Tulevikuarvuti, mis mõistab su tundeid

See, et arvuti me mõtteid ja ka käitumist suudab ette aimata, pole tänases arvutimaailmas tõenäoliselt enam mingi uudis. Küll aga võib huvitavate püüdluste hulka arvata USA Dallase Ülikooli poolt kohalike õhujõudude rahastusel käivitatud projekti, panemaks arvuti aimama ja lugema inimese emotsioone. Emotsioonide lugemine meie sõnakasutusest, kehakeelest, hääletoonist ja millest kõik veel, on teadlastele mõtteainest pakkunud tegelikult juba aastaid. Ka inimkõnest emotsioonide arvuti-põhise tuvastusega on tegeletud juba mitu aastat ja tänaseks on emotsioonide lugemisel saavutatud tulemuse täpsus kuskile sinna 70% ringi. Sellegi poolest on seni saavutatu olnud pigem kaootiline ning kindlasti mitte süsteemide toimepidevust garanteeriv. Seda enam, et kõne karakteristikud, mille abil emotsioone arvutites kalkuleeritakse, on erinevates keeltes erinev, muutes universaalse käsitluse seni võimatuks. Just kõike seda üritavad lähimal kolmel aastal 300 000 USD grandi raames arvesse võtta Dallase uurijad selleks, et seada kokku senistest parima toimepidevusega süsteem. Midagi sellist, mida oma seadmetesse usaldaks ka USA õhujõud, aimamaks pilootide vaimu- ja tunnete maailma.

Uuring: lapselöömist tolereerivad riigid on madalama SKPga

See, et erinevatel "Ära löö last" tüüpi sotsiaalkampaaniatel on ühiskonna üldise vägivaldsuse tõttu enam kui tõsi taga, on Eesti meedias läbi aastate juba korduvalt kajastamist leidnud. Lisaks eetilisele ebanormaalsusele, on aga lapse löömisel nii lapse tulevasele käekäigule kui sellist käitumist tolereerivale kogukonnale ääretult negatiivsed tagajärjed. Just sellistele järeldustele jõudis University of New Hampshire professor Murray Straus ligi 40 aastat kestnud uuringu tulemusena.

Möödunud reedel San Diegos Conference on Violence, Abuse and Trauma raames esitletud uurimustöö tulemused olid sedavõrd märkimisväärsed, et neid pidas väärtiliseks refereerida ka ajakiri Time. Nii näiteks ilmneb Strausi uuringu aruandest, et lapsed, kelle suhtes oli pereringis kasutatud füüsilist karistamist, väärisid mõne aasta möödudes IQ testi tehes ca 5 punkti võrra madalamaid tulemusi, kui lapsed, kes kasvasid ilma vägivallata. Samuti ilmnes, et lapsed, kes kuni esimese eluaastani olid kogenud vägivaldset kohtleist, olid teiseks eluaastaks käitumismustrites oluliselt agressiivsemad, kui lapsed, kellel sarnane kogemus puudus. Nagu väidab Straus, tekitatakse isegi esimese ja ainukese füüsilise karistamisega lapses stressi ja pinge seisund, millega pärsitakse loomingulisust ja lapse elementaarset õppimisvõimet. Ja kui vägivaldne füüsiline kontakt on korduv, on ka negatiivne tulemus seda sügavam.

Kuid eelnimetatud 5 protsendipunkti pole veel uuringuaruande kõige huvitavam osa. Nimelt on Straus uurinud ka laiemat füüsilise karistuse tolereerimise mõju riikide majanduslikule arengule. 17 000 tudengi baasil läbi viidud longituuduuringust nimelt ilmnes, et riigid, kus noorte peresisene füüsiline karistamine oli kultuuriliselt enam tolereeritud, olid märkimisväärselt madalama SKP tasemega, kui riigid, kus laste kasvatamisel peeti kultuurseks enam intellektuaalseid meetodeid. Põhjus ka loogiline - stressis ja madala õppimisvõimega kodanikud on kaugel sellest uue väärtuse loomise suutlikkusest, kui inimesed, kelle lapsepõlv möödus avatud ja sõbralikus õhkkonnas.

