Kas heategevus on vaesemate mängumaa?

Keerulistel aegadel on igat liiki heategevus valdkonnaks, mis ikka ja jälle jutuks tuleb. Eks see ole ka arenenud ühiskonna üks võtmeväärtusi, et suudame oma kaaskodanike eest hoolitseda nii, nagu tahaksime, et meie eest samas olukorras hoolitsetaks. Tuleb aga välja, et vähemalt USAs on vaesemate kaaskodanike abistamine emotsionaalselt pigem väiksemate sissetulekutega inimeste hingevalu, kui keskklassi ja rikaste meelerahu.

Nagu ilmneb USA McClatcy nimelise meediagrupi poolt tellitud uuringust (vaata slaidi siinjuures), on just madalama sissetulekuga inimesed need, kes annetavad oma sissetulekutest oluliselt suurema osa heategevuseks, kui teevad seda Ameerikamaa rikkad. Nii näiteks näitas uuring, et kui vaesem elanikkonnagrupp annetab heategevuseks keskmiselt 4,3% sissetulekutest, annetavad rikkamad keskmiselt vaid 1,2 oma sissetulekutest.

Keskmine 2009. aasta panus heategevuseks on USA's ca 2,2% sissetulekutest. Ehk siis pea kaks korda vähem, kui keskmiselt madalama sissetulekuga elanike panus. Paras mõtteaine ja uuringuteema kahtlemata ka Eestimaistele analüütikutele. Kui räägime heategevusest, siis, kelle tegevusest me ikkagi räägime?

Uuring: naised on meestega võrdselt tehnoloogialembesed

Üldlevinud arvamus on, mehed kasutavad enam erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kui naised. Alustades lihtsatest digikaameratest ja muusikamängijatest kuni e-maailma kõrgeimate sfäärideni välja. Tuleb aga välja, et kaasaja kaunid naised ei jää oma tehnoloogialembuses mitte kuidagi maha meessoo esindajatest. Vähemalt nii tõdeb uuringufirma Forrester poolt läbi viidud ca 1000 mees- ja umbes sama palju naisrespondendi turu-uuring USAs ja Kanadas.

Nagu näha ka juuresolevalt graafikult, ei erine naiste varustatus erinevate tehnoloogiliste vidinatega oluliselt meestest. Kerge erinevus on vaid laptopide ja desktopide eelistuses, kus naised eelistavad pigem laptope ja mehed pigem desktope. Põhjuseks tõenäoliselt "size does matter" maailmapilt.

Küll aga toob uuring välja märkimisväärse erinevuse meeste ja naiste poolt tehnoloogiauudiste jälgimises. Nimelt, kui meestest arvab ennast järjepidevalt tehnoloogia arengutega kursis hoidvat ca 40% küsitletuist, siis naiste puhul oli see määr alla 20%.

Ehk siis kujundavad käitumist tehnoloogiaturul mehed, kuid kokkuvõttes ostame me ühepalju ja samu tehnoloogilisi lahendusi.

Uuring: poliitiku kompetentsi loeme tema näost

Üks igipõline uurimisvaldkond poliitikateadustes on inimeste valimiskäitumine. Ehk siis teisisõnu, kuidas valija X jaoks kujuneb valija-eelistusena välja valitav Y. Omapärase killu selliste uurimuste sekka asetasid veebruarikuises ajakirjas Science Sveitsi University of Lausanne uurijad. Nimelt uurisid sealsed teadlased kahes, valimiseelses ja valimisealises, vanusegrupis seda, kuivõrd inimese välise visuaalse kuvandi järgi on võimalik hinnata konkreetse poliitiku kompetentsust ja seeläbi kaudselt ka tema tõenäosust saada olla valitud.

Sveitsi lastest koosneval testgrupil paluti esmalt hinnata 67 neile tundmatu Prantsusmaa poliitiku mustvalge pildi põhjal, millise neist nad valiksid oma mängulaeva kapteniks, hinnates sellega kaudselt konkreetse isiku usaldusväärsust juhtima lapse jaoks olulist süsteemi, laeva. Valimisealiste täiskasvanute testgrupis paluti 67 Prantsusmaa tundmatu poliitiku mustvalge pildi hulgast valida välja nende arvates kõige kompetentsema (kandmaks poliitiku rolli) oma.

