Internet'i 40. juubel!

Hea sõber, kes sa siinseid ridu loed - kas teadsid, et meid ühendaval Internetil on neil päevil sünnipäev? Jah, 40 aastat tagasi 1969. aasta 29. oktoobril viis University of California professor Leonard Kleinrock'i meeskond oma laboris läbi katse, edastades korrektsed andmepaketid ühest labori arvutist teise. Katse, millest sai alus arvutite omavahelise suhtluse tekkimisele.

Juba 1962. aastal pakettandmeside teemal doktorikraadi kaitsnud Kleinrock'i idee ei leidnud telekomiformade hulgas algselt mingit vaimustust. Pigem isegi vastupidi. Kuna umbes samal ajal oli telekomifirma AT&A alustanud USA kaitseministeeriumi ARPANET võrgu opereerimist, keskenduti seal valitsuse tellimuse täitmisele. Kuna algsed katsed ARPANETi käima jooksmiseks aga edu ei toonud, anti lõpuks siiski võimalus oma ideed katsetada ka Kleinrocki tiimile. Ja nagu tänaseks teame - edukalt.

1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP nimelise andmevahetuse protokolli, mis sai omakorda aluseks kommertsvõrgu loomisele.

Teaduseuudis: kontrollitavad aatomid 20!

28. septembril möödub 20 aastat päevast, mil Don Eigler nimeline teadlane viis IBM uurimiskeskuses esimest korda teaduse ajaloos läbi katse, millega tõestas ära, et inimene on võimeline kontrollima iga üksiku aatomi liikumist.

Selle väite tõestuseks moodustas Eigler STM elektronmikroskoobi abil 35 aatomist tähed I-B-M.

Katsest ja selle olulisusest tänapäeva teaduses räägib allolev video:

Morse sai 218 aastaseks!

Juhtusid äkki isegi täna hommikul www.google.ee esilehelt asjalikke teadmisi otsima ning panid tähele, et esileht polnud üldse mitte selline, nagu ta aastaid olnud on? Kohas, kui oleme harjunud nägema värvilist google logo, ilutses esmaspäeval jada punkte ja kriipse. Milles siis asi?

Vähesed aga vast teavad, et 27. aprillil 1791, 218 aastat tagasi, sündis tehnoloogia ajaloo üks suurkuju ning elektroonilise kommunikatsiooni üks esiisasid - Samuel F.B. Morse! Nagu nimest juba aimata võib, on tegemist 19. sajandi keskpaigas nimetatu poolt välja töötatud morse koodi ja single-wire telefraafi kontseptsiooni loojaga.

Algselt vaid väga tähtsate riigiasutuste omandisse kuulunud telegraafisüsteem omandas ruttu rahvusvahelise tuntuse ja sai 19. sajandi alguseks enamike riikide mereväeside põhiliseks, kui mitte ainukeseks, info edastamise vahendiks. Tänapäeval valdavalt raadioamatööride maailmas rakendust leidev morsetähestikul põhinev sidepidamisviisi võib seega pidada meie igapäevase ametliku e-kommunikatsiooni vanaisaks, mille abil on tõenäoliselt võidetud kümneid sõdasid ja edastatud miljardeid ühikuid kõige salajasemat informatsiooni.

ES 3 RST

11. september 1822: kirikust sõltumatu teaduse sünnipäev

Ajal, mil saientoloogia kirik üle maailma üritab teaduslikku maailmavaadet uuesti uususundile omase õpetusega asendada, tasub tähistamist tänane väga oluline tähtpäev teaduse ajaloos. Nimelt tunnistas 11.09.1822 Rooma Katoliku Kiriku kardinalide kogu (Sancta Romana Ecclesia, S.R.E) Galileo Galilei poolt kuulutatud avastust, et maakera pöörleb ja Päike on maailma keskpunkt. Kuigi 189 aastat liiga hilja Galilei jaoks (ta mõisteti oma tõekuulutuse eest teatavasti 1633 aastal eluks ajaks koduaresti), oli see fakt siiski oluliseks rajamärgiks näitamaks, et maailmas on peale kiriklike veel muidki tõdesid.

13 aastat peale kardinalide kogu otsust eemaldas Vatikan kristlikus maailmas keelatute hulgast Galilei heliotsentrilist teooriat lahkava ja 1632. aastal avaldatud raamatu Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, milline on tänapäevase astronoomia pühaks raamatuks.

SPÄMM sai 30 aastaseks

Ajalooallikad räägivad, et 30 aastat tagasi 3. mail läks maailma laiali esimene e-posti spämmkiri selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Sama päeva võib õigustatult pidada ka e-marketingi sünnipäevaks.

Sel ajaloolisel päeval saadeti DEC arvutifirma müügijuht Gary Thuerk e-posti aadressilt 320le ARPANET võrgu adressaadile kutse (vaata pilti siinjuures) uut arvutit Decsystem-20 tutvustavale esitlusele. Nagu esimese spämkirjaga lähemalt seotud isikud oma mälestustes kirjutavad, töötati esimese spämkirja sisu kallal päris mitu päeva, enne kui see laia ilma (tegelikult vaid valdavalt USA läänerannikule) laiali saadeti. Algselt polnud saadetu mõeldud tüütu spämmina. Selleks sai ta mõne päeva jooksul, kui saatjad avastasid, et mõnele adressaadile polnud saadetis läbi läinud ja otsustati see uuesti saata. Saadeti aga selliselt, et kõik ülejäänud ligi 300 adressaati jäeti samuti adressaatide hulka. Ja nii korduvalt.

Mõistmaks tänases mõistes tühise korduspostituse traagikat seitsmekümnendatel, tasub mainida, et selleaegse ARPANETi testvõrgu (mõnes mõttes Interneti vanema venna) allalaadimiskiirus oli kuskil 50 kb/s ringi (täna alla 0,5MB/s kaabli kohta on ikka suht haruldus) ning ka e-posti brauseri disain ja struktuur oli kaugel sellest, millega tänane kasutaja on harjunud. Näiteks adressaadi, nagu ka sõnumi väli mahutas ainult piiratud hulga tähemärke, mistõttu iga sõnumi koostamisel tuli sellega ka arvestada. Kõrvaloleval pildil olev esimene e-spämm on enamvähem maksimum, mis e-torusse sel ajal korraga ära mahtus. Seega võis saadetis mõnes masinas täitsa tuntavat koormust tekitada, millest ka võrgu omaniku (USA valitsus) pahameel tingitud oli.

Ajaloolise tõe huvides peab muidugi mainima, et väljend SPÄMM (SPAM) tuli häiriva e-kirjadega pommitamise märkimiseks käibele alles eelmise sajandi kaheksakümnendatel, kui Monty Pythoni Spam sketshist ajendatuna oli mitmetel BBS võrgu kasutajatel kombeks lühendit SPAM korduvalt sisestades täita teiste kasutajate arvutiekraan.