Teaduseuudis: kontrollitavad aatomid 20!

28. septembril möödub 20 aastat päevast, mil Don Eigler nimeline teadlane viis IBM uurimiskeskuses esimest korda teaduse ajaloos läbi katse, millega tõestas ära, et inimene on võimeline kontrollima iga üksiku aatomi liikumist.

Selle väite tõestuseks moodustas Eigler STM elektronmikroskoobi abil 35 aatomist tähed I-B-M.

Katsest ja selle olulisusest tänapäeva teaduses räägib allolev video:

Uus roheline energia - elekter otse puutüvest

Washingtoni Ülikooli teadlased plaanivad käesoleva aasta lõpus avaldada juba täna kõmuliseks osutunud uuringu tulemused, milles harilikelt looduslikelt puudelt saadava energia baasil moodustatakse vooluring, milline on võimeline ära toitma nanomõõtmes voolutarbivusega elemente pingega kuni 200 millivolti.

Kasutades lihtsamat alalispinge inverterit, suutsid Washingtoni Ülikooli teadlased puudest kätte saada ka kuni 1,1 volti, millega siis juba toita lihtsamat sensorlahendust.

Puuenergiaga ei loodeta asendada kiiret võidukäiku tegevat päikeseenergiat. Küll aga on uudsel energialahendusel kindel rakendus metsa keskkonda paigutatavate sensorite toimisel, milliste toiteahel on üsna sageli kujunenud suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks.

Venemaa tuumajaam Läänemerre 2012?

Venemaa tööstushai The United Industrial Corporation, ehk venekeelse lühendina O.P.K., andis juuli esimestel päevadel maailma avalikkusele teada, et on valmis 2012. aastast Venemaa idaranniku lähedal vette laskma maailma esimese ujuvtuumajaama.

Käesoleva aasta veebruaris töösse võetud süsteem nimetusega KLT-40C koosneb 144 meetri pikkusest ja 30 meetri aliusest ujuvalusest, milline suudaks iga ilmaga välja kanda 35 megavatise reaktori.

Venemaa energiatootja RosEnergAtom tellimusel valmiva jaama asukohaks on esialgu planeeritud Kamtsatka piirkond, et toita energiaga sealseid olulisi rajatisi. Nagu võib aga välja lugeda OPK koduleheküljelt, on tulevikus sarnased alused plaanis paigaldada ka teistesse keerulise energiaahelaga piirkondadesse, eelkõige Venemaa põhjaosas.

Miks nõupidamised tapavad?

Pikad nõupidamised ja väsitavad päevad tõsiste teemadega ei väsita vaid me vaimu, vaid ka füüsist. Mäletame me ju juba oma esimestest koolitundidest, kui oluline oli vahetunnis "ajusid natuke tuulutada". Kuid, ilmneb, et ajud pole pikkade päevade ainsad ohvrid. Selle aasta mais avaldasid Harvardi teadlased pikema artikli sellest, milline on noorte edukate inimeste südamehaiguste tegelik põhjus. Lisaks stressile, mis üsna sageli töökeskkonda külastab, oli üsna järgmiseks südamehaiguste põhjuseks venoosne tromboos. Haigus, mida ühe viimase asjakohase uuringu avalikustanud Uus-Meremaa arstid pilgates juba ka nõupidamiste sündroomiks nimetasid:

"By the end of the day, after factoring in your commute, you'll have been sitting for a dozen hours with hardly any chance to move around. This amount of immobility can set the stage for a blood clot to form in a vein deep in the leg—a deep-vein thrombosis (DVT).

Most people think of DVT as a risk associated with long flights. But a new study from Wellington Hospital in New Zealand places the problem in the workplace, too. It found that employees who sat for several hours without getting up—at a meeting, say, or even at their desks—were more likely to develop DVT than those who moved about more often."

