Uus roheline energia - elekter otse puutüvest

Washingtoni Ülikooli teadlased plaanivad käesoleva aasta lõpus avaldada juba täna kõmuliseks osutunud uuringu tulemused, milles harilikelt looduslikelt puudelt saadava energia baasil moodustatakse vooluring, milline on võimeline ära toitma nanomõõtmes voolutarbivusega elemente pingega kuni 200 millivolti.

Kasutades lihtsamat alalispinge inverterit, suutsid Washingtoni Ülikooli teadlased puudest kätte saada ka kuni 1,1 volti, millega siis juba toita lihtsamat sensorlahendust.

Puuenergiaga ei loodeta asendada kiiret võidukäiku tegevat päikeseenergiat. Küll aga on uudsel energialahendusel kindel rakendus metsa keskkonda paigutatavate sensorite toimisel, milliste toiteahel on üsna sageli kujunenud suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks.

Ventomobiil - tuuletarbijate uus väljakutse

Ajal, mil' riikide valitsused vaidlevad selle üle, kas ja kui palju tuule-energiast inimeste tarbeks käibele rakendada, nuputavad mitmed ülikoolid juba taastuvenergia uute rakenduste kallal. Järjekordne sellelaadne innovatsiooniuudis pärineb Stuttgarti Ülikooli InVentus nimeliselt spin-offilt.

Nimelt teatasid InVentuse konstruktorid, et on kokku pannud tuule jõul edasi liikuva sõiduki prototüübi (vt pilti). Ventomobiiliks ristitud sõiduseadeldis sarnaneb väliselt rootoriga paraplaaniga. Ainus vahe paraplaaniga on see, et rootorit ei aja ringi mitte mootor, vaid tuul.

Oma esimese avaliku sõidu teeb Ventomobiil 23. augustil Hollandis korraldataval kuulsal Aeolus Race nimelisel üritusel, kuhu üle maailma tulevad kokku kõik tuule-energial liikuvad seadeldised. Alustades purjekatest ja lõpetades seadeldistega, nagu Ventomobiil.

LED lamp on minevik, elagu ESL valgus!

Keskkonnateadlikuse kasvu laineharjal purjetavad ettevõtjad on praktiliselt igal nädalal esitlenud mõnda uut lahendust, millega meie ökoloogilist jalajälge Maal oleks võimalik kokku tõmmata. Järjekordne põnev toode sellest seeriast on kahtlemata energiasäästlike valguseandjate loomisele orienteerunud VU1 Corporation poolt augusti esimestel päevadel esitletud elektron-stimuleeritud luminessentstehnoloogia (Electron Stimulated Luminescence (ESL™) Lighting Technology), millisega lubatakse juba lähiaastatel olulist muutust elektronvalgustite turul.

Kui hõõglambis kuumutatakse valguse saamiseks hõõgniiti, LEDis stimuleeritakse elektrooniliselt pooljuhti ning klassikalises gaasilambis juhitakse elekter helendava fosfori tekkimiseks läbi konserveeritud elavhõbeda auru, siis ESL tehnoloogia puhul toimub lamp omamoodi miniatuurse elektronkiirendajana. Nimelt pommitatakse lambikestas asuvat fosforit kiirendatud elektronidega, mille tulemusena lambi pind hakkabki helendama.

Esialgsete laborikatsete põhjal pakuvad VU1 insenerid uue valgusallika tõhususeks 40 lumenit ühe wati (lm/w) võimsuse kohta. Võrdluseks, et hõõglambi puhul on näiteks 100 vatise 220 voldise pirni puhul valgustõhusus kuskil 13 lm/w.

Mõõtmetelt oodatakse uut valgusallikat kogu oma süsteemiga mahtuvat hariliku hõõglambi suurusesse kesta, mistõttu pole ESL valguskeha konstrueerimisel vaja hakata muutma klassikaliste lampide disainlahendusi.

Innovatsioon 2008: tantsi tuba valgeks

Ei ole vist kellelegi üllatuseks, et iga meie liigutus tähendab energia ülekandumist meie kehalt kuskile mujale. Enamasti õhku. Et aga seda tõdemust enese jaoks muuhulgas tööle panna, pole mitte kõigil õnnestunud. Londoni Kings Cross'il asuv Club4Climate üritab selles osas olla erinev. Või õigemini sarnaneda oma Hollandi "emaklubiga".