Ilmnes, et oma hinnangutes täiskasvanute ja laste poolt antud arvamused oluliselt ei erinenud. Mõlema eelistustest moodustus suhteliselt sarnane valim. Mis kõige huvitavam, oli see , et suurem osa testgruppide poolt välja valituist oli pildi tegemise ajal ka tegelikult osutunud parlamendisaadikuks valitud.

Kirjeldatud katse tulemus ei ole tegelikult poliitsotsioloogias midagi shokeerivat. Nii näiteks osutus Obama USA presidendivalimistel 57% poolthäälega valituks juba 2008. aasta oktoobris peetud õpilasvalmistel, kui 250 000 USA last valis oma presidendieelistuse (vt. siin). Samasugust fenomeni on jälginud ka USA Princetoni University teadlased, kes 2005. aastal avaldasid ajakirjas Science (vt. siin) uurimuse tulemused, mille kohaselt piisas ainult 1 sekundilisest poliitiku pildi vaatamisest, et 69% tõenäosusega hinnata tema valimist parlamenti.

Kahjuks ei suuda oma allikatest enam leida uuringut kuskil 2006. aastast, kus ülalkirjeldatud fenomeni seostati isiku hinnatava IQ´ga. Ehk siis, kui su IQ on esimeste sekunditega näost loetav, hinnatakse sind suure tõenäosusega kompetentseks misiganes valdkonnas, millega sind seostada on "mõistlik". Näiteks poliitikas. Olenemata sellest, mis juttu sa hiljem, nt teleriekraanilt, juhtud ajama.

Uuring: inimene haistab hirmu

Oleme kõik kuulnud ütelust, et hirmul on suured silmad. Kuid, kas teadsite, et hirmul on ka väga spetsiifiline lõhn? Just seda väidavad USA Rice University RU teadlased.

Veebruarikuises ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringukokkuvõttes kirjeldavad RU teadlased mitmeid katseid, millede tulemustele tuginedes väidavad nad, et hirmuhigil on meie sotsiaalses maailmas täita palju suurem roll, kui lihtsalt meis endas ebameeldivustunde tekitamine.

Selle võite tõestuseks kirjeldavad teadlased näiteks katset, kus esmalt koguti katsealuste nahaeritist, mis oli sinna kogunenud sobivas keskkonnas suhteliselt võikaid õudusfilme vaadates. Seejärel paluti kahel erineval testgrupil hinnata neutraalse tonaalsusega kõnet ja näomiimikat. Gruppide erinevus seisnes selles, et kui ühe testgrupi liikmed hindasid nähtavat/kuuldavat ilma kõrvalmõjudeta, siis teise testgrupi liikmetele oli eelnevalt antud nuusutada eelnevalt kogutud nahaeritise e hirmuhigi vesilahust.

Ilmnes, et testgrupi liiklmed, kes olid eelnevalt saanud haista hirmuhigi vesilahust, hindasid nähtut ja kuuldut hinnanguskaalal märkimisväärselt enam ärevaks, kui need, kes tavatingimustes oma hinnanguid andsid.

Nagu tõdevad teadlased oma artiklis, on nende avastus täiendav kinnitus sellele, et inimese haistmismeel kompenseerib meie teiste meelte talitlust, kui viimatinimetatu toimeks on organismile vajalik täiendav teave. Sama efekt toimib muuseas ka maitsemeele puhul, mille kaudu saadav ärritus on vägagi seotud sellega, kuidas maitsemeeleni jõudel aines lõhnab. Ja tegelikult ka välja näeb.

Uuring: 34 on naiseliku seksikuse tipp

Times meedia hindude sõnumitooja Times of India avaldas oma 09 detsembri numbris viite brittide poolt läbi viidud uuringule, mille käigus küsitleti enam kui 1000 respondenti seksuaalharjumuste ja -käitumise kohta. Kuigi enamus selliseid küsitlusi kipub oma metoodikas usaldusväärsuselt sama kaugel olevat, kui Kuu ja Maa, väärib mainitust välja tuua siiski üks vastus. Nimelt küsiti tuhande erinevas vanuses naisterahva käest ka vanust, mida nad omast kogemusest pakuvad kõige seksikamaks vanuseks. Kõikide vastuste keskmiseks osutus 34 eluaastat. Ehk siis - oleks Jeesus olnud naine, oleks ta kohe-kohe jõudnud elu seksikaimasse ikka.

