Personaaltelevisioon – iga telesõbra unistus

Nii mõnelgi sumedal sügisõhtul kaabli kaudu me kodudesse rändavaid kümneid ja sadu teleprogramme läbi sõeludes, on kindlasti nii mõnigi telekavaataja unistanud just sellisest televiisorist, millest tuleksid vaid need saated, mida me näha soovime ja täpselt sel ajal, kui meie tahame. Just sellisel unistuste algoritmil baseeruvat beetalahendust tutvustas juuli keskpaigas pikka aega varjusurmas olnud hollandlaste kontsern Philips. Nime „Aprico“ kandev rakendus on võimeline maksimaalselt 17 päevase kasutajakäitumise järel kokku panema rakenduse kasutaja profiili ning sama aegselt valmis seadma asjakohase telepaketi. Loomulikult võib kasutaja ka ise panustada oma soovide defineerimisse, kuid mugavuse korral lubavad süsteemi loojad, et süsteemi tuumaks olev algoritm suudab seda ka kasutaja eest teha.

Loogikaskeem kui puuvili

Kuigi kevadiselt õitsevad paplipuud nii mõnegi kodaniku elamise põrguks muudavad, on Iisraeli Jeruusalemma Ülikooli nanotehnoloogid jõudnud järeldusele, et paplipuu evib lisaks ääretult imposantsele õitsemise protsessile veel ka omadust töödelda teavet. Nimelt uurisid sealsed teadlased paplipuu valgurakke ning avastasid neil omaduse lisaks puu eluks vajaliku teabe edasi transportimise võimele veel ka võime toimida lihtsa kahend-süsteemse loogikaelemendina. Sellise loogikaelemendi juhtimiseks rikastati valgurakku nanomõõtmes räniosakesega ning moodustuski lihtsaim salvestusvõimega varustatud loogikalüli, millel mikroelektroonikas mõõtmatu ulatusega kasutusvõimalused.

Lasertoide muudab robotid igiliikureiks

Termodünaamika seadusi murdva igiliikuri loomine on tehnoloogia-maailma väljakutseks olnud juba kümneid, kui mitte sadu aastaid. Ei möödu vist aastatki, kui teaduskirjandusse ei jõuaks uusi sõnumeid katsetest seda väljakutset reaalsuseks pöörata. Sellel kevadel avaldasid aga korduvalt NASA uurimisgrante võitnud USA ettevõtte LaserMotive insenerid, et on loonud laserkiire abil laetava mehitamata robotlennumasina prototüübi, millise ainus põhjus peale lendu tõusmist Maad külastada, oleks tehniline rike mõnes tema süsteemis. Nimelt võimaldab nende poolt loodud laseri ja päikesepatarei kombinatsioon suurte kauguste taha edastada elektritoitel liikuvate robotseadmete toiteks vajalikku energiat. Ehk siis muuta need omamoodi igiliikureiks. Arvestades ainuüksi mehitamata õhusõidukite turumahu kasvu umbes topelt lähima kümne aastaga, on Ameerikamaa ettevõtjad uudse toitelahenduse turupotentsiaali suhtes enam kui optimistlikud. Seda enam, et sealne sõjatööstus on lahenduse vastu juba tõsist huvi üles näidanud.

Silmjuhitavad sõiduautod

Saksamaa Freie Universitaet Berlin teadlased tutvustasid aprilli teises pooles EyeDriver nimelist tarkvaralahendust, mis ühendab omavahel katseautole paigaldatud juhtimissüsteemi ja juhikiivrisse ehitatud inimsilma liikumist fikeeriva lahenduse (vaata videot SIIN). Tulemuseks saadud silmadega juhitav sõiduauto on täna veel pigem ideelahendus, kui arvestatav prototüüp. Samas, kombineerituna erinevate teiste lahendustega võib ka silmadest autoroolis lõpuks ka muud lisaväärtust olla, kui käelistele tegevustele suunavaks toeks olemine.