Kõigi ökoloogiliselt sõbralikult mõtlevate külastajate rõõmuks lubab klubi kuni 60% vajalikust elektrienergiast ammutada tantsurahva energiat ümber pumbates. Nimelt on klubi elastse põrandapinna alla paigutatud kvartskristallidest ja keraamilistest purkidest moodustatud piesoelektrielemendid. Põranda vetrudes moodustub kristallelementides rõhu tõttu piesoelektriline laeng, milline salvestatakse akudesse ning muundatakse hiljem klubiseadmete toiteks. Juhul, kui tantsupõrand piisavalt elektrit ei tooda, võetakse alternatiivne energia klubi päikesepatareide komplektist või katusel asuvast tuulegeneraatorist.

Elektrisüsteem pole klubis aga ainus, mis keskkonnasäästlikkust rõhutab. Lähitulevikus planeeritakse klubi ventilatsioonisüsteem renoveerida mitte-elektriliseks ning toaletis võtta kasutusele vähese-vee sanitaartehnika.

Kuid tehnoloogia pole selles klubis ainus säästva elukeskkonna propageerimise vahend. Nagu kirjas klubi tutvustaval veebisaidil, saab igaüks, kes suudab tõestada oma saabumist klubisse jala või jalgrattaga, klubisse sisse tasuta.

Innovatsioon 2008: paber saab terasest tugevam

Loodussõbraliku kodanikuna olen üsna sageli supermarketis oma ostud pakkinud sealt saadavasse paberkotti. Seda vaatamata sellele, et paberkott on habras ja peale teist-kolmandat kasutamist juba päris kapsas. Stockholmi Royal Institute of Technology andis nädalapäevad tagasi teada, et uuel tehnoloogial põhinev paberitootmine võimaldab valmistada terasest tugevamatki pabermaterjali.

Teatavasti koosneb klassikaline paber valmitatud tselluloosist, milline oma füüsikalistelt omadustelt võib teoorias olla väga tugev materjal. Samas kaasneb tselluloosi osakeste ühtseks paberi-tervikuks liitmisega mitmeid defekte, mis muudavad tavalise paberi struktuuri küllaltki rabedaks materjaliks. Sellest tõdemusest kannustatuna otsustasid rootslased tselluloosi osakesed muuta nanoskaalal kordades väiksemaks, et nende omavahelist haakuvust parandada.

Selleks leotasid teadlased tselluloosi tootmiseks vajalikku puidumössi pikemat aega terve rea ensüümidega rikastatud vees, samal ajal segu tugevalt mikserdades. Saanud tavalise tselluloosi osakestest ca 1000 korda väiksematest osakestest moodustatud massi, töötlesid teadlased osakesi veel karboksüülhappega. Töötlemise tulemusena said osakesed omale täiendavad vesiniksidemed, mis liitsid neid senisest veelgi tugevamalt kokku.

Tulemuseks oli paber, milline pidas vastu vähemalt 214 megapaskalisele jõule. Samas mõõdus terasleht pidas vastu jõule kuni 130 megapaskalit. Ehk siis sai kokku segatud terasest veidi vähem kui kaks korda tugevam pabermaterjal.

Lisaks tugevusele osutus uus paber ka märkimisväärselt poorsemaks, mis muudab tema kuivamise ja seega ka tootmise hinna odavamaks kui tänasel paberil. Et tselluloosi looduslikud varud Maal on küllaltki suured, loodavad teadlased uuest tehnoloogiast lahendusi ka näiteks tööstusharudele, mis seni oma toodetes on kasutanud keemia baasil valmistatavat plastikut.

Visioon 2030: kui autod vallutavad taeva

Ajal kui autokütuse hind raketina taevasse kihutab, arutasid Comparative Aircraft Flight Efficiency Foundation CAFE nimelise ühenduse liikmed nädalapäevad tagasi San Fransiscos personaallennunduse tulevikuväljavaateid.

Nagu annab ürituselt teada BBC uudisteportaal, visioneerivad lennundusinimesed elektritoitega maa-õhk hübriidmasinaid lähima 20 aasta jooksul asuma teenistusse igapäevaste olmetranspordi vahenditena üha enam üle koormatud maanteedel liikujate asemel. Nii näiteks on lennukitootja Boeing´u katselaborites juba pikemat aega nuputatud maa-õhk tüüpi sõiduki kallal, mis elektrimootori jõul oleks võimeline ca 300 miili läbima 1 galloni (3,8 ltr) kütuse 100 miili (160 km) peale ekvivalendi kulukusega.

The CAFE President Brien Seeley said that there were good sound reasons for believing that such a hybrid will be an everyday part of life. And with an estimated 1.2 billion cars expected to be clogging up the roads by 2030 he said that it is a no brainer.

Eraldi teema on kahtlemata õhus liikuva sõiduki juhtimise oskusega, mida Boeingu teadlased loodavad lahendada piisavalt intelligentse autopiloodiga.

It will use precision navigation systems that would allow the average 'driver cum pilot' to fly without special training thanks to a computerised 'flight instructor' built into the cockpit.