Innovatsioon 2018: Internet läbi lambipirni

Infrapunase valguse vilkuv tuluke nii telekapuldis, mobiilis kui ka sülearvuti portide reas on enam kui 30 USA Bostoni Ülikooli teadlast viinud küsimuseni, et miks mitte tulevikus kasutada andmeedastuseks ka laelambist nähtava valguse spektrit. Ülikooli Smart Light Research Centre poolt selleks LED valgustite baasil konstrueeritava hüpoteetilise süsteemi esimesi vilju loodavad teadlased maitsma hakata umbes 10 aasta pärast. Selleks ajaks loodetakse lahendada ka tõsiseim tänane väljakutse – kuidas korraldada andmeedastus selliselt, et läbi lambivalguse veebilehte lehitsedes valgustid laes infrapuna-dioodi sarnaselt vilkuma ei lööks.

Täheloterii määrab spämmi koguse

Vahest oled isegi tähele pannud, et mõni su sõber, näiteks nimega Aare, saab sinust oluliselt rohkem igasugu pikenduste ja suurenduste teemalisi e-maile. Vaatamata sellele, et tema veebikäitumine ei eelda igasugu karvaste ja suleliste saitide külastamist, kust kohast ta e-mail aadress võidakse saada. Ja kindlasti on kuskil ka õnneseen, kelle e-mailile ilma igasuguse spämmitõkketa tülikirju praktiliselt ei tulegi. Milles siis fenomen?

Fenomeni olemus tundub aga olevat üpris proosaline. Septembrikuine tehnoloogiameedia avalikustas nimelt University of Cambridge e-turvalisuse evangelisti Richard Claytoni eestvedamisel läbi viidud uuringu tulemused, millest ilmnes, et e-posti aadressile saabuva rämpspostituste kogus on statistiliselt olulisel määral seoses posti saaja e-posti aadressi esimese tähega.

Enam kui 500 miljonit rämpspostitust läbi analüüsinud uurimisgrupi aruandest ilmneb näiteks, et e-posti aadressidel, mille algustähtedeks on A, M või S moodustas rämps/spämmpostituste maht ca 40% kogu sissetulevast postimahust. Samal ajal aadressidel, mille esitähtedeks olid Q, Z või Y, moodustas spämmpostituste maht alla 20% sissetuleva posti kogumahust. Seega vahe enam kui 2 kordne.

Esimene emotsioon, mis uuringu tulemusi lugedes tekib, on see, et kuna spämmerid kasutavad oma leviloendites enamlevinud nimekujusid, lisades neid suvalise domeeninimede juurde (nt, kui lauri@xxx.ee e-post on olnud reaalne, siis testitakse ka lauri@yyy.ee ja lauri@zzz.ee jne), siis Q, Z või Y algavaid nimesid tõenäoliselt lihtsalt pole palju, et neid läbi leviloendi testima hakata. Samal ajal aga esines 500 miljonilises valimis sellisele tõlgendusele vastu rääkivaid nimeanomaaliaid. Nt osutusid U tähega algavad nimed suhteliselt väikesearvuliseks valimiks. Samas said U tähega algavad e-posti aadressid oma sissetuleva posti kogumahust samuti kuskile 50% alla spämmpositusi.

Igal juhul on Clayton lubanud teemat edasi tudeerida ja omapoolse teaduslikult põhistatud teooriaga varsti välja tulla, mis lubaks seniseid spämmifiltreid veelgi tõhusamaks timmida.

Claytoni asjakohane publikatsioon on alla laetav SIIT.

Uuring: tahad kõhnemaks saada - mõtle vähem?

Kõhnumise ja laiemalt kehakaaluga seotud temaatika on populaarteaduslikus meditsiinikirjanduses tõenäoliselt kõige enam läbi kirjutatud teema. Pole vist kellegile ka üllatus, et suurem osa sealsetest järeldustest kõlab stiilis "its all in your head". Omamoodi uue aspekti sellesse järelduste kataloogi lisab aga Kanada Université Laval teadlaste avastus, mis seostab inimeste kaloritarbimise nende poolt tehtava intellektuaalse töö hulgaga.

