XXX domeen jääb ka seekord ära!

Internetis toimuva ombudsman ICANN andis teada, et kolmandale ringile tulnud arutelu .xxx domeeninimede kasutuselevõtuks pornograafilist sisu evivate saitide juures jääb ka seekord positiivse lahenduseta.

Seekord Keenias kogunenud ICANN nõukogu tegi seekord aga oma juhatusele ja juristidele ülesandeks lahendada xxx domeeni teema lähima 70 päeva jooksul nüüd ja igaveseks. Kuna tänasel päeval veel otseselt xxx domeeni vastu eluline vajadus puudub, siis ei ole peetud ka selle käibelevõttu elu ja surma küsimuseks. Seda vaatamata ka ICANN enda poolt läbi ajaloo erinevatele seisukohtadele selles küsimuses. Pigem võib tänase aktiivsuse taga näha sama liiki kõrvu, kui neil, kes hetkel ühte maailma kalleimat veebinime porn.com müütavad. Mis seal salata - on teemasid, mis ka masu ajal võimast raha keerutavad.

Internet 2010. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiks?

Kes on öelnud, et Nobeli preemia vääriline saab olla vaid konkreetne persoon? Tõenäoliselt just sellise küsimuse tõstatasid ajakirja WIRED Itaalia versiooni lugejad, kui otsustasid 2010. aasta detsembris aset leidva rahupreemiate tseremoonia üheks nominendiks esitada meie igapäevase Interneti. Seda just seetõttu, et Interneti näol „on maailmal olemas globaalne avatud keskkond dialoogiks, diskussiooniks ja konsensuse leidmiseks“.

Kuigi ka varasemalt on sajakonna aasta jooksul Nobeli rahupreemia omistatud mitmele mitteisikustatud subjektile, oleks Interneti puhul tegemist laureaadiga, millele osaks saavat au oleks raske kellegi isikuga seostada. Samas oleks Interneti pärjamine kahtlemata märgilise tähendusega ning kindlasti samm selle poole, et ka veebi 3.0 versioonis me ümber toimuv võib üsna varsti omada isegi olulisemat tähendust kui suure hulga inimeste ühislooming.

Internet'i 40. juubel!

Hea sõber, kes sa siinseid ridu loed - kas teadsid, et meid ühendaval Internetil on neil päevil sünnipäev? Jah, 40 aastat tagasi 1969. aasta 29. oktoobril viis University of California professor Leonard Kleinrock'i meeskond oma laboris läbi katse, edastades korrektsed andmepaketid ühest labori arvutist teise. Katse, millest sai alus arvutite omavahelise suhtluse tekkimisele.

Juba 1962. aastal pakettandmeside teemal doktorikraadi kaitsnud Kleinrock'i idee ei leidnud telekomiformade hulgas algselt mingit vaimustust. Pigem isegi vastupidi. Kuna umbes samal ajal oli telekomifirma AT&A alustanud USA kaitseministeeriumi ARPANET võrgu opereerimist, keskenduti seal valitsuse tellimuse täitmisele. Kuna algsed katsed ARPANETi käima jooksmiseks aga edu ei toonud, anti lõpuks siiski võimalus oma ideed katsetada ka Kleinrocki tiimile. Ja nagu tänaseks teame - edukalt.

1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP nimelise andmevahetuse protokolli, mis sai omakorda aluseks kommertsvõrgu loomisele.

Soome > Internet on igaühe õigus!

Portaal TechCrunch, viitega soomlaste YLE.fi uudistekanalile, annab teada, et põhjanaabrite valitsus on otsustanud seadustada Internetile juurdepääsu kui igaühe seadusliku õiguse. Nimelt on sealne valitsus kiitnud heaks plaani, mille kohaselt 2010. aasta suvest peab Soome iga elanik, kusiganes Soome punktis ta ka asub (üksikute eranditega), saama kasutada vähemalt 1Mb Interneti laiaribavõrku. Aastaks 2015 tahetakse ribalaius viia hoopiski üle 15Mb piiri, mis oleks enam kui meist enamik täna kodus jooksutab. 5,5 miljoni elanikuga riigile täitsa põnev väljakutse.

