Soome > Internet on igaühe õigus!

Portaal TechCrunch, viitega soomlaste YLE.fi uudistekanalile, annab teada, et põhjanaabrite valitsus on otsustanud seadustada Internetile juurdepääsu kui igaühe seadusliku õiguse. Nimelt on sealne valitsus kiitnud heaks plaani, mille kohaselt 2010. aasta suvest peab Soome iga elanik, kusiganes Soome punktis ta ka asub (üksikute eranditega), saama kasutada vähemalt 1Mb Interneti laiaribavõrku. Aastaks 2015 tahetakse ribalaius viia hoopiski üle 15Mb piiri, mis oleks enam kui meist enamik täna kodus jooksutab. 5,5 miljoni elanikuga riigile täitsa põnev väljakutse.

Diskussioon Internetist kui igaühe seaduslikust õigusest ei ole uus ka Eestis. Sarnaselt nagu avalikõigusliku ringhäälingu nägemise/kuulmise õigus meist igal ühel seaduse järele on. On meil äkki naabritelt selles jälle midagi õppida?

Dial-Up Interneti tagasitulek

Majandussurutis tuletab ka tehnoloogiamaailmas meelde, et ajalugu käib ikka spiraali mööda. Nii näiteks on mitmed telekomi-firmad üle maailma taaselustamas aastatetagust dial-up Internetiteenust. Nende hulgas on oma äridelt tolmu maha pühkimas kunagised dial-up gigandid EarthLink ja NetZero, kes viimastes reklaamikampaaniates lubavad sissehelistamise teenuse kasutamisega keskmisele Internetikasutajale kuni kolmekordset rahalist kokkuhoidu võrreldes laiaribaühendusega. Seda muidugi ühenduskiiruse vähenemise hinnaga. Kuid majanduslikult raskel ajal, kui lauatelefoni saame me muude teenuste kõrvalproduktina sümboolse hinnaga või üldse tasuta, võib sissehelistamise teenus oma kitsaribaühendusega anda nii mõnelegi perekonnale e-posti ühenduse ja minimaalse vajaliku veebivaate.

Brittide nutikad kiiruskaamerad

Üsna sageli kuuleme me ümberkaudsetelt, et "sõitsin piirangu alasse kiirust ületades sisse ja sain trahvi". Patt on patt ja seaduserikkumist reeglina õigustada ei saa. Selleks aga, et maanteedel keskmisi kiirusi tegelikult alla saada, on läbi aastate välja pakutud mitmeid meetodeid. Kõige levinum neist vast "suurendame politseinike arvu teedel". Et aga politseinikega katta näiteks Tallinn-Tartu maantee kõik kurvid ja muud ohtlikumad kohad, peaks tee-äärde seisma seadma selgelt ebaotstarbekalt palju politseinike. Omamoodi lahenduse sellisele dilemmale on aga pakkunud Briti siseministeerium, milline plaanib 2009st aastast saareriigis üles seada enam kui 200 Specs 3 tüüpi kaamerast ning numbrituvastuse süsteemist koosneva järelevalvesüsteemi.

Süsteemi koosneks omavahel läbi andmetöötluskeskuse ühendatud enam kui 200 maanteekaamerast ning sõidukite numbrite tuvastamise tarkvarast. Kaamerasilmast möödudes tuvastab süsteem sõiduki registreerimisnumbri ning edastab selle keskusele. Juhul, kui sõiduk mõne aja pärast möödub järgmisest süsteemiga ühendatud kaamerast, arvutab keskus hetkega läbitud vahemaa tarbeks kuluva arvestusliku vähima ajavahemiku. Juhul, kui sõiduk on vahemaa läbinud alla arvestusliku miinumumi, edastatakse asjakohane info trahvikeskusele ning sõiduki omanik saab õige pea kätte trahviotsuse.

Brittide sõnul on keskmise sõidukiiruse vähendamine seejuures vaid asja üks külg. Teine külg on liikluse üldise sujuvuse tagamine, milles suurimad kurja juured ongi just kiirendajad-nõelujad.