Viimases ajakirja Psychosomatic Medicine numbris avaldavad Kanada teadlased oma uuringu tulemused, mille käigus võrreldi 14 katsealuse spontaalseid toitumisakte peale kolme liiki ülesannete täitmist: a) istudes puhkamine, b) etteantud teksti lugemine ja refererimine ning 3) mälu- ja tähelepanutestide täitmine. Peale 45 minutist eelnimetatud tegevust, paluti katsealused söögiruumi ning anti neil võimalus piiramatus koguses seal saadaolevat tarbida.

Varasematest uuringutest oli teada, et inimorganism vajab peale intellektuaalset tööd vaid ca 3 kalorit enam energiat, kui peale rahuolekus puhkamist. Vaatamata sellele, tarbisid tudengid söögiruumis peale tekstitöötlust 23% enam kaloreid ning peale mälu- ja tähelepanuteste 29% enam kaloreid, kui peale istuvas asendis puhkamist.

Kalorite ületarbimise fenomeeni seletamiseks võeti katsealustel enne katset, katse ajal ja peale katset vereproov, mis näitas, et intellektuaalse töö intensiivsus mõjutas pöördvõrdelisena olulisel määral insuliini ja klükoosi taset veres. See omakorda väljendus suurenenud söögiisus. Uurijate hüpoteesi kohaselt tekitab intellektuaalse tegevusega kaasnev stress meis suureneva energiatarbimise, mis omakorda annab organismile signaali täiendava kütuse - toidu vajalikkuse kohta. Samal ajal, nagu ka eelnevalt märgitud, on organismi tegelik täiendava energia vajadus vaid ca 3 kalori võrra suurem, kui lihtsalt niisama ilma (vaimse) pingutuseta ennast hästi tundes.

Ehk siis, kui igapäevaselt keerukaid olukordi lahendades ennast tuliseks mõtleme, pole ime, et ka meie söögiisu mäekõrguseks kasvab. Vähem mõtlemine pole seejuures aga kahtlemata parim lahendus kehakaalu säilitaiseks. Pigem aitab kehakuju hoida väikene füüsiline pingutus, mis asjatuna sisse manustatud kaloritele piisava rakenduse leiaks.

Uuring: mõtete lugemine on võimalik

Värisege mõttelagedad! Carnegie Mellon University teadlased suudavad enam kui 70% tõenäosusega ennustada teie mõtte sisu või siis lagedust. Nii väidab vastilmunud ajakiri Science, milline toob oma kaante vahel ära üle viie lehekülje ulatuva uuringuaruande, milles eelnimetatud ülikooli teadlased kirjeldavad oma mahuka katseteseeria tulemusi.

Katseteseeriat alustati 60st nimisõnaga erinevatest eluvaldkondadest, milliste peale mõtlemisel kaardistati katsealuste ajuaktiivsuse muster, kasutades klassikalist fMRI ajuskännerit. Ehk siis fikseeriti, millised aju piirkonnad, millise sõna puhul aktiveeruvad.

Seejärel analüüsiti nende samade sõnade statistilise esinemise tõenäosust koos 25 enamtuntud tunnetust või liikumist iseloomustava tegusõnaga (nt nägema, kuulma, lükkama, sõitma jne) umbes miljardi sõnaga vabalt valitud lauses.

Ühendades omavahel ajuskanneeringu tulemused arvuti poolt pakutud tõenäosuse ja kombinatsioonidega, tuvastasid teadlased terve rea aju tegevusmustreid, mille tundmine võimaldab kuni 77% tõenäosusega ära arvata selle objekti tähenduse, millise kujutlust aju konkreetsel hetkel töötleb.

Samas tõdesid teadlased, et olemuslikult sarnase kujutluspildi, lõhna ja ka maitsega elementide eristamist nad hetkel veel lugeda ei suuda. Näiteks eristada pirni õunast või ringi rõngast. Nagu ka nähtuste omavahelist paiknemist ruumis ja ajas. Arendades edasi väljatöötatud süsteemi, usuvad teadlased aga, et ka täieline äraarvamine saab teoks juba lähiaastatel.

Võttes seejuures arvesse asjaolu, et aju impulsside lugemiseks on teadusringkondades käimas tõsine töö tänasest suuremalt distantsilt lugemise tehnoloogia välja töötamiseks, pole tõenäoliselt kaugel ka aeg, kui näiteks võõrapärase külalise puhul saame juba eemalt hinnata vähemalt tema kavatsuste siirust ning käituda sellele vastavalt.

