palju suurem roll, kui lihtsalt meis endas ebameeldivustunde tekitamine.

Selle võite tõestuseks kirjeldavad teadlased näiteks katset, kus esmalt koguti katsealuste nahaeritist, mis oli sinna kogunenud sobivas keskkonnas suhteliselt võikaid õudusfilme vaadates. Seejärel paluti kahel erineval testgrupil hinnata neutraalse tonaalsusega kõnet ja näomiimikat. Gruppide erinevus seisnes selles, et kui ühe testgrupi liikmed hindasid nähtavat/kuuldavat ilma kõrvalmõjudeta, siis teise testgrupi liikmetele oli eelnevalt antud nuusutada eelnevalt kogutud nahaeritise e hirmuhigi vesilahust.

Ilmnes, et testgrupi liiklmed, kes olid eelnevalt saanud haista hirmuhigi vesilahust, hindasid nähtut ja kuuldut hinnanguskaalal märkimisväärselt enam ärevaks, kui need, kes tavatingimustes oma hinnanguid andsid.

Nagu tõdevad teadlased oma artiklis, on nende avastus täiendav kinnitus sellele, et inimese haistmismeel kompenseerib meie teiste meelte talitlust, kui viimatinimetatu toimeks on organismile vajalik täiendav teave. Sama efekt toimib muuseas ka maitsemeele puhul, mille kaudu saadav ärritus on vägagi seotud sellega, kuidas maitsemeeleni jõudel aines lõhnab. Ja tegelikult ka välja näeb.

Tulevikupoodlemine kui Second Life?

2009-02-23T11:42:00.001+02:00

Üleüldises tegevuskulude kärpimise tuhinas on ka erinevad müügiettevõtted kahtlemata sunnitud välja nuputama uusi ja innovatiivseid kanaleid, et inimestele neile vajalikku kaupa pakkuda võimalikult madalate lisakuludega. Kui hiljaaegu Microsoft andis teada, et võtab oma toodete müütamisel ohjad enda kätte ning avab õige pea oma vaabipoodide võrgu, siis hakkab üha enam kostuma hääli ka selles suunas, et traditsiooniline veebiturundus hakkab ajale jalgu jääma ning vaja oleks midagi ebatraditsioonilisemat.

Just sellise ebatraditsionaalse lähenemise vajadusest räägib USA Kansase Ülikooli teatel aprillis ilmuva The Services Industries Journal ajakirja kaante vahel ülikooli ärijuhtimise professor Esther Swilley. Nagu artikli eelteatest teada saame, on inimesed veebis üldjuhul hinnatundlikumad, kui suvalises tänavakaupluses ning üritavad tooteid ja teenuseid saada pigem tasuta, kui mingi tasu eest. Milles aga tundub, et nooremad veebi- ja tegelikult ka mobiilikasutajad ennast üha vähem tagasi hoiavad, on igasugu meelelahutuskeskkonnad ning neis keskkondades "sümboolse" hinnaga kõrvalteenuste kasutamisest. Isegi kui neid kõrvalteenuseid tarbitakse nädalas kümneid kui mitte sadu kordi.

Kuigi Second Life keskkonnas poemajanduses suuri edulugusid täna vaal rääkida ei ole, väidab Swilley, et Second Life kui mudel saab juba lähitulevikus ka müügikeskkondade oluliseks rajamärgiks. Kui vaid saaks ületatud sellise keskkonna kasutamiseks vajalikust võrguteenuse kõrgest hinnast.

Igal juhul, ootame ja jälgime mängu!

Tindivaba printer? Miks ka mitte!

2009-02-20T12:00:00.000+02:00

Kes ütles, et tehnoloogia a-la Polaroid on surnud ja elagu Polaroid? Lisaks retrohuvilistele paistab Polaroidi laadsete tehnoloogiate lembus maad olevat võtmas ka kõige moodsamate tehnoloogiate loojate peades. Nii näiteks tuli Dell koostöös Massachusettsi Tehnoloogiaülikooli taustaga Zink Imaging INC nimelise ettevõttega hiljaaegu välja miniatuurse printeriga, milline, üllatus-üllatus, ei laotagi paberile värvainet.

Täisealise meesterahva peopessa mahtuv WASABI PZ310 nimeline riistapuu (pildil) töötab aga just nimelt Polaroidilt tuntud põhimõttel. Ehk siis lihtsustatult öeldes on printeri paber kaetud õhukese valgustundliku sulfaadi kihiga, mille pinnale printer moodustab temasse laetud kujutise.

Lisaks sümpaatsele miniatuursusele (prindib pilte mõõdus 5x7,5), on printer varustatud ka Bluetooth ühendusega kasutamaks teda kaablimuret tundmata suvaliste pihuarvutite juures, millelt pilti soovime paberile saada.

4G mobiilivõrk tuleb meile Rootsist?

2009-02-17T12:36:00.002+02:00

Umbes samas rütmis kuulujuttudega iPhone 4G mudeli väljatöötamisest, on sahistatud ka Rootslaste TeliaSonera plaanist tulla maailmas esimesena turule mobiilse 4G lairibavõrguga. Jaanuari keskpaigas said kõneainet pakkunud plaanid ka kinnituse, kui asjaosaline ise andis meediale teada, et koostöös kodumaise Ericssoni ja Aasia päritolu Huawei nimelise äriühinguga plaanitakse 2010. aastast tulla 4G lairiba mobiilvõrguga turule Põhjamaades ning ka Baltimaades. Viimase tarbeks käivat uudiste kohaselt läbirääkimised parima pakkuja leidmiseks, et siis järgneva aasta-kahe jooksul ka midagi käega katsutavat mobiilidesse tuua.

E-poodide tuleproov: Microsoft vs Apple

2009-02-16T12:00:00.000+02:00

Kannustatuna Apple edust oma veebipoe ja enam kui 200 jaemüügikaupluse käivitamisel, andis ka Microsoft Corp hiljaaegu avalikkusele teada, et peab tõsist plaani siseneda jaemüügiturule. Peale Windows Vista müüginumbrite tõsist põrumist, plaanitakse filmifirma DreamWorks ja Wal-Mart'i kunagise tegevjuhi David Porteri juhtimisel uue müügistrateegiaga õunanimega firmale tõsist konkurentsi pakkuma hakata.

Kuigi majandussurutis on jaemüügiettevõtete tulusid tõsiselt kärpinud, on Porter oma plaanides ülimalt optimistlik. Samas ei avaldata plaanitava müügivõrgu suurust ja sortimenti. Võib vaid arvata, et lisaks igasugu tarkvarajubinatele saaksid juba täna Microsofti lipu all välja antavad Xbox mängukonsool ja Zune pleier Microsofti poeketis oma austusväärse koha.

Google kolib Soome

2009-02-15T12:51:00.001+02:00

Veebruari keskpaigas sahistati tehnoloogia-ringkondades, et väidetavalt ostvat Google Soomes paberitööstuse. Kas tõesti on maailm omadegi nii kummuli, et otsingumootor antakse välja ka paberkataloogina? Et Google näol on tegemist börsiettevõttega (GOOG.O), ei saanud aga kuulujuttudel kaua levida. Nii andiski Google 12.02.2009 börsile teada, et Stora Ensolt Soomes ostetud suures paberivabrikus ei plaanita siiski alustada otsingumootori paberversiooni väljaandmist, vaid 40 miljonit Eurot maksnud paberivabriku kompleksi planeeritakse paigutada üks kümnekonnast Google andmekeskusest (data centre). Tööstuslinnaku valimine selliseks peentehnoloogiliseks tarbeks oli aga tingitud energia tarbimise vajadustest, mida suur hulk sakvestus- ja andmetöötlusseadmeid nõuavad.

Brittide nutikad kiiruskaamerad

2009-02-14T12:04:00.000+02:00

Üsna sageli kuuleme me ümberkaudsetelt, et "sõitsin piirangu alasse kiirust ületades sisse ja sain trahvi". Patt on patt ja seaduserikkumist reeglina õigustada ei saa. Selleks aga, et maanteedel keskmisi kiirusi tegelikult alla saada, on läbi aastate välja pakutud mitmeid meetodeid. Kõige levinum neist vast "suurendame politseinike arvu teedel". Et aga politseinikega katta näiteks Tallinn-Tartu maantee kõik kurvid ja muud ohtlikumad kohad, peaks tee-äärde seisma seadma selgelt ebaotstarbekalt palju politseinike. Omamoodi lahenduse sellisele dilemmale on aga pakkunud Briti siseministeerium, milline plaanib 2009st aastast saareriigis üles seada enam kui 200 Specs 3 tüüpi kaamerast ning numbrituvastuse süsteemist koosneva järelevalvesüsteemi.

