Personaaltelevisioon – iga telesõbra unistus

Nii mõnelgi sumedal sügisõhtul kaabli kaudu me kodudesse rändavaid kümneid ja sadu teleprogramme läbi sõeludes, on kindlasti nii mõnigi telekavaataja unistanud just sellisest televiisorist, millest tuleksid vaid need saated, mida me näha soovime ja täpselt sel ajal, kui meie tahame. Just sellisel unistuste algoritmil baseeruvat beetalahendust tutvustas juuli keskpaigas pikka aega varjusurmas olnud hollandlaste kontsern Philips. Nime „Aprico“ kandev rakendus on võimeline maksimaalselt 17 päevase kasutajakäitumise järel kokku panema rakenduse kasutaja profiili ning sama aegselt valmis seadma asjakohase telepaketi. Loomulikult võib kasutaja ka ise panustada oma soovide defineerimisse, kuid mugavuse korral lubavad süsteemi loojad, et süsteemi tuumaks olev algoritm suudab seda ka kasutaja eest teha.

Loogikaskeem kui puuvili

Kuigi kevadiselt õitsevad paplipuud nii mõnegi kodaniku elamise põrguks muudavad, on Iisraeli Jeruusalemma Ülikooli nanotehnoloogid jõudnud järeldusele, et paplipuu evib lisaks ääretult imposantsele õitsemise protsessile veel ka omadust töödelda teavet. Nimelt uurisid sealsed teadlased paplipuu valgurakke ning avastasid neil omaduse lisaks puu eluks vajaliku teabe edasi transportimise võimele veel ka võime toimida lihtsa kahend-süsteemse loogikaelemendina. Sellise loogikaelemendi juhtimiseks rikastati valgurakku nanomõõtmes räniosakesega ning moodustuski lihtsaim salvestusvõimega varustatud loogikalüli, millel mikroelektroonikas mõõtmatu ulatusega kasutusvõimalused.

Lasertoide muudab robotid igiliikureiks

Termodünaamika seadusi murdva igiliikuri loomine on tehnoloogia-maailma väljakutseks olnud juba kümneid, kui mitte sadu aastaid. Ei möödu vist aastatki, kui teaduskirjandusse ei jõuaks uusi sõnumeid katsetest seda väljakutset reaalsuseks pöörata. Sellel kevadel avaldasid aga korduvalt NASA uurimisgrante võitnud USA ettevõtte LaserMotive insenerid, et on loonud laserkiire abil laetava mehitamata robotlennumasina prototüübi, millise ainus põhjus peale lendu tõusmist Maad külastada, oleks tehniline rike mõnes tema süsteemis. Nimelt võimaldab nende poolt loodud laseri ja päikesepatarei kombinatsioon suurte kauguste taha edastada elektritoitel liikuvate robotseadmete toiteks vajalikku energiat. Ehk siis muuta need omamoodi igiliikureiks. Arvestades ainuüksi mehitamata õhusõidukite turumahu kasvu umbes topelt lähima kümne aastaga, on Ameerikamaa ettevõtjad uudse toitelahenduse turupotentsiaali suhtes enam kui optimistlikud. Seda enam, et sealne sõjatööstus on lahenduse vastu juba tõsist huvi üles näidanud.

Silmjuhitavad sõiduautod

Saksamaa Freie Universitaet Berlin teadlased tutvustasid aprilli teises pooles EyeDriver nimelist tarkvaralahendust, mis ühendab omavahel katseautole paigaldatud juhtimissüsteemi ja juhikiivrisse ehitatud inimsilma liikumist fikeeriva lahenduse (vaata videot SIIN). Tulemuseks saadud silmadega juhitav sõiduauto on täna veel pigem ideelahendus, kui arvestatav prototüüp. Samas, kombineerituna erinevate teiste lahendustega võib ka silmadest autoroolis lõpuks ka muud lisaväärtust olla, kui käelistele tegevustele suunavaks toeks olemine.