Jaapanlased pruulivad esimese kosmoseõlle

Mida kõike pole kosmoseajastul üritatud kosmoses kasvatada või toota. Arvestades üha pikenevaid kosmoses viibimise aegu, pole imeks pandav, et uutes kosmosejaamades on mitte ainult oma aialapikesed, vaid ka terved miniatuursed viljapõllud. Eks ikka selleks, et tulevikus vili ja vitamiinidest pakatav juurikas omast käest võtta oleks.

Jaapani õlletootja Sapporo Breweries tütarettevõte Sapporo Holdings on looduseviljade teemal veelgi kaugemale mõelnud ning annab teada, et villib käesoleva aasta sügiseks esimesed kosmoses kasvatatud odrast valmistatud õlled.

Rahvusvahelise kosmosejaama pardal 2006. aastal kasvatatud oder on tänaseks Jaapani Okayama Ülikoolis läbinud kõik vajalikud geneetilised jms uuringud, milliste tulemusena teatavasti ei tuvastatud kosmoses kasvatatud viljal märkimisväärseid geneetilisi erinevusi maal kasvatatust. Katsetest alles jäänud viljamassist üritabki Sapporo nüüd pruulida ca 100 pudelit kosmoseõllet, milliste turustamist aga täna veel ei lubata. Pigem saab tegu olema väga kalli korporatiivõllega, millise maitsmiseks peab õllemaailmaga ikka väga lähedane olema.

Teadlased loovad bakteritest arvutit

Milline võiks olla maailma väikseim arvuti? Nagu kirjutab vastilmunud Journal of Biological Engineering, võib USA North Carolina Ülikooli ja Missouri Western State Ülikooli ühiseksperimentide tulemusena piseimaks arvutiks pidada mõne mikromeetri suurust bakterit.

Nimelt muundasid teadlased paljudes elusorganismides levinud ja oma omaduste tõttu biotehnoloogias laialt kasuatatavat Escherichia coli (E.coli) nimelist bakterit teiste bakterite DNA ahela osakestega selliselt, et E.coli siseselt moodustus DNA osakeste vahel erinevaid kombinatsioone võtta suutev mikrosüsteem. Sellise süsteemi toimimise mõistmiseks tuleb silmas pidada, et DNA elementide kombinatsioonid on püsivad ainult sel juhul, kui need osised satuvad kokku ühte kindlat pidi. Nagu ka näiteks magnet omab magneetilist jõudu vaid ainult eripooluseliste külgede vahel.

Loodud mikrosüsteemi toimimist testiti ka tõenäosusõpetusest teada pannkookide sorteerimise kombinatoorikaülesande lahendamise abil. Nimetatud ülesande käigus tuleb süsteemis leida vähim võimalik operatsioonide arv, mis on vajalik pannkoogikuhilas kõikide pannkookide kõrbenud pool üles, samas ka suuruse järjekorras, järjestamise ülesande täitmiseks. Konkreetselt E.coli bakterite juures tähendas see siis erinevate kombinatsioonide arv, mida bakterisse sisestatud DNA osised pidid võtma, enne kui saavutasid ühtse püsiva ahela.

Kaudselt moodustasid teadlased ülalkirjeldatud katsetega endalegi ootamatult E.coli bakteri baasil n positsioonilise arvutussüsteemi (nagu näiteks arvutites kasutatavad kahend-, kaheksand- vms positsiooniline arvutussüsteem), kus n tähistab siis erinevate DNA osiste arvu, millised peavad moodustama erinevaid kominatsioone. Arusaadavalt loob taolise biloogilise mikrosüsteemi kasutuselevõtt enneolematult uued võimalused muuhulgas protsessorite ja salvestusseadmete ehitamiseks. Arvestades, et näiteks ühte kohvitassi mahub tagasihoidlikult öelduna miljoneid miljardeid baktereid, millest igaüks võib omakorda sisaldada kümneid DNA ahela osiseid, võib vaid ette kujutada, palju selline bakterikooslus võib informatsiooni salvestada või ühes ajaühikus töödelda.

Uuring: horoskoop on maailma usutavaim vale

Et nädalapäevad tagasi alustasin tulevikuveebis uskumuste teemaga, siis põrutaks samal lainel ka edasi. Seda enam, et esmaspäevane SL Õhtuleht esilehel horoskoobiteemat ülistab.

