Kuvatud on postitused sildiga SPAM. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga SPAM. Kuva kõik postitused

neljapäev, 16. oktoober 2008

Täheloterii määrab spämmi koguse

Vahest oled isegi tähele pannud, et mõni su sõber, näiteks nimega Aare, saab sinust oluliselt rohkem igasugu pikenduste ja suurenduste teemalisi e-maile. Vaatamata sellele, et tema veebikäitumine ei eelda igasugu karvaste ja suleliste saitide külastamist, kust kohast ta e-mail aadress võidakse saada. Ja kindlasti on kuskil ka õnneseen, kelle e-mailile ilma igasuguse spämmitõkketa tülikirju praktiliselt ei tulegi. Milles siis fenomen?

Fenomeni olemus tundub aga olevat üpris proosaline. Septembrikuine tehnoloogiameedia avalikustas nimelt University of Cambridge e-turvalisuse evangelisti Richard Claytoni eestvedamisel läbi viidud uuringu tulemused, millest ilmnes, et e-posti aadressile saabuva rämpspostituste kogus on statistiliselt olulisel määral seoses posti saaja e-posti aadressi esimese tähega.

Enam kui 500 miljonit rämpspostitust läbi analüüsinud uurimisgrupi aruandest ilmneb näiteks, et e-posti aadressidel, mille algustähtedeks on A, M või S moodustas rämps/spämmpostituste maht ca 40% kogu sissetulevast postimahust. Samal ajal aadressidel, mille esitähtedeks olid Q, Z või Y, moodustas spämmpostituste maht alla 20% sissetuleva posti kogumahust. Seega vahe enam kui 2 kordne.

Esimene emotsioon, mis uuringu tulemusi lugedes tekib, on see, et kuna spämmerid kasutavad oma leviloendites enamlevinud nimekujusid, lisades neid suvalise domeeninimede juurde (nt, kui lauri@xxx.ee e-post on olnud reaalne, siis testitakse ka lauri@yyy.ee ja lauri@zzz.ee jne), siis Q, Z või Y algavaid nimesid tõenäoliselt lihtsalt pole palju, et neid läbi leviloendi testima hakata. Samal ajal aga esines 500 miljonilises valimis sellisele tõlgendusele vastu rääkivaid nimeanomaaliaid. Nt osutusid U tähega algavad nimed suhteliselt väikesearvuliseks valimiks. Samas said U tähega algavad e-posti aadressid oma sissetuleva posti kogumahust samuti kuskile 50% alla spämmpositusi.

Igal juhul on Clayton lubanud teemat edasi tudeerida ja omapoolse teaduslikult põhistatud teooriaga varsti välja tulla, mis lubaks seniseid spämmifiltreid veelgi tõhusamaks timmida.

Claytoni asjakohane publikatsioon on alla laetav SIIT.

pühapäev, 4. mai 2008

SPÄMM sai 30 aastaseks

Ajalooallikad räägivad, et 30 aastat tagasi 3. mail läks maailma laiali esimene e-posti spämmkiri selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Sama päeva võib õigustatult pidada ka e-marketingi sünnipäevaks.

Sel ajaloolisel päeval saadeti DEC arvutifirma müügijuht Gary Thuerk e-posti aadressilt 320le ARPANET võrgu adressaadile kutse (vaata pilti siinjuures) uut arvutit Decsystem-20 tutvustavale esitlusele. Nagu esimese spämkirjaga lähemalt seotud isikud oma mälestustes kirjutavad, töötati esimese spämkirja sisu kallal päris mitu päeva, enne kui see laia ilma (tegelikult vaid valdavalt USA läänerannikule) laiali saadeti. Algselt polnud saadetu mõeldud tüütu spämmina. Selleks sai ta mõne päeva jooksul, kui saatjad avastasid, et mõnele adressaadile polnud saadetis läbi läinud ja otsustati see uuesti saata. Saadeti aga selliselt, et kõik ülejäänud ligi 300 adressaati jäeti samuti adressaatide hulka. Ja nii korduvalt.

Mõistmaks tänases mõistes tühise korduspostituse traagikat seitsmekümnendatel, tasub mainida, et selleaegse ARPANETi testvõrgu (mõnes mõttes Interneti vanema venna) allalaadimiskiirus oli kuskil 50 kb/s ringi (täna alla 0,5MB/s kaabli kohta on ikka suht haruldus) ning ka e-posti brauseri disain ja struktuur oli kaugel sellest, millega tänane kasutaja on harjunud. Näiteks adressaadi, nagu ka sõnumi väli mahutas ainult piiratud hulga tähemärke, mistõttu iga sõnumi koostamisel tuli sellega ka arvestada. Kõrvaloleval pildil olev esimene e-spämm on enamvähem maksimum, mis e-torusse sel ajal korraga ära mahtus. Seega võis saadetis mõnes masinas täitsa tuntavat koormust tekitada, millest ka võrgu omaniku (USA valitsus) pahameel tingitud oli.

Ajaloolise tõe huvides peab muidugi mainima, et väljend SPÄMM (SPAM) tuli häiriva e-kirjadega pommitamise märkimiseks käibele alles eelmise sajandi kaheksakümnendatel, kui Monty Pythoni Spam sketshist ajendatuna oli mitmetel BBS võrgu kasutajatel kombeks lühendit SPAM korduvalt sisestades täita teiste kasutajate arvutiekraan.