Süsteemi koosneks omavahel läbi andmetöötluskeskuse ühendatud enam kui 200 maanteekaamerast ning sõidukite numbrite tuvastamise tarkvarast. Kaamerasilmast möödudes tuvastab süsteem sõiduki registreerimisnumbri ning edastab selle keskusele. Juhul, kui sõiduk mõne aja pärast möödub järgmisest süsteemiga ühendatud kaamerast, arvutab keskus hetkega läbitud vahemaa tarbeks kuluva arvestusliku vähima ajavahemiku. Juhul, kui sõiduk on vahemaa läbinud alla arvestusliku miinumumi, edastatakse asjakohane info trahvikeskusele ning sõiduki omanik saab õige pea kätte trahviotsuse.

Brittide sõnul on keskmise sõidukiiruse vähendamine seejuures vaid asja üks külg. Teine külg on liikluse üldise sujuvuse tagamine, milles suurimad kurja juured ongi just kiirendajad-nõelujad.

Uuring: rasedus teeb naised nutikamaks!

2009-02-11T11:07:00.000+02:00

Oled äkki isegi kohanud fenomeni, et lapseootel kaunis neidis kurdab mälunõrkust ning mõttemaailma pikatoimelisust? Kes meist poleks. Tuleb aga välja, et tegelikult toimivad lapseootel naisterahva organismis protsessid hoops vastupidiselt - rasedus muudab naised nutikamaks.

Nagu kirjutab hiljutine The Guardian viitega Austraalia Canberra Ülikooli teadlaste kümne aasta pikkusele uurimustööle, väidavad teadlased, et vastupidiselt senistele linnalegendidele, et lapseootel naiste vaimsus nõrgeneb, näitavad testid, et raseduse esimestel kuudel naiste vaimne küpsus isegi paraneb. Ning veelgi enam - raseduse käigus saavutatud mõtteteravus ei kao lapse sündides, vaid jääb naist saatma ka tulevases elus.

Miks aga siiski raseduse käigus väidetakse tekkivat vaimuaktiivsuse langus? Samasisulisi uuringuid teinud USA Virginia Ülikooli teadlased oletavad, et tegemist võib olla episoodilise nähtusega, kui naise ajus restruktureeritakse toimivaid protsesse, saamaks hakkama vaimselt uue keskkonnaga - ema rolliga. Restruktureerumise käigus tekkivaks kõrvalproduktiks on aga tõepoolest see, et muuhulgas "raputatakse" paika ka naise kognitiivsed võimed, mille tulemusena testid näitavadki paljude naiste puhul peale lapse sündi isegi paremat vaimuteravust, kui enne rasedust.

Uuring: sinine on innovatsioonivärv

2009-02-09T08:03:00.000+02:00

Läbi ajaloo on kirjutatud sadu, kui mitte tuhandeid, lugusid värvide mõjust inimorganismi talitlusele. Küll teevad ühed värvid haigeks ja teised rahulikuks, küll midagi kolmandat. Viimases ajakirjas Science avaldavad Kanada teadlased aga omakorda uute kompleksuuringute tulemused, millede järeldustele tuginedes nad väidavad, et punane värv stimuleerib pigem vaoshoitust ja reserveeritust, samal ajal, kui sinine värv avab inimese loovuse.

Oma väite kinnituseks toovad nad näiteid kuuest läbiviidud katsest, mille käigus katsealused pidid kas siniste või punaste elementidega või sama värvi taustsüsteemis täitma erinevaid ülesandeid. Nii näiteks valmistasid katseaalused sinistest klotsidest märkimisväärselt komplitseeritumaid kujundeid, kui punastest klotsidest. Samal ajal suutsid katsealused meenutada oluliselt täpsemalt punasele taustale manatud sõnu, kui sinisele taustale.

Omalt poolt oponeeriks kanadalastele psüholoogilise rajasõltuvuse metafooriga. Nimelt on enamus hoiatavaid märke me elus ilma sügava teadusliku põhjuseta punased. Alustades keelavatest/hoiatavatest liiklusmärkidest ja lõpetades välgunoolega elektrikapi uksel. Sinine on aga taevas ja meri - kõige suuremad unistuste metafooride osad üldse. Kas pole nii, et oma igapäevakäitumises sõltume me teatud radadest, mida meie psüühika alateadlikult valib. Punase puhul ohu ja sinise puhul unistuse?

Teadusmaailma oma rate.ee

2009-02-07T23:56:00.003+02:00

Õpilaste kroonilisele pingereastamisele huvitava vastukaalu on leidnud Ameerikamaa nutid. Nimelt koondab USAs Broadwayl asuv RateMyProfessors.com nimeline äriühing juba 1999. aastast samanimelisse portaali 6000 USA kooli enam kui miljoni õppejõu kohta antud enam kui 8 miljonit arvamust. Omamoodi akadeemilise maailma vaste Eestimaalt pärit rate.ee nimelisele fenomenile, kus õppejõudude hindamine on alaline protsess ja toimub isegi üleriigiline mõõduvõtmine. Portaal on modereeritav ja iga sissekande tegijast jääb logisse IP jälg.

Vaata siia: http://RateMyProfessors.com

Omamoodi huvitav aga samas akadeemilise maailma kontekstis ka julge ettevõtmine, arvestades vanades paradigmades eksisteerinud vastuolu õpilase ja õppejõu vahel. Teisest küljest on ka õppejõududele antud portaalis arvamuse avaldamise võimalus, mida mõned õppejõud ka ära on kasutanud.

Abielulahutus Facebook'is

2009-02-06T14:45:00.000+02:00

Arvutipõhiste suhtevõrgustikega seoses on viimasel ajal igasuguseid lugusid avalikkuse ette jõudnud. Internetituttavatega pimekohtingud on neist tõenäoliselt ühed kõige süütumad ja vast ka kõige levinumad. Brittide Telegraph.co.uk avaldas hiljutises numbris aga omakorda loo, kus suhtekeskkonnast Facebook sai abielulahutuse vahendaja.

Nagu väljaanne kirjutab, jõudis neil päevil Britistani linnas Blackburnis ühele poole kohtuasi, abielulahutamaks kahte pealtnäha tavalist britti. Eriskummaliseks muudab kaasuse aga asjaolu, et lahutuse saaga sai alguse mehise poole ridadest, mis ta jättis sõnumina oma nime järele Facebooki. Nimelt: "Neil Brady has ended his marriage to Emma Brady". Võib vaid ette kujutada paari ühiste tuttavate hämmeldust, kui nad värisevail käsil naispoolele helistades said teada, et viimane ei tea asjade sellisest seisust midagi. Koju jõudnud IT konsultandist perepeal ei jäänudki nüüd muud üle, kui abikaasa hämmelduse taustal ka tegelikult oma unelm avalikustada ning Facebookis väljahüütu teoks teha. Siit ka moraal: kui veebis midagi lubad, ole valmis seda ka täitma, sest sa ei tea iialgi, millal see sinu vastu võib pöörata.

Google Earth toob ookeanisaladused ekraanile

2009-02-03T10:30:00.001+02:00

Aasta lõpus kostunud kuuldused sellest, et google.com plaanib sulgeda nii mõnedki põnevad rakendused, võttis paljude päevast päikese. Et aga igasugu kuuldused google surmast olid sellegi poolest ennatlikud, kinnitab fakt, et paljude lemmik-otsingumootor on viimastel päevadel välja tulnud varasemast veelgi põnevamate uudistega.

Vaid mõned päevad peale teadet, et google tõlkemootor sai seitsme uue keele hulgas tõlkimiseks ka eesti keele, kergitas BBC uudisteportaal saladuseloori google meeskonna plaanist google.maps veebikaartidele lisada ka ookeanikaardid (tingnimetusega Google Ocean) koos asjakohaste multimeediarakendustega.

Arvestades asjaolu, et ligi 70% kogu Maa pinnast on kaetud veega, kajastab google praegune kaardirakendus vaid väikest osa kõigest sellest, mis me ümber toimub.

Koostöös National Geographic Society'ga loodav rakendus lubab põhjalikku ülevaadet kõigest sellest, mida inimesed elust ookeanides täna teavad. 20 erinevat kaardikihti sisaldavad seepärast infot alates harilikest ookeanide kaartidest kuni ookeanisügavustes jäädvustatud fotode ja 3D videoklippideni välja.