Nimelt avaldasid Kanada ja Austraalia teadlased 2003. aastal teadusajakirjas Journal of Consciousness Studies 1958. aastast alates läbi viidud ühise uuringu tulemused, millega tõestatakse, et astroloogial ja horoskoopidel pole midagi pistmist inimeste tegeliku saatusega.

Sellise väiteni jõudmiseks valisid Kanada ja Austraalia teadlased 1958. aasta märtsi alguses vaatlemiseks välja maksimaalselt mõneminutilise ajalise vahega sündinud 2000 last ning jälgisid nende arengut ja tegemisi aastani 2003. Võimalike astroloogiliste erinevuste/sarnasuste kaardistamiseks viisid teadlased vaatlusi läbi enam kui 100 kriteeriumi alusel. Seal hulgas näiteks vaatlusaluse poolt valitud eluala, elukaaslase valikut, agressiivsust, sotsiaalsust jms. Ehk siis kõike seda, mida nt legendaarne Linda Goodmani raamat meist kirjutab.

Researchers looked at more than 100 different characteristics, including occupation, anxiety levels, marital status, aggressiveness, sociability, IQ levels and ability in art, sport, mathematics and reading - all of which astrologers claim can be gauged from birth charts.

Nagu uurijad ülaltoodud väljaandes kirjutavad, ei leidnud nad samas geograafilises asukohas samal ajal sündinud inimeste juures eelnimetatud 100 kriteeriumi puhul 40 aasta jooksul statistiliselt olulisi sarnasusi.

Oma uuringu tulemuste kinnituseks palusid teadlased enam kui 700 nimekal astroloogil üle maailma viia omavahel kokku astroloogide poolt konkreetse märtsikuu sünnikuupäeva kohta koostatud astroloogiline sünnikaart ja enam kui 40 aasta jooksul teadlaste poolt katsealuse isiku kohta koostatud psüholoogiline proofiil. Tulemuseks oli maksimaalselt 50/50 tulemus, mis on samaväärne juhusliku kokkusattumisega. Seda isegi siis, kui astroloogidele anti sünnikaardi koostamiseks kogu klassikaliselt selleks vajalik info.

Vaatamata väga mahuka uuringu ühemõttelisele tulemusele, ei takista see tänapäevani astrolooge ja muid taevakujutlejaid kategooriliselt vastu vaidlemast teaduslikule faktile. Kahtlemata aitab sellele kaasa ka inimeste soov leida oma tulevikule mingisugunegi illusoorne pidepunkt ja siis sellesse veenvalt uskudes selle pidepunktini ka mõnel puhul jõuda. Nii näiteks loeb ainuüksi Britistanis ca 60% lugemisoskusega elanikkonnast regulaarselt horoskoope ja peab neid vähemalt osaliselt tõepäraseks. Kahjuks ei suutnud sarnast uuringut leida Eesti kohta, kuigi võiks arvata, et meie ebausk kõigesse kõrvalisse võib tingida brittidest madalama uskumise horoskoopi. Kui kellelgi mõni Eestit puudutav asjakohane uuring näppu jääb, võib sellest siia kommentaaridesse teada anda.

Uuring: õnn ja edu peitub õigetes uskumustes

Mäletan tänaseni ülikooliaegset füüsika lektorit, kelle ranguse kohta testide hindamisel juba terveid põlvkondi oli räägitud hirmu ja õuduslugusid. Eks kinnitanud seda ka hinded, mis reeglina kolmeni küündisid vaid üksikutel ja üldse mitte alati tuntud oivikutel. Tagantjärele mõelduna on see ilmekas näide sellest, kuidas (reeglina põhjendamatud) uskumused konkreetse inimese või olukorra kohta tingivad meie käitumise ja suhtumise. Sarnast fenomeni käsitlevad oma mahuka uuringu kokkuvõttes aprillikuises ajakirjas Scientific American Mind ka brittide University of Exeter ja St Andrews University teadlased.

As it turns out, research shows that such performance failures cannot always be attributed simply to inherent lack of ability or incompetence. Although some have jumped to the highly controversial conclusion that differences in attainment reflect natural differences between groups, the roots of many handicaps actually lie in the stereotypes, or preconceptions, that others hold about the groups to which we belong. For instance, a woman who knows that women as a group are believed to do worse than men in math will, indeed, tend to perform less well on math tests as a result.