Diskussioon Internetist kui igaühe seaduslikust õigusest ei ole uus ka Eestis. Sarnaselt nagu avalikõigusliku ringhäälingu nägemise/kuulmise õigus meist igal ühel seaduse järele on. On meil äkki naabritelt selles jälle midagi õppida?

Mozilla esimene miljard

Alles see oli, kui veebibrauser Mozilla purustas 2008. aasta suvel Guinessi rekordeid, saades 24 tunni jooksul enim alla laetud tarkvaraks kogu maailmas. Rekordisadu ei paista aga raugevat. Möödunud nädalal andis Mozilla Corporation teada, et miljonite lemmikut brauserit on alates selle turuletulekust 2004. aastal arvutitesse laetud ei rohkem ega vähem, kui miljard korda.

Kuigi, jõudnuna oma esimese miljardini, et ole Firefox veel möödunud MS Internet Expoloreri turumahust (suhtarvud kuskil 31% versus 60% turuosast), on viimaste aastate hüperdünaamiline populaarsuse kasv hea platvorm õige pea turule oodatavale Mozilla brauseri reliisile numbriga 4.0, mille esimesi ekraanipilte on vaikselt juba ka internetiavarustesse ilmunud.

Hispaania võib legaliseerida P2P failivahetuse

E-maailma autoriõiguste temaatika on ajastu märgina tänaseks juba kümneid, kui mitte sadu kordi analüüsimist ja kaalumist leidnud, kuid riiklikku debatti sel teemal on suutnud tõstatada vaid vähesed. Kui üldse.

Huvitava erandi sellesse temaatikasse on nüüd suure tõenäosusega toomas Hispaania Barcelona kohus, kes 07.07.2009 avaldatud eelotsuses dektiminaliseeris P2P failivahetuse põhjendusega, et P2P rakenduste (nt torrentid või e-Mule) kaudu failivahetus ilma vahetu kasu saamise eesmärgita ei ole seaduserikkumine, kui eesmärgina pole tõendatav midagi muud. Viitega süütuse presuptsioonile, loomulikult.

Lõplik kohtuotsus peaks langetatama kuskil suve jooksul, kuid arvestades kohtu resoluutsust eelotsuses, on tõenäoline, et Hispaaniast saab esimene Euroopa Liidu riik, kus ajast ja arust autoriõiguste regulatsioon uude sajandisse hakkab jõudma.

Dial-Up Interneti tagasitulek

Majandussurutis tuletab ka tehnoloogiamaailmas meelde, et ajalugu käib ikka spiraali mööda. Nii näiteks on mitmed telekomi-firmad üle maailma taaselustamas aastatetagust dial-up Internetiteenust. Nende hulgas on oma äridelt tolmu maha pühkimas kunagised dial-up gigandid EarthLink ja NetZero, kes viimastes reklaamikampaaniates lubavad sissehelistamise teenuse kasutamisega keskmisele Internetikasutajale kuni kolmekordset rahalist kokkuhoidu võrreldes laiaribaühendusega. Seda muidugi ühenduskiiruse vähenemise hinnaga. Kuid majanduslikult raskel ajal, kui lauatelefoni saame me muude teenuste kõrvalproduktina sümboolse hinnaga või üldse tasuta, võib sissehelistamise teenus oma kitsaribaühendusega anda nii mõnelegi perekonnale e-posti ühenduse ja minimaalse vajaliku veebivaate.

2020: Internet = mobiiltelefon

Ühe aasta lõpp ja teise algus on ikka olnud möödunu kokku tõmbamise ja tulevikku vaatamise aeg. Viimaste aastate kiirest arengust tehnoloogiamaailmas kannustatuna palusid ka USA Põhja-Karoliina Elon´i Ülikooli teadlased 578 eksperdil, analüütikul ja kommentaatoril üle kogu maailma hinnata tehnoloogia arenguid aastaks 2020. Seda kõike juba aastaid Interneti arengutel silma peal hoidva projekti Pew Internet & American Life Project raames.