Kuidas kogu see kaunidus toimima hakkab, saab aimu SIIT.

Karoshi tapab aastas tuhandeid jaapanlasi

2009-01-23T12:40:00.001+02:00

Võidujooks tootlikkuse kasvatamise nimel tekitab inimestes reeglina kehetisi emotsioone. Ühest küljest on kasvav tootlikkus kahtlemata iga riigi majandusliku õitengu üks aluseid. Teisest küljest on kirjutatud sadu tuhandeid lehekülgi teaduskirjandust sellest, kuhu läbimõtlematu õitsenguihalus inimesi viia võib. Paar päris põnevat lehekülge sellesse teadusallikate loetelusse on lisanud Jaapani ametiühingud, kellele teeb muret viimasel ajal saareriigis leviv Karoshi - surm ületöötamise läbi.

Nimelt on Jaapanis ametiühingute initsiatiivil hoogu kogumas dipuut töösuremuse vähendamise teemadel. Just nimelt töösuremuse, mitte tavalise tööstressi ja väsimuse teemadel, mis meie kultuuriruumis seni võibolla enam tuntud on. Ja põhjust selliseks dispuudiks on enam kui küll. Nii näiteks sooritas saareriigi poltsei andmetel 2007. aastal enam kui 2000 jaapanlast tööpingete tõttu enesetapu. Samast aastast pärit avaliku arvamuse küsitlus näitas, et vaatamata riigis kehtivale 40 tunnisele töönädalale, töötab neljandik jaapanlastest enam kui 50 tundi nädalas ja ca 10 protsenti enam kui 60 tundi nädalas. Samas ei pea Jaapani teadlased Karoshi põhjuseks otseselt mitte niivõrd suurt töötundide arvu, vaid töökollektiivide siseseid pingeid. Majandusliku surutise tingimustes ei tasustata ületööd enam niivõrd rahaliselt, vaid elitaarsusega. Tublist töötajast tehakse kiiresti juht koos pildiga autahvlil ja kordades kasvava vastutusega. Võit on ju auasi ja kaotajaid ei vaja keegi. Või kui parafraseerida aeg-ajalt Tallinna reklaamitulpadel vilksatavat reklaamlauset - võidab see, kel' on surres suuremad pagunid.

Uuring: universum on üks suur silmapete?

2009-01-21T12:50:00.000+02:00

Ootamatult me teele tekkinud uksepiidast muhu saanuna me tõenäoliselt ei mõtle sellele, et tegelikult pole mingit uksepiita olemas ja üleüldse on kõik siin universumis üks suur hologramm. Aga just sellisele väitele paistavad lähedal olevat Saksamaa Max Plancki nimelise Gravitatsioonifüüsikainstituudi teadurid.

Nimelt on tuntud Nobeli Füüsikaauhinna laureaadi Max Plancki nime kandva teadusasutuse uurijad mitme aasta vältel teinud katseid GEO600 nime kandva laser interferomeetriga, millega üritatakse leida gravitatsioonilaineid meid ümbritsevas keskkonnas. Kuigi taoliste lainete olemasolu pole veel suudetud tuvastada, on viimaste kuude jooksul keskseks küsimuseks kasvanud hoopis ülitundliku seadme teatud näitajate juures tekkiv senitundmatu signaalimüra, mille allikat ei osata üheselt kuni tänaseni veel seletada. Küll aga on üheks seni kõige enam kinnitust leidnud hüpoteesiks, et võib-olla on tekkiva müra näol leitud fundamentaalne piir, kus aegruum ei käitu enam ühtse väljana vaid muutub mürana väljenduvaks "teraliseks". Umbes nagu ajalehepilti teatud eristuseni suurendades, näeme me vaid pilti moodustavaid trükiseadme täppe, terasid.

Kui pakutud hüpotees peaks edasist kinnitust leidma siis võib see muuta arusaaama kvantgravitatsioonist ning tõstatada uusi küsimusi kvantmaailma kohta. Nimetatud küsimuste ring on teadlaste laual juba aeg-ajalt käinud seoses mustade aukudega, millised üheaegselt suudavad "neelata" kosmiliselt suuri taevakehasid ning samas müstiliselt lihtsalt aurustuda, nagu neid polekski olnud. Äkki tõesti on kõik me ümber üks suur energiaväljade halogramm, kuid me ei suuda seda piisavalt makrotasemel tunnetada?

Obama inaguratsiooni ülekanne kosmosest

2009-01-20T13:40:00.004+02:00

Google.com Earth ja Map lahenduste tarbeks piltide tegemisega tuntust kogunud kõrglahutusega GeoEye-1 nimelise seiresatelliidi emafirma on teada andnud, et kui kogu maailma meediakanalid üritavad 20. jaanuaril USA uue presidendi ametissenimetamist jäädvustada enam-vähem Maa pinnalt, siis on nemad ette võtnud sündmustiku jäädvustamise kosmosest.

Nimelt on GeoEye omanikud puhtalt sportlikust huvist lubanud 20.01.2009 kell 11:19EDT, hetkel, kui satelliit kihutab üle Washingtoni kiirusega 17 000 miili tunnis, teha kõigest ümbruskonnas toimuvast 423 miili (677 km) kõrguselt hulga ülihea kvaliteediga pilte, mis siis ca 2 tundi hiljem kõigi huviliste silmadele vaatamiseks http://www.geoeye.com/ kodulehele üles pannakse.

US Air Force One ootab järeletulijat

2009-01-11T22:00:00.001+02:00

Maailma kuulsaim õhulaev, USA presidendi lennuk, Air Force One (pildil), läheb õige pea pensionile ning leiab endale väärilise järeletulija. Boeing 747 baasil USA õhujõudude vajadustega sobitatud õhulaev nimetusega VC-25, on USA presidente tänaseks teeninud juba 19 aastat. Keskmise reisilennuki vanuseks pole 19 aastat küll teab, mis kõrge iga, kuid innovatsioonimaailma esindusriigi presidendi soov omada midagi modernsemat, on täiesti mõistetav. Seda enam, et majandusliku surutise tingimustes võib kahe presidendikandja väljavahetamine pakkuda lennukitööstusele turgutava sisendi.

Nagu kirjutab lennundusajakiri FlightGlobal, on uue lennumasina ehitamiseks läbirääkimised lisaks Boengu tootjale käimas Eurooplaste EADSiga, kelle liinilt pärineb Airbus nimeline lennumasin. Lennundusasjatundjate hinnangul võibki just Airbus A380 2019. aastal saada USA presidendi järgmiseks esinduslennukiks.

Uuring: halbu mälestusi saab kustutada!

2009-01-09T08:40:00.000+02:00

Kes meist poleks vähemalt korra elus unistanud nupust, mille abil kõik ebameeldivad mõtted ja mälestused ära kustutada. Just nagu arvutil - kustutada kõik ebavajalikud kataloogid, et minna kiiremini edasi vaid vajalikega. Kuni viimase eelmise aasta lõpuni pidasid teadlased ajutegevuse sellisel tasemel manipuleerimist aga võimatuks, kuna arvati, et meie aju neuronid tegelevad erinevates aju piirkondades ühte moodi nii info töötlemise kui ka salvestamisega.

2008. aasta detsembris tulid aga New Yorgi Ülikooli SUNY teadlased välja avastusega, et varasemalt teada ja tuntud ajumolekul PKMzeta salvestab vaid kõige keerulisemaid mälestusi - ruumitaju teavet, hirmu jms, kuid ei oma seost selle info töötlemise või käitlemisega. Samuti ei salvestu seal meie üldiste hakkama saamise oskustega seotud teave. Ehk siis ilmnes, et PKMzeta on meie aju kõvaketta selline sektor, kuhu salvestatakse vaid kõige tugevama emotsionaalse laenguga teave.

Uurimisgruppi juhtinud SUNY professor Andre A. Fenton on veendunud, et lähimail aastail õnnestub neil tuvastada ka nimetatud molekuli manipuleerimise metoodika, et täna vaid teoreetiliselt võimalik mõtete mehaaniline kustutamine saaks ka tegelikkuses teoks. Farmakoloogiasse jõuab avastuse mõju tõenäoliselt palju varem, ravimaks selliseid nähtuseid nagu sõltuvused, depressioon, foobiad jms. Kui teame, millist osa me aju mikromaailmast on vaja mõjutada, on vaid tehnika küsimus, millal selle mõjutamiseni jõutakse.