Oma mahukas artiklis analüüsivad ülalnimetatud ülikoolide teadlased Stephen Reicher ja Alex Haslam muuhulgas ka rassi- ja rahvuslike stereotüüpide teket. Nii näiteks väidavad nad, et vähemuste stereotüübid pole mitte niivõrd tugevalt kandja peas juurdunud, kuivõrd hellad igasugu muutuste suhtes. Seda kinnitavad mitmed katsed afro-ameeriklaste ja Aasia päritolu noortega. Lastes näiteks Afro-Ameerika noortel teha üldteadmiste GRE tasemetesti, olid tulemused märkimisväärselt madalamad neil noortel, kellele oli enne testi korduvalt rõhutatud, et test on vajalik nende üldise intelligentsuse taseme hindamiseks. Selle rassi noored lihtsalt evivad endas teistest enam uskumust, et kõrged väärtused ja intelligents pole nende mängumaa. Selle tulemusena on nad ise endale oma peas võtnud alamklassi rolli, millisele vastavalt siis ka reeglina käitutakse ning igasugust selle rolli välise muutmise püüet võetakse vägagi suure ebausuga.

Umbes sarnast tulemust näitas ka Aasia päritolu naistudengite hulgas tehtud matemaatiliste teadmiste test. Nimelt olid märkimisväärselt paremad nende naistudengite tulemused, keda enne testi oldi veendud asiaatide heades matemaatilistes teadmistes, kui nendel, kelle naiselikku loomust enne testi oli korduvalt esile tõstetud. Põhjus jällegi levinud akadeemilises uskumuses, et asiaadid on matemaatilistest teadmistes ülikoolides üle keskmise ja naistudengid oma teadmistes valdavalt tagasihoidlikud.

Mahuka artikli kokkuvõtteks lohutavad aga teadlased, et keegi pole oma uskumustega laulatatud. Pigem vastupidi - meie edu peitub oskuses uskumusi luua ja neid enda sees enda heaks tööle panna.

Thus, the literature on stereotype threat delivers two fundamental lessons. The first is to beware of equating performance and ability, especially when dealing with differences between groups, and to understand the power that the expectations of others has over what we do. The second is to realize that we are not doomed to be victims of oppressive stereotypes but can learn to use stereotypes as tools of our own liberation. In short, who we think we are determines both how we perform and what we are able to become.

Kilogramm läeb ümberarvutamisele!

Nädalapäevad tagasi andis kõigile vannikaalult vastu vaatavat numbrit kiruvatele inimestele rõõmusõnumi edasi Saksamaa Metroloogia Instituut. Nimelt on sealsed teadlased koostöös Jaapani kolleegidega võtnud ette SI süsteemi kilogrammi etaloni uuesti fikseerimise Avogadro arvu abil.

Seda kõike aga põhjusel, et Prantsusmaal Pariisis Rahvusvahelises Mõõtekojas kümne riivi ja luku taga hoitav 1889. aastast pärit kilogrammi etalon (pildil) on ajahamba puremisest tingituna hakanud kaotama oma õiget massi.

Currently, a kilogramme is defined as the mass of a platinum-alloy cylinder that is stored in a heavily guarded vault outside Paris but which is slowly losing weight and therefore becoming less reliable.

Uue etaloni loomiseks saabus selle aasta 10. aprillil Saksamaa ja Jaapani teadlastele Austraalias 99,99% silikooni isotoobist Si (e.k. räni) valmistatud ülisileda pinnaga ühekilone kera, mille diameeriks on täpselt 10 cm.

Ligikaudu 4 miljonit Eurot maksma läinud kahe kera valmistamine oli teadlaste jaoks vaid uue standardi loomise pika teekonna algus. Nimelt üritavad Jaapani ja Saksamaa teadlased nüüd üheaegselt erinevate katsete ja testide tulemusena loendada selle 10 cm silikoonkera moodustavaid silikooni aatomeid. Aatomite arv annakski maailmale kilogrammi uue etaloni, misjärel üle-eelmisest sajandist Pariisis asuv museaal saaks võtta sisse väärika koha mõnes maailmakuulsas ekspositsioonis.

Uue etaloniga loodavad teadlased välja tulla hiljemalt 2009. aasta lõpuks.