Lühidalt öeldes, tundide viisi ühes poosis istumine põhjustab ka kõige sportlikuma organismi jalaveenides trombe, mille põhjustatud südamehaigused niidavad aastas miljoneid noori tulevikulootusi.

Pikemalt loe SIIT

Artiklis on viide ka enesetestile, et hinnata enda kuuluvust võimalikku riskigruppi.

Siit moraal, mis meenutab mulle ühe hea kolleegi ütlust - et nõupidamine saaks kiire ja sisukas, korista nõupidamise ruumist toolid! Kui see pole mõeldav, liikuge pikemate nõupidamiste ajal ruumis lihtsalt ringi. Lisaks tromboosiohu vähenemisele, paraneb sedasi ka aju verevarustus ning kauem elamisele lisaks genereerite ka kindlasti palju paremaid ideid!

Kuidas ajurünnak tõhus hoida

Selle nädala Harvard Business School'i iganädalane mõttetera on meie tänasesse kaitsekraaviühiskonda nagu piisk viljakasse stepihuumusesse. Kuidas muudmoodi nimetada kolme omamoodi põhiväärtust, mida me organisatsioonides efektiivset mõttetalgut planeerides, kipume viimasel ajal kahjuks unustama. Aga, eks lugege ise:

"Brainstorming sessions can easily degenerate into lackluster wastes of time, with the same ideas coming up again and again. Ask yourself these three questions to prevent your next session from turning flat:

1. Who's in the room? Bring in a diverse set of people that represents your consumer base as well as the breadth of expertise within your company.
2. Who talks? Many sessions fail to produce fresh ideas because the usual suspects are doing all of the talking. Draw out those who are usually reticent and always ask for further clarification on ideas you don't understand.
3. What signals are you sending? As a leader, you need to create a safe space for innovation. Make sure your body language and tone signal that you want to hear from everyone and that all ideas are welcome."

Tõde, kas pole?

Eduka salajutu saladus peitub kõrvas

Juunikuine loodusteaduste kuukiri Naturwissenschaften avaldab huvitava kirjutise kõigile salajuttude puhujaile. Itaalia teadlaste terve rea välikatsete tulemusena koorus nimelt välja, et juba varasemast teada-tuntud inimkeha asümmeetriast tulenevalt, on ka inimkõrval sõltuvalt tema poolusest eelistus teatud liiki teabe vastuvõtuks. Seniste laboritestidega kinnitust leidnud asümmeetria efektile lisaks tuvastasid teadlased, et inimorganism eelistab alateadlikult parema kõrva kaudu võtta vastu informatsiooni ning vasaku kõrva kaudu taustaheli:

"It depends on the type of input: speech is heard 'better' with the right ear, if the characteristics to be processed are those connected to the sounds of a given language (i.e phonemes), whereas the left ear might have an advantage in discriminating non-phonemic aspects of speech (i.e. prosody, emotional cues, etc.),"

Samuti näitasid mürarohketes Itaalia diskoteekides läbi viidud välikatsed, et katsealused täitsid neile antud ülesandeid märkimisväärselt suurema tõenäosusega, kui need olid edasi antud paremasse kõrva, samal ajal, kui kaasa laulma kiputi vasakul asuva kaaslase poolt keerutatud viisijuppi.

Ehk siis - kui soovid, et sind kuulda võetaks, hoolitse selle eest, et edastad oma jutu pigem kaaslase paremasse kõrva. Kui aga soovid edastada emotsioone, on suurem tõenäosus neid edasi anda läbi vasaku kõrva.

Uuringuraporti inglise keelse kokkuvõttega LiveScience vahendusel saad tutvuda SIIN.

Muideks, kummal pool pidi abielunaine oma mehest käima? Info või emotsioonide pool?