Innovatsioon 2009: pikotehnoloogia

2009-01-08T07:52:00.000+02:00

Kui 2007. aasta sügisel kolmik koosseisus U.S. Department of Energy, FEI Company ja CEOS GmbH teada andis, et on lõpule viinud tööd maailma võimsaima mikroskoobi loomiseks, hakkas ka tehnoloogiamaailma üsna rõõmsalt sumisema.

Tundus ju üsna meeliülendav seniste väärismetalli niidikeste asemel elektroonikakomponente molekulide või miks mitte isegi elektronide tasemel ühendustega täitma hakata. Ei möödunud poolt aastatki, kui Euroopa Komisjoni poolt rahastatava Pico-Inside projekti raames õnnestus teadlastel luua lihtne loogikaskeem kolmekümnest aatomist, mis suudab läbi viia samad ülesanded kui 14 tänast transistorit. Ehk siis senise mikrotehnoloogia (mikro = üks miljondik meetrit) asemele loodi nanotehnoloogiast (nano = üks miljardik meetrit) mööda kihutades pikotehnoloogiline (piko = üks triljondik meetrit) lahendus. Lahendus, mis lähiaastakümnel kindlasti tõmbab kokku seniste tehniliste lahenduste kabariidid ning miks mitte ei kasvata kümneid ja sadu kordi nende suutlikkust. Ja tegelikult on küsimus, kas pikotehnoloogiast saab tehnoloogiamaailma uus motivatsioon ja tõukejõud?

Pähklikütusega reisilennuk tegi esimese lennu!

2009-01-06T13:15:00.001+02:00

Võidujooks uute energia-allikate järele on läbinud järjekordse rajamärgi. Kui aastapäevad tagasi sai hea biokütuse aupaistet nautida maisist ning seejärel sojast tehtud kütteaine, siis viimased uudised piimalilleliste sugukonda kuuluvast taimest, mille eestikeelne nimi on oksepähkli-jatrofa (pildil), lubavad aimata tõsisemat läbimurret biokütuste valdkonnas. Nimelt on teadlaste hinnangul pähklikütuse energiatootlikkus pindalaühiku kohta 4 korda suurem kui sojal ning 10 korda suurem kui maisil.

Seda enam, nagu kirjutab aasta lõpu rahvusvaheline meedia, katsetas Uus-Meremaa rahvuslik lennukompanii Air New Zealand 30.12.2008 oma Boeing 747-400 ühes mootoris edukalt pähklikütust 50/50 suhtes hariliku lennukikütusega.

Kommenteerides edukat katset, ei varjagi lennukompanii juht Ed Sims, et täna pole küsimus enam selles, kas uudset biokütust kasutada või mitte, vaid selles, kuidas tagada pähklikütusele tõrgeteta tarneahel. Ka see ei tohiks lähiajal enam probleemiks olla, sest näiteks India on juba pikemat aega katsetanud pähklikütust maismaatranspordis ning plaanib senisest eduloost kannustatuna aastaks 2012 kütusepähkli kasvandustega katta 12 miljonit hektarit.

Uuring: miks me haigutame?

2009-01-05T07:13:00.000+02:00

Oled sa tähele pannud, et kui uni meid just jalapealt maha ei murra, me pakaselise ilmaga haigutama ei kipu? Samuti pole haigutamine meil sage kaaslane saunalaval. Miks see nii on? New Yorki Binghamton University (BU) teadlastel on selle kohta huvitav seletus.

Nagu väidavad detsembri keskpaiga Discovery veebiajakirjas BU teadlased, haigutavad enamik imetajaid selleks, et suurema hulga, kehatemperatuurist madalama temperatuuriga, õhu sissehingamise kaudu alandada nt pingelise tegevuse tõttu kasvanud ajutemperatuuri. Algselt püstitasid teadlased taolise hüpoteesi peale katseid lindudega. Teatavasti moodustab enamikel lindudel aju proportsionaalselt väga suure osa tema peast, mistõttu ka aju temperatuuri muutused peaks omama kõige suuremat mõju tema organismi talitlusele. Ühe sellise katse käigus vaadeldi lindude (konkreetselt papagoide) käitumist kolmes erinevas keskkonnas: aja jooksul kasvava temperatuuriga, kõrge stabiilse temperatuuriga ning keskpärase elutemperatuuriga ruumis. Ilmnes, et kui kahe viimasena mainitu puhul lindude haigutuste arv oluliselt ei muutunud, siis esimese puhul (stabiilselt kasvav temperatuur) kasvas pea-aegu kahekordseks.

Avaldatud aruandes seletavad teadlased haigutust kui jahutusõhu toomist ajju verd juhtiva veresoonkonna jahutamiseks. Sel põhjusel ei haiguta me reeglina kuumas saunas (sest välisõhk on kordades kuumem me keha sisetemperatuurist) ning pakaselisel tänaval (sest siis on keha temperatuur niigi madal ja veelgi enam jahutamine viiks külmashokini).

Lindudega tehtud katset kinnitavad muuseas ka varasemad inimeste kliinilised uuringud. Näiteks on sclerosis multiplexi põdevate patsientide puhul täheldatavad keha termoregulatsiooni kõrvalekalded, mis tingivad ebaloomulikult sageda haigutamisreakstiooni.

Huvitav on teadlaste aruandes veel see, et ka hommikune kiire ärkamine kasvatab meie aju temperatuuri, kuna aju lülitub ühest talitlusrezhiimist teise, mille tulemusena kiirenenud protsessid me "protsessorit" kuumendavad. Täpselt nagu arvutil.

Ehk siis, kui tunnete, et haigutamine võimust võtma hakkab, haigutage aga terviseks! Või veel parem, jahutage oma pead rüübates klaasikese vett, pistke pea aknast välja ja hingake paar sõõmu jahedat õhku või, kellel võimalik, võtke üks korralik jahe dušš!

CES 2009: maailma kõige õheim televiisor

2009-01-03T08:35:00.000+02:00

Ajal, mil kõik tehnoloogiahuvilised ootavad põnevusega kaheksandat jaanuarit, mil Las Vegases saab avapaugu järjekordne maailma suurim uute tehnoloogiate mess 2009 International Consumer Electronics Show CES, tilgub rahvusvahelisse meediasse väikestviisi uudiseid tehnoloogiatest, mida seekordsel suurüritusel näha saab.

Nii näiteks andis Korea elektroonikahiiglane LG juba teada, et toob seekordsel näitusel vaatajate ette maailma õheima LED LCD televiisori. LH95 seerianumbrit kandva teleri paksuseks pakutakse kõigest 24,8 mm. LED tehnoloogia kasutuselevõtuga on uue teleri kontrastsuseks väidetavalt saadud 2 miljonit : 1. Viimatinimetatu, või õigemini selle arvestusmetoodika, on tehnoloogiaringkondades tekitanud juba palju suminat, arvestades pakutu ligi 1000 kordset erinevust senipakutuist.

Muuhulgas peaks CES'il esitlusele tulema Intel'i uus neljatuumaline Core 2 Extreme Q9000 protsessor ning ka näiteks ohtralt jutuainet juba täna pakkuv Microsofti Zune telefon.

2020: Internet = mobiiltelefon

2009-01-02T07:31:00.000+02:00

Ühe aasta lõpp ja teise algus on ikka olnud möödunu kokku tõmbamise ja tulevikku vaatamise aeg. Viimaste aastate kiirest arengust tehnoloogiamaailmas kannustatuna palusid ka USA Põhja-Karoliina Elon´i Ülikooli teadlased 578 eksperdil, analüütikul ja kommentaatoril üle kogu maailma hinnata tehnoloogia arenguid aastaks 2020. Seda kõike juba aastaid Interneti arengutel silma peal hoidva projekti Pew Internet & American Life Project raames.

Muuhulgas paluti ekspertidel hinnata mitmete väidete paikapidavust 2020 aastal. Nii näiteks pidas väidet „Mobiiltelefon — mille puhul võib juba praegu rääkida märkimisväärse võimsusega arvutist — on esmane ning peamine interneti kasutamise vahend paljudele inimestele kogu maailmas, pakkudes informatsiooni kaasaskantaval ja hästiühilduval kujul suhteliselt madala hinnaga“ aastaks 2020. tõenäoliseks 77% ekspertidest. Puutetundlike räägi-ja-puuduta kasutajaliidestega rakenduste domineerimist 11 aasta pärast uskus 64% küsitletuist.