Tulevikuarvuti, mis mõistab su tundeid

See, et arvuti me mõtteid ja ka käitumist suudab ette aimata, pole tänases arvutimaailmas tõenäoliselt enam mingi uudis. Küll aga võib huvitavate püüdluste hulka arvata USA Dallase Ülikooli poolt kohalike õhujõudude rahastusel käivitatud projekti, panemaks arvuti aimama ja lugema inimese emotsioone. Emotsioonide lugemine meie sõnakasutusest, kehakeelest, hääletoonist ja millest kõik veel, on teadlastele mõtteainest pakkunud tegelikult juba aastaid. Ka inimkõnest emotsioonide arvuti-põhise tuvastusega on tegeletud juba mitu aastat ja tänaseks on emotsioonide lugemisel saavutatud tulemuse täpsus kuskile sinna 70% ringi. Sellegi poolest on seni saavutatu olnud pigem kaootiline ning kindlasti mitte süsteemide toimepidevust garanteeriv. Seda enam, et kõne karakteristikud, mille abil emotsioone arvutites kalkuleeritakse, on erinevates keeltes erinev, muutes universaalse käsitluse seni võimatuks. Just kõike seda üritavad lähimal kolmel aastal 300 000 USD grandi raames arvesse võtta Dallase uurijad selleks, et seada kokku senistest parima toimepidevusega süsteem. Midagi sellist, mida oma seadmetesse usaldaks ka USA õhujõud, aimamaks pilootide vaimu- ja tunnete maailma.

Uuring: avatarid muudavad me tegelikkust

Küsimus, kas teleri- või arvutiekraanilt nähtud vägivaldne süzhee võib me igapäevaelu olulisel määral mõjutada, on tõenäoliselt üks virtuaalmaailma kontekstis enim arutletud küsimusi. Uurisid seda nüüd ka USA Stanfordi ülikooli teadlased, võttes aluseks inimeste ja avataride, ehk siis inimese digitaalse peegelpildi, omavahelise kommunikatsiooni. Katsete käigus ilmnes, et peale enda näokujutisega avatari tegevuse jälgimist, olid katsealused oluliselt aktiivsemalt valmis tegutsema avatari poolt dikteeritud käitumismustrile vastavalt, kui lihtsalt võõrast avatari tegevuses jälgides. Nii näiteks siirdusid personaalset avatari aktiivselt treenimas jälginud enam kui 30% suurema tõenäosusega ka ise trenni, kui need, kes võõra avatari tegevusi olid jälginud. Samuti oli avatarina treeninute treeningu kestvus umbes tunni võrra pikem, kui võõraid avatare jälginud treeninuil. Uurijate sõnul võimaldavad esialgsed katsed järeldada, et avataride kasutamine näiteks sõltuvusravi teraapias võiks anda olulist rahalist ja mõjulist efekti. Seda enam, et personaliseeritud avataride loomine on juba täna võimalus, mida mitmed mängukeskkonnad pakuvad, vajamata seega olulisi lisainvesteeringuid asjakohase tehnoloogia arendusse.

Samm lähemale targale tolmule

Mäletad stseeni kunagisest Oota-Sa multifilmist, kus mesilaste pahameele ära teeninud hunti ründas hiigelmesilase kuju võtnud mesilasparv? Umbes täpselt samasugust võimalust pakkuva lahendusega on välja tulnud USA MIT tehnoloogiakooli teadlased koostöös kohaliku ARES Lab nimelise initsiatiiviga.

Nimelt on FlyFire nime kandva projekti raames insenerid konstrueerinud platvormi, millega juhitakse LED valgustitega varustatud imepisikeste robotkopterite parve (vt kõrvalolevat pilti). Ise-enesest poleks projektis midagi eriskummalist, kui teadlastel poleks muuhulgas õnnestunud murda selliste parves toimivate mikrotäppide toitmise ja juhtmevaba stabiilse juhtimise süsteemide põlised probleemid.