Muuhulgas paluti ekspertidel hinnata mitmete väidete paikapidavust 2020 aastal. Nii näiteks pidas väidet „Mobiiltelefon — mille puhul võib juba praegu rääkida märkimisväärse võimsusega arvutist — on esmane ning peamine interneti kasutamise vahend paljudele inimestele kogu maailmas, pakkudes informatsiooni kaasaskantaval ja hästiühilduval kujul suhteliselt madala hinnaga“ aastaks 2020. tõenäoliseks 77% ekspertidest. Puutetundlike räägi-ja-puuduta kasutajaliidestega rakenduste domineerimist 11 aasta pärast uskus 64% küsitletuist.

Nagu kommenteerivad uuringu läbiviijad, on eksperdid tugevalt ühel meelel, et Interneti ja mobiiltehnoloogia ühisareng saab lähiaastatel olema vähemalt sama kiire, kui ta on olnud seni. Samas väljendati ka selget ebakindlust kasutajate osas, kes üha enam kipub eelistama parimaid, kiireimaid, kuid samas, kahjuks, odavamaid seadmeid, milliseks uusi tehnoloogiaid üsna sageli aga pidada ei saa.

Uuringu täielik aruanne on ligipääsetav aadressil: http://imaginingtheinternet.org/

Jõuluaegsed veebiülekanded Betlemast

Kõigile meile, kes me kirikusse heal juhul korra kümne aasta jooksul jõuame ja sedagi vaid jõulupühade kulminatsioonis, pakub võimaluse saada osa autentsest jõulumelust Iisraeli asjakohase fondi poolt ülal peetav Internetisait. Nimelt avaldab muidu usupropagandale keskendunud veebisait ipraytv.com kuni 26. detsembrini kindlatel kella-aegadel ülekandeid Betlema kesklinnast ning pühadeteemalistest usutalitlustest. Isegi kui mingi hetk siinsest kohalikust kodukootud kristlusest juba väga villand on, saab ülekandest kasvõi vahva kultuurilise ülevaate sellest, mis tegelikult jõulumelu iva ja mõte on.

PQYLWWCS

Venemaast. Meeldivalt.

Poliitika ja halvad emotsioonid kõrvale jättes, avastasin nädalavahetusel Moskvas resideeruva sakslasest sõbra soovitusel vahva saidi, mis tutvustab Venemaad hoopis teises võtmes kui avalikust meediast seda täna nägema oleme harjunud.

Nimelt on Elena Marus nimeline Moskva British Higher School of Art and Design tudeng lõputööna valmis meisterdanud meeleoluka ja sõbraliku eneseirooniaga (Chelsea on kuulsaim Venemaa jalgpalliklubi!) vürtsitatud Interneti saidi, kus lihtsate, vähemalt igale venemaalasele tuntud, sümbolitega tutvustatakse Venemaad ja venelaste suhtumisi ning kombeid.

Nii mõnigi vahva sümbol, olgu siis Kakuke või Mishka, tõi vähemalt minul kuskilt meeltesügavustest tagasi toreda lapsepõlvemälestuse, kui naabrimees Sasha oli lõbus kalamees ja kõrvalmaja Andreiga sai metsas sõda mängitud.

Sait ise aga on nähtav SIIT.

Euroopa andis avapaugu WEB 3.0 suunas!

Euroopa telekommunikatsioonivolinik Viviane Reding sai möödunud esmaspäeval mitte ainult Euroopa vaid ka kogu maailma telekomi ringkondade toetuse osaliseks, kui andis teada, et Euroopa Komisjon alustab aktiivseid konsultatsioone kolmanda põlvkonna veebikeskkonna WEB 3.0 kiiremaks ellu kutsumiseks.