Nagu kommenteerivad uuringu läbiviijad, on eksperdid tugevalt ühel meelel, et Interneti ja mobiiltehnoloogia ühisareng saab lähiaastatel olema vähemalt sama kiire, kui ta on olnud seni. Samas väljendati ka selget ebakindlust kasutajate osas, kes üha enam kipub eelistama parimaid, kiireimaid, kuid samas, kahjuks, odavamaid seadmeid, milliseks uusi tehnoloogiaid üsna sageli aga pidada ei saa.

Uuringu täielik aruanne on ligipääsetav aadressil: http://imaginingtheinternet.org/

Robotid testisid kohvikus koostööd

2008-12-31T07:17:00.000+02:00

Robootika pole teaduse ja tehnika maailmas teab, mis uus nähtus. Ka ei üllata kedagi õige pea enam nano- ja biotehnoloogia saavutustel tuginevad robootikauudised, olgu selleks siis biorobot või muu põnev tehiselu vorm. Küll aga võib uudseks pidada robotivõrkude (network robot) alaseid pingutusi. Mõte siis selles, et panna robotid omavahel suhtlema ja suhtlemise tulemusena asjakohaseid otsuseid vastu võtma. Ehk siis moodustada robotite peal omamoodi web 3.0 kogukond.

Jaapanlaste tehnoloogiauudiste portaal NikkeiBp.co.jp pajatab ühest järjekordsest asjakohasest edukast katsest testida robotite omavahelist koostoimet improviseeritud kohviku tingimustes. Selleks sisustas Jaapanlaste Advanced Telecommunications Research Institute ATRI Osaka linna suures kaubanduskeskuses improviseeritud kohviku. Kohviku ettekandjateks said ATRI poolt arendatav võrgurobot Robovie-II ja Honda Motor Co Ltd poolt arendatav robot Asimo (pildil).

Katse käigus testiti ka ATRI uudset ruumilise informatsiooni hankimise platvormi, mis baseerub laseritega ruumiparameetrite tuvastamisel.

Oled sa parema- või vasakusilmne?

2008-12-30T11:50:00.000+02:00

On ammuteada tõde, et umbes 2/3 inimestest me ümber on paremakäelised ning ülejäänud vasaku- või mõlemakäelised. Vähemteada on aga fakt, et nii nagu enamikel inimestel on domineeriv üks käe- või jalapoolus (oluline nt golfimängus), erinevad inimesed ka domineeriva silma poolest. Sellealaseid uuringuid on mitmeid aastaid läbi viinud muuhulgas Moskvas asuv Современная гуманитарная академия.

Nii näiteks on eelnimetatud uurimisasutuse teadlased katsete kaudu kindlaks teinud, et vasaksilmsete inimeste vasak silm reageerib vasakult tulevale informatsioonile märkimisväärselt operatiivsemalt. Samuti on oluline vahe silmadega informatsiooni hõlmamise ulatuses. Nii hõlmavad vasaksilmsed olulised kiiremini ja suuremal hulgal vsakult poolt tulevat infot, kui paremalt poolt ja vastupidi. Seda võib igaüks testida, proovides lihtsat raamatuteksti lugedes korda mööda nii vasaku kui ka parema silmaga.

Miks eeltoodu oluline on? Tõenäoliselt on siin ainest mõtisklemaks selle üle, et kas ka vasaksilmsete inimeste elu-ja-tegemiste lihtsustamiseks saaks midagi ette võtta, sarnaselt näiteks vasakukälistele kohandatud olmevahenditega.

Uuring: hea uni on parim õpetaja

2008-12-29T07:26:00.003+02:00

Kes meist poleks enne varahommikust tõsist vaimset katsumust olnud dilemma ees - kas valmistuda selleks terve öö, või ennast öösel hoopis mõnusalt välja magada. Oktoobrikuine The Public Library of Science (PLoS) väljaanne üritab sellele küsimusele vastust anda.

Nimelt viis Saksamaa ja Sveitsi teadlaste grupp läbi terve rea katseid, tuvastamaks unekoormuse all õppimise eripärasid. Nii näiteks testiti eksimuste arvu meelde jäetavas sõnadejadas. Selleks jagati kolme erineva grupi katsealustele 18 erinevat 15 sõnast koosnevad loetelu ning paluti need loetelud pähe õppida. Ühele grupile seejuures anti loetelud õppida öösel alates 22.30st ning kuni hommikuse 07.30se testini keelati neil uinuda.

Teisele grupile anti loetelu õppida samuti 22.30, samas anti neile võimalus ennast hommikuseks 07.30 alanud testiks välja magada.

Kolmandal grupil lasti ennast öösel rahulikult välja magada ning loetelu anti õppida hommikul kell 07.00, misjärel testimine toimus kell 17.00.

Katse tulemusena ilmnes, et kõige suurem oli testis vigade arv nendel katsealustel, kes õppisid öösel ilma uinumata. Ca 30% vähem oli vigu neil, kes õppisid õhtul, kuid said võimaluse ennast hommikuks välja puhata. Kõige madalam oli aga vigade määr (ca 45% vähem kui unetu öö veetnuil) neil, kes hakkasid õppima peale magusat und.

Lisaks testiti ka kofeiini mõju õpitava ainese omandamisele. Ühes järgnevates katsetes anti jällegi testgrupile loetelud omandada kell 22.30 ning keelati kuni hommikuse testini uinuda.

Erinevalt varasemast katsest anti osadele katsealustele nüüd üks tund enne testi 200 mg kofeiini ning teisele osale kofeiinitabletti meenutav platseebo. Ilmnes, et kofeiini tarbinud katsealuste testi tulemused olid ca 25% paremad, kui neil, kes manustasid enne testimist platseebot.

Ehk siis - vaimne pingutus saab parima tulemuse, kui enne seda maitsvale kohvisõõmule eelnevalt korralik uinak teha!

Jõuluaegsed veebiülekanded Betlemast

2008-12-24T20:34:00.006+02:00

Kõigile meile, kes me kirikusse heal juhul korra kümne aasta jooksul jõuame ja sedagi vaid jõulupühade kulminatsioonis, pakub võimaluse saada osa autentsest jõulumelust Iisraeli asjakohase fondi poolt ülal peetav Internetisait. Nimelt avaldab muidu usupropagandale keskendunud veebisait ipraytv.com kuni 26. detsembrini kindlatel kella-aegadel ülekandeid Betlema kesklinnast ning pühadeteemalistest usutalitlustest. Isegi kui mingi hetk siinsest kohalikust kodukootud kristlusest juba väga villand on, saab ülekandest kasvõi vahva kultuurilise ülevaate sellest, mis tegelikult jõulumelu iva ja mõte on.

PQYLWWCS

Wikipedia hakkab rääkima

2008-12-24T07:37:00.000+02:00

Kantuna veebisurfamise mobiilistumise ajastust, teatas ka vabateatmik Wikipedia detsembri esimestel päevadel, et avas oma rakenduse surfamiseks läbi mobiilse kasutajaliidese. Aadressil mobile.wikipedia.org avatud keskkond on tavalisest askeetlikum ning seatõttu ka oluliselt kiiremini opereeritav. Mis aga uue keskkonna eriti huvitavaks muudab, on keelevalikute all (hetkel veel passiivsena) asetsev valik ”spoken wikipedia”, millise alla loodetakse üsna pea rakendada esimesed tulemused 2008. alustatud wikipedia helindamise projektist. Ehk siis on wikipedia üsna pea kasutatav näiteks ka autoroolis kuulatavana.

50MB internetiühendus jõudis kodukasutajateni

2008-12-23T07:34:00.002+02:00

Vaid mõni aasta tagasi lõi Eestimaa veebisurfarite hulgas laineid digi TVga kodudesse jõudnud 12Mbps lairibaühendus. Oli ikka vahe küll, kui veebist filmi kätte saamine võttis senise paari tunni asemel maksimaalselt mõnikümmend minutit.

Detsembri alguspäevil raputas Internetiavalikkust uuesti brittide Virgin Media (VM), milline andis teada, et 1,5 miljonil ühendkuningriigi elanikul on nüüdsest võimalus läbi fiiberkaabli ühineda 50 Mbps võrguühendusega. Umbes aasta testitud, DOCSIS 3.0 standardil baseeruv tehnoloogia ei olevat aga mingi võimaluste lagi. Nagu kommenteeris asjakohasel pressikonverentsil VM tegevjuht Neil Berkett, lubab kasutusele võetud tehnoloogia Internetti koju tuua ka 100 Mbps kiirusega, kuid turunduslikel kaalutlustel seda veel ei tehta – lihtsalt selle järele pole sedavõrd suurt nõudlust.