Kuigi ettevõtmise tarbeks avatud veebisaidil http://senseable.mit.edu/flyfire/ esitletakse avalikkusele mõnekümnest kopterist koosnevate pilvedega moodustatud kujutisi, arvavad teadlased, et peale edukaid katseid olemasoleva prototüübiga, õnnestub juba lähiajal juhtida ja 3D tegudele suunata „väga suur arv“ selliseid koptereid.

Ja nagu sellistel arendustel ikka, ei piirdu MIT teadlased vaid vahvate 3D värvipiltide moodustamisega, vaid sihivad sarnase rakenduse najal futuristlike targa tolmu lahenduste loomist, millised siis inimese poolt sõnastatud lähteülesande najal suudaksid ise lisaks kujundite moodustamisele ka muid keerukamaid logistilisi ülesandeid täita.

XXX domeen jääb ka seekord ära!

Internetis toimuva ombudsman ICANN andis teada, et kolmandale ringile tulnud arutelu .xxx domeeninimede kasutuselevõtuks pornograafilist sisu evivate saitide juures jääb ka seekord positiivse lahenduseta.

Seekord Keenias kogunenud ICANN nõukogu tegi seekord aga oma juhatusele ja juristidele ülesandeks lahendada xxx domeeni teema lähima 70 päeva jooksul nüüd ja igaveseks. Kuna tänasel päeval veel otseselt xxx domeeni vastu eluline vajadus puudub, siis ei ole peetud ka selle käibelevõttu elu ja surma küsimuseks. Seda vaatamata ka ICANN enda poolt läbi ajaloo erinevatele seisukohtadele selles küsimuses. Pigem võib tänase aktiivsuse taga näha sama liiki kõrvu, kui neil, kes hetkel ühte maailma kalleimat veebinime porn.com müütavad. Mis seal salata - on teemasid, mis ka masu ajal võimast raha keerutavad.

SETI UFO-otsingu algoritm sai avalikuks

Kaheksakümnendate keskpaigas USA Kalifornia kauni päikese all alguse saanud universumi-uuringute keskus SETI Instituut on läbi kahekümne aasta ühendanud miljoneid huvilisi ühise eesmärgi nimel – leida meid ümbritsevast universumist jälgi maavälisest elust. Kui algusaastatel oli tegemist enam kui skepsist tekitanud initsiatiiviga, siis üheksakümnendate alguses loodud SETI@home hajaarvutuse veebiplatvorm oli juba midagi, mis tekitas elevust ja lubas igal arvutikasutajal kodust lahkumata veenduda, et ameerika teadlastel võib tõsi taga olla.

Nüüd, kakskümmend aastat peale projekti käivitamist, ajal, mil avatud platvormid on osutunud paljude edukate innovatsiooniprojektide aluseks, otsustas ka SETI Instituut avada oma seni kogutud teabe ja maavälise elu otsingu algoritmi kõigile huvilistele. Asjakohase uudise tegi 11. veebruaril Kalifornia TED konverentsil teatavaks SETI üks eestvedajaid, professor Jill Tarter. Tänaseks ongi kogu seni kogutu tutvumiseks ja edasi arendamiseks üleval aadressil http://setiquest.org/ . Sealtoodut uurides ja täiustades saab igaüks kaasa aidata sellele, et keskuse teleskoobid suunataks uurima just neid objekte, mis universumi uute eluvormide lätetele viitavad. Kas aga SETI algoritmi ja senikogutud andmestiku avamine kõigile huvilistele ka reaalselt aitab maavälise elu otsinguid uuele tasemele, näitab aeg. Põnev algatus igal juhul.

Dalai Lama @ Twitter

Ei saa ka selle maise maailma pühaduse kandjad tänasel tehnoloogiaajastul läbi ilma sotsiaalsetele võrkudele oma sõrma andmata. Kui Vatikan, rääkimata Moslemite usukeskustest, on veebis juba pikemat aega olnud esindatud, siis meiegi maal austatud Tiibeti rahva usujuht 14. Dalai Lama jõudis Twitterisse alles selle esmaspäeva pealelõunal. Peale kasutaja autentsuse kinnitust, jõudis teade tema pühaduse virtualiseerumisest mõne hetkega ka tehnoloogiauudistesse.