Nimelt avalikustas Euroopa Komisjon sellel samal esmaspäeval uuringuaruande, milles analüüsitakse igakülgselt Euroopa virtuaal- ja IKT maailma tänast seisundit ning pakutakse välja terve rea tegevusi ja otsuseid, mida Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt peaks ette võtma, et adekvaatselt vastata toimuvale "inforevolutsioonile". Internetipõhiste sotsiaalvõrgustike, e-kaubanduse, uudsete massikommunikatsioonimeetodite jms kiire pealetung on ka Euroopa poliitikud pannud fakti ette, et vana viisi maailm enam toimida ei saa ning vajalik oleks tehnoloogia arengule ka omalt poolt vastu tulla soodsama arengukeskkonna loomisega.

Samas, Interneti evangelist Vint Cerf, keda ka ühes eelmises tulevikuveebi postituses tsiteerisin, on vaatamata oma väga toetavale suhtumisele Redingu tegevusse, väljendanud eht ameeriklaslikku skepsist Euroopa püüdluste suhtes saada web 3.0 eesträäkijaks maailmas. Nagu ta tõdeb ka oma blogis: "I'm delighted that Europe’s policymakers stress the successful ingredients to promoting a robust, healthy Internet. As usual, I am especially impressed by Commissioner Reding's clarity and energy. If she is successful in this effort, the Internet community in Europe will have much for which to thank her".

Nagu Reding oma ülalnimetatud teates pakub, on tänase arengutaseme juures, vaatamata igasugustele majanduslikele kõikumistele, võimalik põhimõtteline muutus web 3.0 suunas aastast 2015. Selleks ajaks peaks olema langetatud ka otsus Interneti uuele protokollisüsteemile IPv6 üleminek, et kogu see uus virtuaalmaailm ikka meie taskusse ja lauale jõuaks.

Vint Cerf: Interneti aadressid aastaks 2010 otsas?

Seda, et suurele osale kaasaja inimestest vaata, et füsioloogiliste põhivajaduste katogooriasse kuuluva Interneti püsima jäämiseks saavad lähiaastad olema kriitilise tähtsusega, on tehnoloogiakirjandus lahanud juba kümneid ja sadu kordi. Oma tilga sellesse ärevuse vaagnasse valas hiljaaegu ka austusväärselt Interneti isaks ning evangelistiks tituleeritud Vinton G. Cerf.

Brittide väljaandele Telegraph antud intervjuus tuletab muuhulgas ka meid Internetiga ühendava TCP/IP protokolli kaasautor meelde, et tänase kasvutempo juures ammenduvad täna vabavõrgu Internetis kommunikeerumiseks kasutatava interneti protokolli nelja versiooni (IPv4) aadresside ressursid ennast aastaks 2010. Pikemalt tehnoloogilistesse nüanssidesse laskumata, on internetiprotokolli näol tegu telefoninumbritega samalaadse süsteemiga, kus igale abonendile omistatakse võrgus ühenduse loomiseks teatud kindla prefiksi ja suffiksiga numbrijada. Interneti sünniaastal 1977 oli IPv4 võimsuseks selle aja kohta muinasjutuline 4,294,967,296 unikaalset aadressi. Arvestades, et iga väiksemgi elektrooniline seade meie ümber üritab ennast lähiajal nähtavaks teha läbi Interneti, võib ette kujutada, et aadresside tagavara ammndub müstilise kiirusega.

Murepilvede hajutamiseks on asjaosalised samm sammult ellu kutsumas ja samal ajal testimas internetiprotokolli kuuendat versiooni (IPv6). Erinevalt neljanda versiooni 32 biti pikkustest aadressidest, oleks kuuenda versiooni aadressid 128 biti pikkused, pakkudes võimalusi 3.4 × 10 astmel 38 unikaalse aadressi moodustamiseks. Nii näiteks toetab muuhulgas hiljaaegu turule tulnud Windows Vista juba IPv6´e, kuigi sellise kasutus enamikes vabavõrkudes ei ole veel võimalik (v4 ja v6 aadressid ei ole ainuüksi juba oma pikkuselt ühilduvad). Vist ainult Koreas ja Jaapanis on alustatud riiklikul tasemel üleminekut v6 aadressidele. Samas, Euroopa ja USA veebimaailmas võtavad asjakohased diskussioonid alles hoogu.