Uuring: poliitiku kompetentsi loeme tema näost

Üks igipõline uurimisvaldkond poliitikateadustes on inimeste valimiskäitumine. Ehk siis teisisõnu, kuidas valija X jaoks kujuneb valija-eelistusena välja valitav Y. Omapärase killu selliste uurimuste sekka asetasid veebruarikuises ajakirjas Science Sveitsi University of Lausanne uurijad. Nimelt uurisid sealsed teadlased kahes, valimiseelses ja valimisealises, vanusegrupis seda, kuivõrd inimese välise visuaalse kuvandi järgi on võimalik hinnata konkreetse poliitiku kompetentsust ja seeläbi kaudselt ka tema tõenäosust saada olla valitud.

Sveitsi lastest koosneval testgrupil paluti esmalt hinnata 67 neile tundmatu Prantsusmaa poliitiku mustvalge pildi põhjal, millise neist nad valiksid oma mängulaeva kapteniks, hinnates sellega kaudselt konkreetse isiku usaldusväärsust juhtima lapse jaoks olulist süsteemi, laeva. Valimisealiste täiskasvanute testgrupis paluti 67 Prantsusmaa tundmatu poliitiku mustvalge pildi hulgast valida välja nende arvates kõige kompetentsema (kandmaks poliitiku rolli) oma.

Ilmnes, et oma hinnangutes täiskasvanute ja laste poolt antud arvamused oluliselt ei erinenud. Mõlema eelistustest moodustus suhteliselt sarnane valim. Mis kõige huvitavam, oli see , et suurem osa testgruppide poolt välja valituist oli pildi tegemise ajal ka tegelikult osutunud parlamendisaadikuks valitud.

Kirjeldatud katse tulemus ei ole tegelikult poliitsotsioloogias midagi shokeerivat. Nii näiteks osutus Obama USA presidendivalimistel 57% poolthäälega valituks juba 2008. aasta oktoobris peetud õpilasvalmistel, kui 250 000 USA last valis oma presidendieelistuse (vt. siin). Samasugust fenomeni on jälginud ka USA Princetoni University teadlased, kes 2005. aastal avaldasid ajakirjas Science (vt. siin) uurimuse tulemused, mille kohaselt piisas ainult 1 sekundilisest poliitiku pildi vaatamisest, et 69% tõenäosusega hinnata tema valimist parlamenti.

Kahjuks ei suuda oma allikatest enam leida uuringut kuskil 2006. aastast, kus ülalkirjeldatud fenomeni seostati isiku hinnatava IQ´ga. Ehk siis, kui su IQ on esimeste sekunditega näost loetav, hinnatakse sind suure tõenäosusega kompetentseks misiganes valdkonnas, millega sind seostada on "mõistlik". Näiteks poliitikas. Olenemata sellest, mis juttu sa hiljem, nt teleriekraanilt, juhtud ajama.

Kus lõppeb kosmos ja algab Maa?

Tundub esialgu uskumatu, kuid kuni viimase ajani oli kosmose alguse ja Maa atmosfääri lõppemise piir teadusemaailma üks enim vaieldud küsimusi. Eelmise sajandi viiekümnendatel USA-Ungari teadlase Theodore von Kármáni poolt arvutuslikult määratletud kujundlik joon on seni arvatud olevat ei rohkem ega vähem kui 100km (62 miili) kõrgusel maailmamere pinnast. Samas, kes on jälginud kosmosesüstikute starti, siis loetakse kosmoselaev olevat kosmoses peale 50 miili piiri ületamist. Ehk siis koht, kus õhu hõrenemine peaks pihta hakkama. On veel terve rida riike maailmas, kes peavad kosmose alguspiiriks hoopis mingit muud kõrgust. Seepärast on täiesti arusaadav teadlaste aastakümnete pikkused vaidlused kosmose alguse osas.