Twitteri kasutaja @DalaiLama loomise esimese kahekümne tunni jooksul sai tema pühadus omale enam kui 30 000 lugejat/järgijat. Võib tema pühadust sellise sammu eest vaid tunnustada ning loota, et kogu selle vaimse mustuse asemele, mida veeb üsna sageli esindab, hakkab seal üha sagedamini lugeda olema midagi vaimupuhast ja kaunist.

TREXA – tee endale ise elektriauto

Kõigile neile, kes mõni aeg tagasi said olema innustunud Tesla nimelisest elektriautost, tõi Trexa nimeline ettevõte turule elektriauto baasmudeli, millest iga soovija saab ise edasi arendada endale sobiva sõiduriista. Algnäitajatena kaheksa sekundiga saja kilomeetrini tunnis kiirendava ning ühe neljatunnise laadimisega kuni 160 kilomeetrit sõitev mudel koosneb küll vaid liitiumakudel toitega põhjast, ratastest ja juhtblokist, kuid koostöös ettevõtte arenduspartneritega saab algse komplekti juurde kombineerida nii vajaliku kere kui ka kõik muud vajalikud osised.

Internet 2010. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiks?

Kes on öelnud, et Nobeli preemia vääriline saab olla vaid konkreetne persoon? Tõenäoliselt just sellise küsimuse tõstatasid ajakirja WIRED Itaalia versiooni lugejad, kui otsustasid 2010. aasta detsembris aset leidva rahupreemiate tseremoonia üheks nominendiks esitada meie igapäevase Interneti. Seda just seetõttu, et Interneti näol „on maailmal olemas globaalne avatud keskkond dialoogiks, diskussiooniks ja konsensuse leidmiseks“.

Kuigi ka varasemalt on sajakonna aasta jooksul Nobeli rahupreemia omistatud mitmele mitteisikustatud subjektile, oleks Interneti puhul tegemist laureaadiga, millele osaks saavat au oleks raske kellegi isikuga seostada. Samas oleks Interneti pärjamine kahtlemata märgilise tähendusega ning kindlasti samm selle poole, et ka veebi 3.0 versioonis me ümber toimuv võib üsna varsti omada isegi olulisemat tähendust kui suure hulga inimeste ühislooming.

Innovatsioon 2010: tindi-, tahma- ja paberivaba printer

Kulude optimeerimise ajastul on ka kontoritehnika loojad tõsise surve all pakkumaks lahendusi, mis igapäevasid kuluvahendeid kokku hoida võimaldaksid. Nii näiteks andis jaapanlaste ettevõte Sanwa Newtec veebruari alguspäevil teada, et on asunud müütama täiesti uudsel tehnoloogial põhinevat printerit. Ehk siis trükiseadet, milline lehele kujutise tekitamiseks ei kasuta tinti ega tahma. Nagu tegelikult ka paberit.

Printerilahendus nimega ThePrePeat RP-3100 (vaata kõrvalolevat pilti) kasutab infokandjana, millele kujutis trükitakse, PET polüeteleenplastikut, milline välimuselt ja esmasel kogemusel ka struktuurilt, ei erine palju harilikust paberist. Plastikmaterjalile manatakse pilt seda printeris termiliselt töödeldes. Erinevalt tavalisest paberist, saab aga igat sellist lehte enam kui 1000 korda uuskasutada. Selleks tuleb leht lihtsalt uuesti printerisse asetada, kust siis väljub juba uut infot kandev dokument.

Veebi andmeil täna 5600 USD maksev printer ja selle juurde kuuluvad 3,35 USD maksvad plastiklehed on näitaks ette tellitavad SIIT. Kuna tegemist on lahenduse turundamise esimeste päevadega, on lootust, et lähiajal tema müügihind muutub. Samas aga, äkki on juba täna kasutusvaldkondi, mis selle kulutuse kiirelt tagasi teeniksid?