VM sõnul tähendab 50Mbps ühendus kodukasutaja jaoks piltlikult, et HD formaadis täispika filmi allalaadimiseks kulub ca 15 minutit ja samas kvaliteedikategoorias helialbumi alla laadimiseks ca 11 sekundit.

Samas on spetsialistid VM saavutuse turusobivust pidanud küsitavaks, kuna DOCSIS 3.0 standardil toimub kuni kodukasutajani andmevahetus fiiberoptilist kaablit mööda. Vana hea vaskkaabel on aga vägagi visa kaablisahtidest kaduma. Seepärast ei läinud mööda rohkem kui mõned päevad, kuni teine brittide ettevõtmine BE Broadband teatas, et toob lähiajal läbi ADSL liini kodukasutajani ca 24 Mbps kiirusega ühenduse. Eks jälgime mängu ja loodame, et kosmiliseks kasvavad kiirused ühenduste hinda maapealt väga kõrgele ei lennuta. VM koduleheküljel pakutakse täna 50Mbps ühendust hinnaga 51 naela kuus, mis pole just väga vähe.

Innovatsioon 2008: harilik pliiats kui arvutimälu

2008-12-22T07:22:00.002+02:00

Sadu aastaid peale seda, kui meie progressiivsemad esivanemad grafiiditükiga esimesed teadaolevad märkmed tegid, on kätte jõudnud uus retrolaine, mil´ tehnoloogianutid on avastanud, et muuhulgas ka täna hariliku pliiatsi südamikuks oleva grafiidi füüsilis-keemilisi omadusi oskuslikult ära kasutades on võimalik kokku seada ülivõimas mälukeskkond.

Nimelt annavad USA Rice ülikooli füüsikud viimase Nature ajakirja kaante vahel teada, et on kokku seadnud kümne aatomi paksuse grafiidikeha, milline suudab senisest oluliselt tõhusamalt salvestada ja taasesitada informatsiooni. Kui tänastes flash-mäludes kasutatava NAND tehnoloogial töötava mälu paksuseks on ca 45 nm, siis grafiidil põhineva lahendusega usutakse mälu mõõtmeid vähendada kuni 5 korda. Samuti on silmapaistev grafiitmälu operatsioonikiirus. Kui tänased SRAM mälud hiilgavad seal kuskil 100 ns operatsioonikiirusega, siis grafiitmälust on testimiste käigus suudetud kätte saada 10 ns operatsioonikiirus.

Seega, kuna täispikkuses hariliku pliiatsi sisse mahub ühe korraliku reisikohvri suuruse seadme jagu grafiidiaatomeid, võib tulevikus harilikku pliiatsit mälupessa lülitades moodustuda seni uskumatuna näiv mälumaht. Selline mäluseade ei ole seejuures eriti temeperatuuri- ja kiirutusekriitiline, millised omadused grafiidi füüsikalistest omadustest juba teada on.

Nekroloog IKT innovatsioonile Eestis

2008-12-20T10:06:00.002+02:00

Päeval kui peaminister Andrus Ansip andis Riigikogu ees huvitava ülevaate teadus- ja arendustegevusest, võtsid rahvaasemikud järgmise punktina arutada otsuse eelnõu "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Arutelu tulmusena jäi küll otsus tulemata, kuid kirjutus kokku ülikurb nekroloog IKT innovatsioonile Eestis. Mitte, et kedagi oleks personaalselt maha tehtud. Lihtsalt mõttearendused, millega asjakohase otsuse langetamine ära suretati, on ilmekas põhjendus sellele, miks veel pikka aega kõlab igasugune IKT teaduse- ja innovatsiooni alane poliitika meil ikka väga õõnsalt, kui üldse.

Mõned ilmekamad tsitaadid argumentatsioonist "miks ei peaks toetama riigisektoris vabavara kasutust". Nuta või naera:

Pigem mind huvitab see, et te räägite sellest, et rohkem tuleks Eestis teha, et see vähendaks Eesti importi, teoreetiliselt vähendaks Eesti importi ka see, kui me hakkaksime ise maisi kasvatama ja see ei oleks Eesti ajaloos ilmselt esmakordne. Samas on selge, et maisi ja ka tarkvara tehakse mujal paljudes küsimustes paremini, näiteks operatsioonisüsteeme. Kas on praktiline eirata kogu väliskaubandust ja hakata ise maisi kasvatama ja operatsioonisüsteeme tegema?

On tõepoolest nagu kaks alternatiivi Eestis eluga edasi minemisel. Kas me kasutame edasiminekuks asju, mis meil on juba olemas ja läheme selle kohapealt edasi või läheme me sammu tagasi ja asume samu asju uuesti leiutama, selleks kasutades energiat, ressurssi, mõistust, mida meil kõigil teatavasti on kokkuvõttes Eestis vähe.

Aga minu küsimus pigem puudutab ühte digitaalset keelt ja küsin: kas te teate, kui suur osa riigi institutsioonide poolt loodud informatsioonist on pandud XML keelde ja kas on plaanis selle kasutuselevõtt?

Ma valdan küll eesti, soome, vene ja inglise keelt, aga XML keelt ma kahjuks ei valda ja seetõttu ma jään teile vastuse võlgu.

Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud

Vot sellisel tasemel arutame me avatud innovatsioonikeskkonna loomist IKT sektoris...

Uuring: 34 on naiseliku seksikuse tipp

2008-12-19T07:08:00.000+02:00

Times meedia hindude sõnumitooja Times of India avaldas oma 09 detsembri numbris viite brittide poolt läbi viidud uuringule, mille käigus küsitleti enam kui 1000 respondenti seksuaalharjumuste ja -käitumise kohta. Kuigi enamus selliseid küsitlusi kipub oma metoodikas usaldusväärsuselt sama kaugel olevat, kui Kuu ja Maa, väärib mainitust välja tuua siiski üks vastus. Nimelt küsiti tuhande erinevas vanuses naisterahva käest ka vanust, mida nad omast kogemusest pakuvad kõige seksikamaks vanuseks. Kõikide vastuste keskmiseks osutus 34 eluaastat. Ehk siis - oleks Jeesus olnud naine, oleks ta kohe-kohe jõudnud elu seksikaimasse ikka.

Prantslased testivad USB rongipiletit

2008-12-18T07:18:00.001+02:00

Mida kõike tänapäeval ei püüta lahendada raadioloetava RFID kiibi või siis USB ühendusega. Viimane selleteemaline uudis pärineb Prantsuse rahvuslikult raudteefirmalt SNCF. Nimelt alustati seal hilissügisel RFID kiibil põhineva rongipileti testimist. Reisimisõigust andev info, ehk siis "pilet", on talletatud RFID kiibiga varustatud USB mälupulgale. USB ühenust kasutatakse seejuures arvutist või müügipunktist e-raha laadimiseks kiibile. Weneo ID Smart nimelise lahenduse väljatöötajaks on prantslaste kohalik NeoWave nimeline startup. Testperioodi õnnestumisel plaanitakse USB pilet kasutusele võtta juba 2010. aastast.

Taevatähed muudeti kuuldavaks

2008-11-14T09:06:00.001+02:00

Pariisi Observatooriumi teadlased on astronoomia maailmas laineid löömas uudse meetodiga, millega hinnata ja analüüsida kaugete taevakehade tegevust. Nimelt täheseismoloogia rakendusega, milline muudab tähtede poolt maailmaruumi tekitatavad võnked inimkõrvale kuuldavaks heliks.

Pariisis asuva Corot teleskoobi vahendusel tänaseks salvestatud kolme tähe helimustri abil usuvad teadlased olevat võimalik analüüsida mitte ainult nende taevakehade elutsüklit, vaid ka füüsikalist ja keemilist struktuuri. Kahtlemata pole see lihtne, sest viiuli heli järgi viiuli konstruktsiooni aimata suudavad vaid vähesed.

Eelnimetatud helimustrite faile saab iga huviline ka ise kuulata, tehes seda SIIN, SIIN ja SIIN.

Innovatsioon 2008: päikesepatareist saab seinavärv

2008-11-12T09:27:00.002+02:00

Põnevaid uudiseid on tulemas ka alternatiivenergia maailmast. Nimelt on Leader Ventures and Silicon Valley Bank allkirjastanud 5 miljoni USD suuruse investeerimislepingu Kalifornias paikneva InnovaLight nimelise ettevõttega arendamaks välja sedavõrd väikesed ränipõhised päikeseelemendid, et neid oleks võimalik pinnale kanda ühtlase värvikihina.