Põhjus, miks kriitilise hõrenduse piiri polnud kuni hiljutise ajani õnnestunud eksperimentaalselt kindlaks teha, peitub tõdemuses, et 100km piir on liialt kõrge, et seda õhupallisondiga uurida ning liialt madal, et satelliidil lasta oma tööd teha. Kuni siis tänaseni, kui Kanada Calgary University teadlased panid kokku erinevate allikate andmed, hindamaks hõrenduse kriitilise piiri ja kosmiliste osakeste olemasolu tegelikku kõrgust.

Nagu avaldatud aprillikuises Journal of Geophysical Research ajakirjas, näitavad teadlaste poolt läbi viidud mõõtmised, et asjakohane hõrenduse kriitiline piir koos kosmiliste osakeste oluliselt kõrgema konsistentsiga ja seega ka kosmose alguseks tänase definitsiooni põhjal on tinglik joon 73 miili kõrgusel maailmamere pinnast. Ehk siis on kosmos meist kaugemal, kui seni oleme arvanud. Samas on see uus väljakutse kõigile neile, kes seni keskmisest veidi kõrgemale lennutavate lennukitega rahvast "kosmosesse" viisid.

Uuring: inimene haistab hirmu

Oleme kõik kuulnud ütelust, et hirmul on suured silmad. Kuid, kas teadsite, et hirmul on ka väga spetsiifiline lõhn? Just seda väidavad USA Rice University RU teadlased.

Veebruarikuises ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringukokkuvõttes kirjeldavad RU teadlased mitmeid katseid, millede tulemustele tuginedes väidavad nad, et hirmuhigil on meie sotsiaalses maailmas täita palju suurem roll, kui lihtsalt meis endas ebameeldivustunde tekitamine.

Selle võite tõestuseks kirjeldavad teadlased näiteks katset, kus esmalt koguti katsealuste nahaeritist, mis oli sinna kogunenud sobivas keskkonnas suhteliselt võikaid õudusfilme vaadates. Seejärel paluti kahel erineval testgrupil hinnata neutraalse tonaalsusega kõnet ja näomiimikat. Gruppide erinevus seisnes selles, et kui ühe testgrupi liikmed hindasid nähtavat/kuuldavat ilma kõrvalmõjudeta, siis teise testgrupi liikmetele oli eelnevalt antud nuusutada eelnevalt kogutud nahaeritise e hirmuhigi vesilahust.

Ilmnes, et testgrupi liiklmed, kes olid eelnevalt saanud haista hirmuhigi vesilahust, hindasid nähtut ja kuuldut hinnanguskaalal märkimisväärselt enam ärevaks, kui need, kes tavatingimustes oma hinnanguid andsid.

Nagu tõdevad teadlased oma artiklis, on nende avastus täiendav kinnitus sellele, et inimese haistmismeel kompenseerib meie teiste meelte talitlust, kui viimatinimetatu toimeks on organismile vajalik täiendav teave. Sama efekt toimib muuseas ka maitsemeele puhul, mille kaudu saadav ärritus on vägagi seotud sellega, kuidas maitsemeeleni jõudel aines lõhnab. Ja tegelikult ka välja näeb.

Teadusmaailma oma rate.ee

Õpilaste kroonilisele pingereastamisele huvitava vastukaalu on leidnud Ameerikamaa nutid. Nimelt koondab USAs Broadwayl asuv RateMyProfessors.com nimeline äriühing juba 1999. aastast samanimelisse portaali 6000 USA kooli enam kui miljoni õppejõu kohta antud enam kui 8 miljonit arvamust. Omamoodi akadeemilise maailma vaste Eestimaalt pärit rate.ee nimelisele fenomenile, kus õppejõudude hindamine on alaline protsess ja toimub isegi üleriigiline mõõduvõtmine. Portaal on modereeritav ja iga sissekande tegijast jääb logisse IP jälg.

Vaata siia: http://RateMyProfessors.com

Omamoodi huvitav aga samas akadeemilise maailma kontekstis ka julge ettevõtmine, arvestades vanades paradigmades eksisteerinud vastuolu õpilase ja õppejõu vahel. Teisest küljest on ka õppejõududele antud portaalis arvamuse avaldamise võimalus, mida mõned õppejõud ka ära on kasutanud.

