US Air Force One ootab järeletulijat

Maailma kuulsaim õhulaev, USA presidendi lennuk, Air Force One (pildil), läheb õige pea pensionile ning leiab endale väärilise järeletulija. Boeing 747 baasil USA õhujõudude vajadustega sobitatud õhulaev nimetusega VC-25, on USA presidente tänaseks teeninud juba 19 aastat. Keskmise reisilennuki vanuseks pole 19 aastat küll teab, mis kõrge iga, kuid innovatsioonimaailma esindusriigi presidendi soov omada midagi modernsemat, on täiesti mõistetav. Seda enam, et majandusliku surutise tingimustes võib kahe presidendikandja väljavahetamine pakkuda lennukitööstusele turgutava sisendi.

Nagu kirjutab lennundusajakiri FlightGlobal, on uue lennumasina ehitamiseks läbirääkimised lisaks Boengu tootjale käimas Eurooplaste EADSiga, kelle liinilt pärineb Airbus nimeline lennumasin. Lennundusasjatundjate hinnangul võibki just Airbus A380 2019. aastal saada USA presidendi järgmiseks esinduslennukiks.

Innovatsioon 2013: m-lennureisimine

Kohe peale seda, kui Euroopa Komisjon mõni kuu tagasi andis teada, et teeb kõik endast oleneva, muutmaks mobiiltelefonid Euroopa õhuruumis igapäevaseks vabakasutusega tarbeesemeks sarnaselt sülearvutile, sukeldusid m-lahenduste loojad oma töötubadesse ning algas ettevalmistus m-reisimise käivitamiseks.

Esimese tõsiseltvõetava valge luigena tuli juunis oma mõtetega välja Shveitsis registreeritud lennunduskommunikatsiooni gigant SITA. Nimelt pakuvad SITA analüütikud, et mobiiltehnoloogia tänase arengukiiruse juures, tingimustes, kus mobiiliside on juba homme lubatud lennukite pardale, saab m-lennureisimine osaks me igapäevalennundusest lähima viie aasta jooksul. Ehk siis hiljemalt aastaks 2013.

Seda väidet toetab ka SITA tellimusel Cambridge Ülikoolis läbi viidud uuring, millest muuhulgas ilmneb, et mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt aitab teavitamissüsteemi, logistika jms pealt lennufirmadele aastas kokku hoida kuni 600 miljonit USD. Kulude kokkuhoiu argument on lennufirmadele seda olulisem, et lennundusturu languse tingimustes pole täna maailmas tõenäoliselt ühtegi lennufirmat, mis suudaks ennast kasumlikult ära majandada.

Mobiillahendused oleks lähiajal lennunduses üsna loomulik arenguetapp arvestades, et erinevate uuringute kohaselt ca 90% lennureisijaid (või nende saatjaid) kannab endaga mobiiltelefoni. Sellest faktist kannustatuna on juba täna mitmed lennufirmad teatanud, et viivad aastaks 2010 sisse mobiilipõhise check-in'i ning teavitussüsteemi. Järgnevad mobiilimaksete sidumine m-check'in'ga, mobiil-ID ning miks mitte ka mobiilbiomeetria.

Lennukid saavad võime ise oma vigastusi ravida

Teadlased on aastaid püüdnud juurutada kaasaja tehnoloogiasse loodusest tuntud fenomeni aja jooksul ise oma haavu ravida. Umbes midagi sellist, nagu Terminaatori filmist mäletame.

Aprillis andsidki Ühendkuningriigi Bristoli Ülikooli teadlased teada, et on valmis sünteesinud fiibertugevdatud polümeeri, millisesse ehitatud "veresoontes" voolav tugevdi ja epoksiid on sarnaselt inimsoontes voolavale verele võimelised koheselt peale polümeeris väikseimagi mikroprao tekkimist täitma tühimiku kiiresti taheneva seguga, sidudes sellega purunenud pinnad.

The technique works like this. If a tiny hole/crack appears in the aircraft (e.g. due to wear and tear, fatigue, a stone striking the plane etc), epoxy resin would 'bleed' from embedded vessels near the hole/crack and quickly seal it up, restoring structural integrity. By mixing dye into the resin, any 'self-mends' could be made to show as coloured patches that could easily be pinpointed during subsequent ground inspections, and a full repair carried out if necessary.

Kindlasti oleks sedasi moodustuv täidis vaid ajutine meede näiteks võimaliku õnnetuse ära hoidmiseks. Segatuna ultraviolettkiirguses helenduva värvainega, oleks rutiinsesse kontrolli tuleva lennuki pardal tekkinud mikropragu koheselt märgatav ka maapealsele hooldusmeeskonnale, kes siis vajadusel tekkinu suurema tähelepanu alla võtab.

Lennundus pole aga tõenäoliselt ainus valdkond, kus taolist iseparanevat polümeeri kasutada võib. Juba täna on Bristoli ülikooliga ühistegevust planeerimas kosmosetehnoloogia tootjad, rääkimata masinatööstusest. Seda enam, et ülikool on välja kuulutanud edasised arendusplaanid sarnase polümeerisisese vereringe abil erinevat liiki energia edasi kandmiseks. Alustades soojusest ja lõpetades vereringe sarnase toiteahela moodustamisega, mis muudaks kogu polümeeri pinna ühtlaseks viljakaks pinnaseks järgmiste komponentide tarbeks.

Visioon 2030: kui autod vallutavad taeva

Ajal kui autokütuse hind raketina taevasse kihutab, arutasid Comparative Aircraft Flight Efficiency Foundation CAFE nimelise ühenduse liikmed nädalapäevad tagasi San Fransiscos personaallennunduse tulevikuväljavaateid.

Nagu annab ürituselt teada BBC uudisteportaal, visioneerivad lennundusinimesed elektritoitega maa-õhk hübriidmasinaid lähima 20 aasta jooksul asuma teenistusse igapäevaste olmetranspordi vahenditena üha enam üle koormatud maanteedel liikujate asemel. Nii näiteks on lennukitootja Boeing´u katselaborites juba pikemat aega nuputatud maa-õhk tüüpi sõiduki kallal, mis elektrimootori jõul oleks võimeline ca 300 miili läbima 1 galloni (3,8 ltr) kütuse 100 miili (160 km) peale ekvivalendi kulukusega.

The CAFE President Brien Seeley said that there were good sound reasons for believing that such a hybrid will be an everyday part of life. And with an estimated 1.2 billion cars expected to be clogging up the roads by 2030 he said that it is a no brainer.

Eraldi teema on kahtlemata õhus liikuva sõiduki juhtimise oskusega, mida Boeingu teadlased loodavad lahendada piisavalt intelligentse autopiloodiga.

It will use precision navigation systems that would allow the average 'driver cum pilot' to fly without special training thanks to a computerised 'flight instructor' built into the cockpit.