Teadlased loovad bakteritest arvutit

Milline võiks olla maailma väikseim arvuti? Nagu kirjutab vastilmunud Journal of Biological Engineering, võib USA North Carolina Ülikooli ja Missouri Western State Ülikooli ühiseksperimentide tulemusena piseimaks arvutiks pidada mõne mikromeetri suurust bakterit.

Nimelt muundasid teadlased paljudes elusorganismides levinud ja oma omaduste tõttu biotehnoloogias laialt kasuatatavat Escherichia coli (E.coli) nimelist bakterit teiste bakterite DNA ahela osakestega selliselt, et E.coli siseselt moodustus DNA osakeste vahel erinevaid kombinatsioone võtta suutev mikrosüsteem. Sellise süsteemi toimimise mõistmiseks tuleb silmas pidada, et DNA elementide kombinatsioonid on püsivad ainult sel juhul, kui need osised satuvad kokku ühte kindlat pidi. Nagu ka näiteks magnet omab magneetilist jõudu vaid ainult eripooluseliste külgede vahel.

Loodud mikrosüsteemi toimimist testiti ka tõenäosusõpetusest teada pannkookide sorteerimise kombinatoorikaülesande lahendamise abil. Nimetatud ülesande käigus tuleb süsteemis leida vähim võimalik operatsioonide arv, mis on vajalik pannkoogikuhilas kõikide pannkookide kõrbenud pool üles, samas ka suuruse järjekorras, järjestamise ülesande täitmiseks. Konkreetselt E.coli bakterite juures tähendas see siis erinevate kombinatsioonide arv, mida bakterisse sisestatud DNA osised pidid võtma, enne kui saavutasid ühtse püsiva ahela.

Kaudselt moodustasid teadlased ülalkirjeldatud katsetega endalegi ootamatult E.coli bakteri baasil n positsioonilise arvutussüsteemi (nagu näiteks arvutites kasutatavad kahend-, kaheksand- vms positsiooniline arvutussüsteem), kus n tähistab siis erinevate DNA osiste arvu, millised peavad moodustama erinevaid kominatsioone. Arusaadavalt loob taolise biloogilise mikrosüsteemi kasutuselevõtt enneolematult uued võimalused muuhulgas protsessorite ja salvestusseadmete ehitamiseks. Arvestades, et näiteks ühte kohvitassi mahub tagasihoidlikult öelduna miljoneid miljardeid baktereid, millest igaüks võib omakorda sisaldada kümneid DNA ahela osiseid, võib vaid ette kujutada, palju selline bakterikooslus võib informatsiooni salvestada või ühes ajaühikus töödelda.

Uuring: uus geen peatab HIV!

Veebruarikuine väljaanne Public Library of Science Pathogens avaldas põneva artikli USA Alberta Ülikooli teadlaste uuringust, mille käigus õnnestus neil inimorganismist avastada HIV levikut peatav geen.

Stephen Barr, a molecular virologist in the Department of Medical Microbiology and Immunology, says his team has identified a gene called TRIM22 that can block HIV infection in a cell culture by preventing the assembly of the virus.

Kuigi nimetatud geenil avastati omadus muuta rakukultuurid HIV leviku suhtes immuunseks, ei ole tänaseni õnnestunud nimetatud geeni käivitada HIV kandvates organismides. Küll aga on teadlastele täna jõukohane TRIM22 "välja lülitada". Välja lülitumise ahelat uurides loodavad uurijad jõuda ka nimetatud geeni manuaalse käivitamiseni HIV kandjatel.

"We are currently trying to figure out why this gene does not work in people infected with HIV and if there is a way to turn this gene on in those individuals," he added. "We hope that our research will lead to the design of new drugs, or vaccines that can halt the person-to-person transmission of HIV and the spread of the virus in the body, thereby blocking the onset of AIDS."

Innovatsioon 2008: sõbralikud sibulad

Et tulevikuveeb väga igavalt poliitikakeskseks ei muutuks, annab Uus-Meremaa Crop and Food Research teada, et on geneetilise muudatuse tulemusena aretanud pisaravaba sibula sordi. Selleks neutraliseerisid nad sibula aretuse käigus geeni, mis tootis pisaraid tekitavat väävliensüümi.

The technology creates a sequence that switches off the tear-inducing gene in the onion so it doesn't produce the enzyme. So when you slice the vegetable, it doesn't produce tears.

Lisaks väävliensüümi tootmise lõpetamisele, usuvad teadlased, et selleks kasutatud aineid on võimalik suunata sibula maitse ja lõhnaomaduste parandamiseks.

Kuigi sibula nö prototüüp on täna juba olemas, usuvad teadlased, et enne 10 aastat ta poelettidele ei jõua. Igasugu tervisele võimalike mõjude analüüs võtvat sedavõrd palju aega. Eks ole geneetiliselt muundatud organismidele (GMO) ka piisavalt negatiivne foon avalikkuses loodud, et erinevad protseduurid kahetsusväärselt pika aja võtaksid.