Oled sa parema- või vasakusilmne?

On ammuteada tõde, et umbes 2/3 inimestest me ümber on paremakäelised ning ülejäänud vasaku- või mõlemakäelised. Vähemteada on aga fakt, et nii nagu enamikel inimestel on domineeriv üks käe- või jalapoolus (oluline nt golfimängus), erinevad inimesed ka domineeriva silma poolest. Sellealaseid uuringuid on mitmeid aastaid läbi viinud muuhulgas Moskvas asuv Современная гуманитарная академия.

Nii näiteks on eelnimetatud uurimisasutuse teadlased katsete kaudu kindlaks teinud, et vasaksilmsete inimeste vasak silm reageerib vasakult tulevale informatsioonile märkimisväärselt operatiivsemalt. Samuti on oluline vahe silmadega informatsiooni hõlmamise ulatuses. Nii hõlmavad vasaksilmsed olulised kiiremini ja suuremal hulgal vsakult poolt tulevat infot, kui paremalt poolt ja vastupidi. Seda võib igaüks testida, proovides lihtsat raamatuteksti lugedes korda mööda nii vasaku kui ka parema silmaga.

Miks eeltoodu oluline on? Tõenäoliselt on siin ainest mõtisklemaks selle üle, et kas ka vasaksilmsete inimeste elu-ja-tegemiste lihtsustamiseks saaks midagi ette võtta, sarnaselt näiteks vasakukälistele kohandatud olmevahenditega.

Uuring: hea uni on parim õpetaja

Kes meist poleks enne varahommikust tõsist vaimset katsumust olnud dilemma ees - kas valmistuda selleks terve öö, või ennast öösel hoopis mõnusalt välja magada. Oktoobrikuine The Public Library of Science (PLoS) väljaanne üritab sellele küsimusele vastust anda.

Nimelt viis Saksamaa ja Sveitsi teadlaste grupp läbi terve rea katseid, tuvastamaks unekoormuse all õppimise eripärasid. Nii näiteks testiti eksimuste arvu meelde jäetavas sõnadejadas. Selleks jagati kolme erineva grupi katsealustele 18 erinevat 15 sõnast koosnevad loetelu ning paluti need loetelud pähe õppida. Ühele grupile seejuures anti loetelud õppida öösel alates 22.30st ning kuni hommikuse 07.30se testini keelati neil uinuda.

Teisele grupile anti loetelu õppida samuti 22.30, samas anti neile võimalus ennast hommikuseks 07.30 alanud testiks välja magada.

Kolmandal grupil lasti ennast öösel rahulikult välja magada ning loetelu anti õppida hommikul kell 07.00, misjärel testimine toimus kell 17.00.

Katse tulemusena ilmnes, et kõige suurem oli testis vigade arv nendel katsealustel, kes õppisid öösel ilma uinumata. Ca 30% vähem oli vigu neil, kes õppisid õhtul, kuid said võimaluse ennast hommikuks välja puhata. Kõige madalam oli aga vigade määr (ca 45% vähem kui unetu öö veetnuil) neil, kes hakkasid õppima peale magusat und.

Lisaks testiti ka kofeiini mõju õpitava ainese omandamisele. Ühes järgnevates katsetes anti jällegi testgrupile loetelud omandada kell 22.30 ning keelati kuni hommikuse testini uinuda.

Erinevalt varasemast katsest anti osadele katsealustele nüüd üks tund enne testi 200 mg kofeiini ning teisele osale kofeiinitabletti meenutav platseebo. Ilmnes, et kofeiini tarbinud katsealuste testi tulemused olid ca 25% paremad, kui neil, kes manustasid enne testimist platseebot.

Ehk siis - vaimne pingutus saab parima tulemuse, kui enne seda maitsvale kohvisõõmule eelnevalt korralik uinak teha!