Biooniline silm teeb pimeda nägijaks

Brittide Manchester Royal Eye Hospital koostöös USA ettevõttega Second Sight viisid Suurbritannias lõpule maailma esimese bioonilise silma siirdamise, mille tulemusena kannab tänaseks mitu sealse saareriigi alamat oma silmas tehnoloogilist lahendust, mis päikeseprille meenutava seadme kaudu edastab elektroonilisi impulsse silma närvikeskusesse, millest siis omakorda teave ajusse lahtimõtestamiseks edastatakse. Uue tehis-silmaga nägemine ei ole täna veel kindlasti nii tõhus, kui oma silmaga, kuid võimaldab siiski orienteeruda ruumis ning lugeda suuremat trükitud teksti.

3,5 miljardi mobiilikasutaja kõned avalikud?

Värske The New York Times toob ärevaid sõnumeid kõigi mobiilikasutajate hinge. Nimelt väidab väljaanne, viitega Berliinis toimuvale Chaos Communications Congress nimelisele üritusele, et saksa inseneril Karsten Nohl´il on õnnestunud lahti deshifreerida enam kui 20 aastat kindlana püsinud GSM turvalisusalgoritm. Ehk siis süsteem, mis kaks aastakümmet on ligi kolme ja poole miljardi mobiilikasutaja kõnesaladust salakõrva eest kaitsnud.

Kuigi GSM algoritmi varasemate versioonide (A5/1) lahtideshifreerimisest on kõlakaid liikunud ka mõned aastad tagasi, pole ükski asjaosaline seni julgenud tunnistada, et saavutatu ka reaalsuses toimib. Samas, oli vaid aja küsimus, mil 1988. aastal kasutusele võetud ja igihaljas kahendsüsteemis toimiv lahendus avatakse.

Sellegi poolest, vaatamata GSM algoritmi eestkõneleja GSM Association´i kohesele reageeringule, et Nohl´i väide on pigem teoreetiline kui reaalselt teostatav, on tehnoloogiafoorumid kõnealusest väitest tõsist tuld võtnud ja on pigem tundide, kui päevade küsimus, kui algoritmi murdja peab oma väidete kinnituseks (lisaks BitTorrenti vahendusel juba saadaolevale) välja tooma reaalse tõestuse. Seejärel on pall juba tõsiselt mobiilioperaatorite väravas.

Täna on päev, mil 25 miljonit mobiili vaikivad

India Telekommunikatsiooni-ministeerium andis selle nädala alguses teada, et terrorismi tõkestamise egiidi all on kohalikele mobiilioperaatoritele tehtud ettekirjutus lülitada esimesest detsembrist võrgust välja kõik ilma IMEI koodita mobiiltelefonid. Ehk siis kohalike arvutuste kohaselt ca 25 miljonit, valdavalt odavat Hiina päritolu, aparaati. Kuigi teise abonendiga ühenduse saamiseks IMEI kood vajalik ei ole, identifitseeritakse selle koodi abil ühenduses olevad sideseadmed. Umbes nagu sõiduki kerenumber pole otseselt sõitmiseks vajalik, küll aga asendamatu, tuvastamaks sõiduki vastavust dokumentatsioonile. Samuti lubab *#06# valides taasesitatav kood võrgu käitajal olla teatud tõenäosusega veendunud, et tema võrgus toimetavad vaid seaduslikud (loe: mitte varastatud) seadmed ja kahtluse korral rakendada meetmeid. Kasvõi näiteks siis, kui aparaati on ametivõimude andmeil kasutatud mõneks ebaseaduslikuks tegevuseks, kuni terroristliku akti toimepanemiseni välja.

Internet'i 40. juubel!