Innovatsioon 2008: 24 tundi sülearvuti akut

Just kõige ootamatumal ja kiiremal momendil ära kooleva, omast arust alles laetud, arvutiakuga on tõenäoliselt nii mitmedki meist kokku puutunud. Palju tõhusaid töötunde ja säästetud närvirakke lubab nüüd aga teade Hewlett-Packard (HP) nimeliselt ettevõtmiselt, milline on suutnud oktoobrist müüki tuleva uue sülearvuti HP EliteBook 6930p voolutarbimise viia sedavõrd madalaks, et selle standardtarbimise käigus lubatakse akumulaatori ühe laadimisega kuni 24h pikkust tööaega.

Põhiline voolusääst saavutatakse Inteli uue SSD kõvaketta ja elavhõbedavaba HP Illumi-Lite LED displei kasutusele võtust. Viimatinimetatuga väidavad HP konstruktorid saavutatavat kuni 4 tundi täiendavat tööaega, samal ajal, kui SSD annab tavalise kõvakettaga võrreldes vaid 7% voolusäästu. Samas, uue SSD töönäitajaid pakutakse kuni 57% tõhusamaks, kui klassikalisel kõvakettal.

2013 alustatakse uue Interneti ehitust

Aastapäevad on erinevad tehnikameediumid kirjutanud Interneti võimalikust kokkukukkumisest lähima paari aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 2038. Kui 2038 aasta seondub kunagise Y2K'le sarase Y2K38 probleemiga, siis lähiaastate probleem on tegelikult väga lähiomane igale sidevõrgule - võrgu ressurss lihtsalt ammendub mingi arvu kasutusmahu juures. Võrk muutub algselt äärmiselt aeglaseks ja lõpetab lõpuks toimimise üldse.

Võrguressursi ammendumine on andnud mõtteainet mitmetele teadusasutustele. Seal hulgas USA's, kus juuli teises pooles otsustati läbi Rahvusliku Teadusfondi investeerida täiendavad 12 miljonit USD GENI nimelise projekti edasiarendusse. GENI tegeleb nimelt olemasolevale Internetile alternatiivse uue arhitektuuriga võrgu prototüübi loomisega, mille peal testida kuni 30GB/s kiirust andmevahetust. Ehk siis tuhandeid kordi suuremat andmevahetust, kui meist kellelgi täna saab olla.

Nii omaaegse ARPANETi kui ka Interneti üks kaasautoreid BBN Technologies Inc., kes on ka uue Interneti projekti üks kaasvedajaid on lubanud, et juhul, kui jääb kehtima hetkel seatud projekti(rahastus)plaan, saab uue arhitektuuriga Interneti ehitamisega algust teha juba 2013 aastal.

Mozilla Firefox 3.1 Alpha "Shiretoko"

Ei läinud just palju aega, kui mozillabrauseri allalaadimise maailmarekordi üritamisele järgnes uudis Mozilla uue, Gecko 1.9.1 veebilugeja mootori peale edasi arendatud brauseri alfaversiooni testimiseks üles seadmisest.

Kunagi ammustel aegadel Netscape veebibrauserit jooksutanud Gecko mootori 1.9.1 versioon on tegelikult kah alles ahjusoojana välja tulnud, mistõttu uue Mozilla ja sisaliku kompoti katsetamine tõotab päris huvitav tulevat. Seda enam, et nagu tootekirjest lugeda saab, sisaldab uus väljalase lisaks eelmiste edasiarendustele ka tervet hulka täiesti uusi funktsionaalsusi.

Jaapani kuulsalt Shiretoko rahuvuspargilt oma nime saanud 3.1 versioon on testimiseks alla laetav SIIT.