InnovaLight poolt arendatav tehnoloogia kujutab endast räniosakeste vedeltöötlust nanomõõtmes elementideks, millistest ühe ruutsentimeetrise pinna tootmise omahind on väidetavalt märkimisväärselt madalam, kui seni kasutatud tehnoloogiatel. Samuti on elementide tootlus efektiivsem, kui harilikel päikesepaneelidel.

Selleaastane 5 miljonit USD pole InnovaLightile esimene vedela päikesepaneeli loomiseks saadud investeering. Eelmisel aastal, kui arendusega alustati, saadi stardikapitaliks 28 miljonit USD. Selleaastane investeering kulub pigem arenduse lõpetamisele. Ehk siis võib juhtuda, et juba järgmisel aastal jõuab tootmisesse PäikeseVärv, millega maja lõunapoolset saina kattes, loome me samas omale ka võimsa päikesepatarei.

Mitme miljardi dollariline probleem

2008-11-10T07:15:00.001+02:00

Nagu jutustab hiljutine ÄP Novaator viitega eelmise aasta New York Timesile, suutis kullerfirma UPS 2006. aastal oma kuludes kokku hoida ligi 11 miljonit liitrit bensiini ainuüksi sellega, et muutis kullerautode marsruute nii, et teel olles ei tehtud ühtki vasakpööret.

Ajalehe väitel kasutas firma juhtide igapäevaste marsruutide koostamiseks tarkvara. Kindlasti on sellisel algoritmil, mis suudab koostada kõige efektiivsemaid marsruute selge majanduslik ja ka loodust hoidev aspekt, kirjutas LiveScience. Kuid marsruutimine on sedavõrd keeruline ülesanne, et kui teil on välja pakkuda mingi asjalik lahendus, siis saate te paugupealt kuulsaks, vähemalt arvutiteadlaste hulgas.

Kullerautojuhi ülesanne on põhimõtteliselt sama klassikalise reisiva müügimehe ülesandega, kus tuleb leida mitmete eri punktide vahel lühim tee. Sama ülesandega on tegu teekonna kavandamisel, koolibussi peatuskohtade, parkimisautomaatide asetuse valikul, elektrijuhtmete paigalduses ja arvutikiipide tootmisel, seega ei midagi uut.

Kuulus 19. sajandi Iiri matemaatik William Rowan Hamilton leiutas Icosia mängu, kus puust alusele oli uuristatud 20 lohku, mis kandsid erinevate tuntud linnade nimesid. Mängu eesmärk oli asetada nuppe lohkudesse nõnda, et järjestikuste nuppude lohud oleks omavahel joonega ühendatud ning ka esimese ja viimase nuppu vahel oleks joon.

Hiljem võttis sama idee lihtsustatud kujul üle üks mängutootja ning neist innustatuna hakkasid Viini ja Cambridge’i matemaatikud 1930. aastatel uurima nn reisiva müügimehe ülesannet.

Mõistmaks selle ülesande keerukust tuleks appi võtta arvud. Kui teekonnal tuleb läbida viis linna, siis on nende vahel võimalik valida 12 erinevat marsruuti. Kümne asula vahel on võimalik valida 181 440 võimaliku variandi vahel ja kui valida on 61 linna, siis ületab võimaluste arv universumis olevate aatomite arvu.

Ehk lisades valikusse ühe linna valikuvariantide arv laias laastus kahekordistub.

Kuigi arvutid muutuvad üha võimsamaks, ei suuda isegi IBMi superarvuti Blue Gene, mis suudab sekundis teha 500 000 miljardit tehet, lahendada ainuüksi toore jõuga reisiva müügimehe ülesannet, kus valikus on 30 linna.

Selle asemel tegelevad teadlased ülesandega teisel viisil, heuristlikult – püüdes leida umbkaudseid meetodeid, et raskesti käsitletavaid olukordi käsitleda. Ehk siis müügimees, kes koostab oma marsruuti, valib oma teekonnal lihtsalt järgmise sihtpunkti, kus ta pole veel käinud. Tihtipeale viib see selleni, et teekond ei ole kaugeltki optimaalne, kuid keskeltläbi saab sellise lähenemisega siiski hakkama.

Kuid ülesanne, mis logistikafirmadel tuleb lahendada, ei ole Icosia mäng, kui suurel firmal on näiteks 95 000 autot, mis veavad pakke laiali ning igaühele neist tuleb koostada marsruut. Need marsruudid sõltuvad üksteisest – võttes ühel autol ühe sihtkoha vähemaks tuleb teisel autol üks lisada.

Vasakpöördeid vältiva heruristika abil on võimalik mõista ka vahemaa ja sõiduaja erinevust. Ehk siis, nagu üks logistikaguru on väljendanud: „Ma tean, et mu naine hullub iga kord, kui ma sõidan mööda kolmest-neljast apteegist, mis asuvad vasakul pool teed ja keeran sisse alles sellesse apteeki, mis asub paremal teeserval.“

NASA esitles uue põlvkonna kosmosekulgurit

2008-11-07T09:30:00.000+02:00

Kosmonautide üks unistusi olevat kulgeda mööda taevakehasid ringi ilma, et peaks kandma tülikat skafandrit. Seljas kosmoreagentuuri T särk kruiisida kõrgustesse ulatuvate kuukraatrite vahel. Päris põnev perspektiiv, kas pole?

NASA konstruktorid on selle unistuse täitumise nimel aastaid tööd teinud ja esitlesid oktoobri lõpupäevadel uudset uue põlvkonna kosmosekulgurit, millises sõitvad kosmonaudid ei vaja enam skafandrit (vt pildil).

Ühe toitega kuni 1000 km läbiv kuuerattaline sõiduk kujutab endast rõhu all hoitavat kokpitti kahele sõitjale ning juhtimis- ja tehnikablokist. Süsteemi pressitud õhust piisab kuni 2 nädalaseks kulgemiseks Kuu atmosfääri tingimustes.

Kui katsetused kulgevad sama edukalt kui senine arendus, lubavad NASA konstruktorid uue põlvkonna kulgurit Kuu pinnale 2020 aastal.

CNN tegi Star Warsi

2008-11-06T07:14:00.001+02:00

USA presidendivalimised on täitnud viimastel päeval pratiliselt kõik meediakanalid. Ka teaduse ja tehnoloogia maailmas on viimased uudised valdavalt olnud seotud kui mitte konkreetsete presidendikandidaatide, siis vähemalt valimiste ja valijate teemaliste uuringutega. Kuid õnneks mitte kõik uudised. Erandiks on kindlasti USA telekanal CNN, milline presidendivalimiste tähe all tutvustas oma uudset ja kahtlemata innovatiivset hologrammülekande tehnikat. Või, nagu tehnoloogiaportaalid seda iseloomustasid - "CNN tegi Star Warsi". Seda siis tulenevalt ühe sealse peategelase korduvalt ekraanile manamiseks kasutatud hologrammtehnikast.

Nüüd võisid aga kõik, kes ööl vastu kolmapäeva jälgisid CNN valimistesaadet, milles uudisteankur Wolf Blitzer tegi New Yorgis otselülitusi mõlema presidendikandidaadi valmisstaapidesse, oma silmaga kogeda ka reaalsest otse-eetris hologrammintervjuud Chicagos asunud reporter Jessica Yelliniga.

Et mitte hakata pikalt ja keeruliselt lahkama ülekande tehnoloogilist külge, võib igaüks vaid ette kujutada, kui "jäme" pidi olema kaabel, mis alltoodu kahe stuudio vahel ära ühendas ning lõpuks inimsilmale meeldivalt jälgitavaks pildiks muutis:

- reporterit filmiti on-lines samaaegselt 35 ringis tema ümber asunud kaameraga;
- reporterit filminud kaameratelt saadud pilt oli on-lines sünkroniseeritud New Yorgi stuudio kaamerate pildiga, et saada kõrvaltvaatajatele intervjueeritavate teineteisega suhtlemise efekt;
- 35 kaameralt saadud kujutise pilditöötlust toimetas sünkroonis 20 arvutit;
- ülekandeks kasutatud tehnoloogia "mahtus ära" kahte ülekandebussi, millised asusid valimisstaapide vahetus läheduses.

Samal ajal filmis New Yorgi telestuudios Blitzeri poolt vaid 2 kaamerat.