Hea sõber, kes sa siinseid ridu loed - kas teadsid, et meid ühendaval Internetil on neil päevil sünnipäev? Jah, 40 aastat tagasi 1969. aasta 29. oktoobril viis University of California professor Leonard Kleinrock'i meeskond oma laboris läbi katse, edastades korrektsed andmepaketid ühest labori arvutist teise. Katse, millest sai alus arvutite omavahelise suhtluse tekkimisele.

Juba 1962. aastal pakettandmeside teemal doktorikraadi kaitsnud Kleinrock'i idee ei leidnud telekomiformade hulgas algselt mingit vaimustust. Pigem isegi vastupidi. Kuna umbes samal ajal oli telekomifirma AT&A alustanud USA kaitseministeeriumi ARPANET võrgu opereerimist, keskenduti seal valitsuse tellimuse täitmisele. Kuna algsed katsed ARPANETi käima jooksmiseks aga edu ei toonud, anti lõpuks siiski võimalus oma ideed katsetada ka Kleinrocki tiimile. Ja nagu tänaseks teame - edukalt.

1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP nimelise andmevahetuse protokolli, mis sai omakorda aluseks kommertsvõrgu loomisele.

Kolmas kvartal viis IKT riskikapitali tõusule!

Õigus on neil, kes väidavad, et maailmamajandus näitab vaikseid stabiliseerumise-, et mitte öelda kasvumärke. PriceWaterhouseCoopers avaldas sellel nädalal oma iga-kvartaalse MoneyTree nimelise raporti, mille vahendusel neli korda aastas antakse avalikkusele teada arengutest riskikapitali maailmas. Seekordse ülevaate vaieldamatult keskne teema on USA start-upidesse tehtud investeeringute mahu 17% kasv võrreldes teise kvartaliga. Seda on küll ca 30% vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv, nagu alltoodud graafikult näha, on tuntav. Aruanne annab ka mõista, et kasv on tingitud valdavalt IKT tehnoloogia arendamiseks tehtud investeeringutest.

Google hakkab tasuta muusikat jagama?

Õigust räägivad need, kes väidavad, et masu ei tohi lasta raisku minna, sest masu teeb lisaks valule majanduses ka imesid. Ühte sellist imet sahistatakse täna Google ümber. Nimelt on portaali TechCrunch tegijaini jõudnud jutud, et lisaks sellele, et 2008. aastal hakkas Google Hiina versioon jagama hommikumaa asukaile tasuta muusikat, on Google rahva peas valmimas plaan, luua portaalile muusikalahendus ka õhtumaade tarvis.

Muusika otsimise funktsionaalsus on Google portaalis juba Jumal teab, mis ajast. Kirjutades täna oma otsingu ette "music:", leitakse Sulle hetkega asjakohane info otsinguga seotud võimalike muusikapalade kohta. Samas, neid palasid ennast otsingutulemuste hulgast täna ei leia. Äkki siis tulevikus? Ja tasuta? Vaatame ja loodame.

Soome > Internet on igaühe õigus!

Portaal TechCrunch, viitega soomlaste YLE.fi uudistekanalile, annab teada, et põhjanaabrite valitsus on otsustanud seadustada Internetile juurdepääsu kui igaühe seadusliku õiguse. Nimelt on sealne valitsus kiitnud heaks plaani, mille kohaselt 2010. aasta suvest peab Soome iga elanik, kusiganes Soome punktis ta ka asub (üksikute eranditega), saama kasutada vähemalt 1Mb Interneti laiaribavõrku. Aastaks 2015 tahetakse ribalaius viia hoopiski üle 15Mb piiri, mis oleks enam kui meist enamik täna kodus jooksutab. 5,5 miljoni elanikuga riigile täitsa põnev väljakutse.

Diskussioon Internetist kui igaühe seaduslikust õigusest ei ole uus ka Eestis. Sarnaselt nagu avalikõigusliku ringhäälingu nägemise/kuulmise õigus meist igal ühel seaduse järele on. On meil äkki naabritelt selles jälle midagi õppida?