Uuring: tunnetel on temperatuur

Sa oled külmalt kaalutlev! Sa oled nii mõnusalt soe ja sõbralik! Kes meist poleks kuulnud ja ka ise kasutanud selliseid kõnekujundeid. Metafoorid on meie igapäevakeele lahutamatuks osaks ja kahtlemata võimaldavad meie suhtlemist muuta värvikamaks. Kuid miks just sellised kõnekujundid? Miks eraldatuse metafooriks on me maailmas külm ja lähedusel soe? Vastuseid sellele fenomenile otsisid ka Toronto Ülikooli psühholoogid, kes selleks tarbeks viisid läbi mitmeid eksperimente, milliseid lahkab vastilmunud väljaanne Psychological Science.

Nii näiteks paluti samadel tingimustel ühe testgrupi liikmeil meenutada minevikust sündmust, kus neid on mingist kollektiivist või grupist, näiteks kasvõi e-posti listist, välja arvatud. Teise grupi liikmeil paluti minevikust meenutada sündmust kus neid oli mõnda seltskonda või gruppi sisse arvatud. Peale vastuste saamist paluti nagu muuseas mõlema grupi liikmeil hinnata eksperimendi läbiviimise ruumi temperatuuri. Ilmnes, et hinnangud temperatuurile varieerusid kuni 100%. Seejuures hindasid ruumi soojemaks need, kellel oli palutud meenutada mõnda gruppi arvamist ning külmemaks need, kel' paluti meenutada grupist välja arvamist.

Teises huvitavas eksperimendis paluti katsealustel mängida arvutis lihtsat paaristennist. Mängu omapära seisnes aga selles, et paarilistest ühele andis arvuti üsna sageli võimaluse palli lüüa, teisele aga praktiliselt mitte. Kui nüüd peale mängu lõppu paluti osalistel valida baarist jooke, valisid mängijad, kellele arvuti võimaldas palli mängida, oluliselt suurema tõenäosusega jahedaid karastusjooke, samal ajal, kui mängus pealtvaatajaks jäänud eelistasid sooje jooke ja puljongit.

Lisaks veel mitu täiendavat uuringut andis teadlastele palju mõtteainet hooajaliste vaimsete kõrvalekallete (nt talvemasendus) tõlgendamiseks ning, miks ka mitte, ennetamiseks. Nii näiteks pakutakse uuringu kokkuvõttes, et grupiprotsessides, kus on vajalik inimeste omavaheline suhtlemine, võib ruumis temperatuuri tõstmine mõne kraadi võrra mõjuda koostöö aktiveerimiseks oluliselt tõhusamalt, kui milline iganes manipulatiivne tehnika. Sarnaselt on ka soe tuba, rääkimata saunast, tõenäoliselt kõige efektiivsem meetod üksindusega seotud stressi vastu võitlemiseks.

11. september 1822: kirikust sõltumatu teaduse sünnipäev

Ajal, mil saientoloogia kirik üle maailma üritab teaduslikku maailmavaadet uuesti uususundile omase õpetusega asendada, tasub tähistamist tänane väga oluline tähtpäev teaduse ajaloos. Nimelt tunnistas 11.09.1822 Rooma Katoliku Kiriku kardinalide kogu (Sancta Romana Ecclesia, S.R.E) Galileo Galilei poolt kuulutatud avastust, et maakera pöörleb ja Päike on maailma keskpunkt. Kuigi 189 aastat liiga hilja Galilei jaoks (ta mõisteti oma tõekuulutuse eest teatavasti 1633 aastal eluks ajaks koduaresti), oli see fakt siiski oluliseks rajamärgiks näitamaks, et maailmas on peale kiriklike veel muidki tõdesid.

13 aastat peale kardinalide kogu otsust eemaldas Vatikan kristlikus maailmas keelatute hulgast Galilei heliotsentrilist teooriat lahkava ja 1632. aastal avaldatud raamatu Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, milline on tänapäevase astronoomia pühaks raamatuks.