Intervjuu video on YouTube vahendusel kätte saadav SIIT.

Uuring: 39 aastased on kõige ajukamad

2008-10-29T09:21:00.001+02:00

Kas tead, millal Sa vananema hakkad? Vananema selles mõttes, et reaktsioon aeglustub ning kiirete autode ja ilusate inimeste asemel hakkad eelistama pigem mõnusalt kulgevaid sõiduvahendeid sõbralike inimeste seltsis. Nagu väidavad USA Kalifornia Ülikooli UCLA teadlased, on selleks vanuseks 39. eluaasta.

Nagu nädalapäevad tagasi avaldatud UCLA pressiteates kirjeldatakse, viisid teadlased oma tõdemuseni jõudmiseks esindusliku vanuselise valimiga testgrupis läbi lihtsa 10 sekundi jooksul sõrmega lauale koputamise katse. Selleks pidid katsealused enne magnet-resonants tomograafia MRI seadmega nende aju esiosa pildistamist võimalikult kiiresti koputama sõrmeotsaga laual asuvale andurile, milline siis loendas koputuste arvu. Seejärel tehti katsealuste aju esiosast pilt, tuvastamaks seal müeliini osakaalu. Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.

Ilmnes, et katsealuste vanuse, koputuste arvu ja müeliini sisalduse vahel ajus on statistiliselt oluline seos. Täpsemalt siis, oli 39 aastaste ajus müeliini sisaldus keskmiselt kõige suurem ning ka närviimpulsside liikumine kõige kiirem. Viimane väljendus siis suutlikkuses 10 sekundi jooksul aju poolt formuleeritud koputamise korraldust teostada.

Nimetatust nooremas vanuses ei olnud müeliini sisaldus veel saavutanud oma keskmist kõrgeimat taset ning vanemas vanuses oli müeliini sisaldus drastiliselt vähenenud. Meditsiiniteadusest on ka teada, et müeliini osakaalu kriitiline vähenemine viib inimese sklerosis multipleksini, mis väljendub reeglina probleemides tasakaalu, lihaskontrolli või üldise lihasjõu märkimisväärses vähenemises.

Innovatsioon 1925: kui raadio Eestisse tuli

2008-10-27T07:48:00.002+02:00

Tulevikuteemade kõrval on üsna sageli kasulik heita pilk ka minevikku. Lätete juurde, kust nii mõnigi tänapäeval igapäevane tehnoloogiavidin oma alguse on saanud.

Seekord jäi ühe teadusartikli kirjutamisel silma Eesti Vabariigi 1925. aasta raadioseadus ning selle seletuskiri (vt slaidi siinjuures). 1925. aasta detsember oli siis Eestis see aeg, kui otsustati hakata riiklikul tasandil tegema raadioside arendamisega. Aasta hiljem, kui Eestis hakkas toimina regulaarne riiklik ringhääling, oli teada juba üle 1000 registreeritud raadiovastuvõtja ning terve posu registreerimata amotöörseadmeid. Aasta varem oli teada vaid 250 vastuvõtja olemasolu.

Nagu seletuskiri selle ajastu kohta tulevikku vaatavalt kirjutab "Raadioasjandus on eriti viimasel ajal väljamaal õige suuri edusamme teinud ja selle lõpusaavutused ei ole veel praegugi kätte saadud, mida see asjaolu tõendab, et peaaegu igas kuus uued leidused ja täiendused ühendusabinõude juures ette tulevad. Kui veel tehniliste sisseseadete juures täiendused ja viimistlemise poole püüdlevad katsed edasi kestvad, siis arusaadavalt ei ole ka veel raadio praktilises kasutamises täiuseni jõutud ja praegu oleks varajane ennustama hakata, mida raadio tulevikus inimkonnale pakkuda võib ja pakkuma saab. Üks on aga kindel, et just raadiotelefon juba oma praeguseski arenemise ajajärgus meie maakeral maadevahelise kauguse mõiste ära on kautanud ja tema abil igast ilmakaarest teisele elavas kõnes mõtteid edasi saab anda /--/"

Tuletan meelde - aasta oli siis 1925. Viis aastat tagasi oli lõppenud vabadussõda. Aasta varem oldi edukalt hakkama saadud kommuninistide detsembrimässu mahasurumisega. Wifist ja kõu´s, mille kaudu siintoodu veebi on jooksutatud, oli ääretult "varajane ennustama hakata".

Valmis maailma võimsaim mikroskoop

2008-10-24T09:39:00.000+03:00

Kui selle aasta hilissuvel tõstatus teadusringkondades arutelu selle ümber, kas aatomist väiksemail osakestel eksisteerib vaba tahe, siis nüüd võib hiljutine Kanada McMaster University elektron-mikroskoopia keskuse teadlaste saavutus sellele arutelule punkti panna.

Nimelt on nad teada andnud, et on üles saanud maailma võimsaima elektronmikroskoobi. Kui varasemalt võimsaim mikroskoop, suurendusega ca 50 miljonit korda, suutis aines eristada aatmomeid, siis uue mikroskoobi võimsuse näitena märgitakse, et see suudab aatomeid ka identifitseerida ning uurida isegi aatomite vahelisi elektronsidemeid. Analoogina toob eelnimetatud keskuse juht Gianluigi Botton, et vastvalminud mikroskoop on midagi sarnast, nagu võimsa Hubble teleskoobiga aatomeid uurida. Ühesõnaga, midagi muinasjutuliselt võimast.

Tulenevalt oma tundlikkusest ei ole tedlastel võimalik mikroskoobiga selle töötamise ajal samas ruumis viibida, mistõttu peale uuritava preparaadi ülisteriilsetes tingimustes seadmesse asetamist, asutakse tööd tegema eraldi ruumis.

Innovatsioon 2008: LED valgusega kortsude vastu

2008-10-23T08:20:00.001+03:00

Tehnoloogiamaailma viimase aasta keskseks innovatsioonitooteks on üsna tugevalt kujunemas LED valgusti. Kui mõned nädalad tagasi andsid Bostoni Ülikooli teadlased teada oma püüdlusest LED lambi kaudu Internetti edastada, siis värsked uudised valgusdioodide maailmast pärinevad Saksamaalt Ulm´i Ülikoolilt, millise teadlased väidavad, et LED lambi poolt eritatav valgus on efektiivne vahend naha elastsuse taastamiseks. Ehk siis kortsude vastu võitlemiseks.

Intensiivset valgust on meditsiinis näiteks haavade kiiremaks parandamiseks, kasutatud küll juba enam kui 40 aastat, kuid olulist teadmist valguse füsiokeemilistest omadustest seni teadusringkondades ei evitud. Nüüd aga väidavad Saksamaa teadlased, et LED valguse mõjul muutub naha elastsust tagava elastiini vaigu molekulaarne struktuur, mille tulemusena elastiini elujõud taastub (vaata katse tulemust pildilt).

Oma avastusega loodavad teadlased üsna pea läbimurret kogu keha rakkude noorendamiseks. Elastiin ei peitu meil ju ainult näos, vaid üle kogu keha. Ehk siis võib suure tõenäosusega õige pea lisaks täna ülimalt populaarse solaariumi külastamisele ka noorendavaid LED keskusi külastama hakata.

Naabrimeest läbi seina oled näinud?

2008-10-22T07:17:00.000+03:00

USA Texase Ülikooli teadlased üritavad nüüd läbi seinte nägemise võimalikuks teha. Kui varasemal teadluslikud lähenemised läbi asjade nägemiseks on olnud valdavalt erinevate röntgenkiirguste põhised, siis Texase teadlased üritavad teemat lahti arutada senisest komplekssemalt. Nimelt on nad asunud uurima seniste Doppleri efektil baseeruvate jälgimisseadmete poolt toodetava info sidumist inimkeha liikumist modelleerivate lahendustega. Tulemuseks oleks traditsioonilise röntgeni pildile sarnaneva häguse Doppleri efekti nn punanihke asemel terve inimese keha kujutise jälgimine. Doppleri efektil põhineb siis ka laialt kasutatav ultraheli aparaat, millest nii mõnegi meist esimene pilt ema kõhust pärineb.

Tänaseks on teadlased suutnud süsteemist luua arvutipõhise prototüübi ning tõlkida suure hulga Doppleri efekti põhiseid väljundeid inimkeha liikumist iseloomustavateks nn mikroDoppler signatuurideks, mille põhjal siis järgmises faasis omakorda asjakohast andmemudelit ja tarkvaralist lahendust looma hakata.