Uuring: mõtete lugemine on võimalik

Värisege mõttelagedad! Carnegie Mellon University teadlased suudavad enam kui 70% tõenäosusega ennustada teie mõtte sisu või siis lagedust. Nii väidab vastilmunud ajakiri Science, milline toob oma kaante vahel ära üle viie lehekülje ulatuva uuringuaruande, milles eelnimetatud ülikooli teadlased kirjeldavad oma mahuka katseteseeria tulemusi.

Katseteseeriat alustati 60st nimisõnaga erinevatest eluvaldkondadest, milliste peale mõtlemisel kaardistati katsealuste ajuaktiivsuse muster, kasutades klassikalist fMRI ajuskännerit. Ehk siis fikseeriti, millised aju piirkonnad, millise sõna puhul aktiveeruvad.

Seejärel analüüsiti nende samade sõnade statistilise esinemise tõenäosust koos 25 enamtuntud tunnetust või liikumist iseloomustava tegusõnaga (nt nägema, kuulma, lükkama, sõitma jne) umbes miljardi sõnaga vabalt valitud lauses.

Ühendades omavahel ajuskanneeringu tulemused arvuti poolt pakutud tõenäosuse ja kombinatsioonidega, tuvastasid teadlased terve rea aju tegevusmustreid, mille tundmine võimaldab kuni 77% tõenäosusega ära arvata selle objekti tähenduse, millise kujutlust aju konkreetsel hetkel töötleb.

Samas tõdesid teadlased, et olemuslikult sarnase kujutluspildi, lõhna ja ka maitsega elementide eristamist nad hetkel veel lugeda ei suuda. Näiteks eristada pirni õunast või ringi rõngast. Nagu ka nähtuste omavahelist paiknemist ruumis ja ajas. Arendades edasi väljatöötatud süsteemi, usuvad teadlased aga, et ka täieline äraarvamine saab teoks juba lähiaastatel.

Võttes seejuures arvesse asjaolu, et aju impulsside lugemiseks on teadusringkondades käimas tõsine töö tänasest suuremalt distantsilt lugemise tehnoloogia välja töötamiseks, pole tõenäoliselt kaugel ka aeg, kui näiteks võõrapärase külalise puhul saame juba eemalt hinnata vähemalt tema kavatsuste siirust ning käituda sellele vastavalt.

Vaba tahet ei ole olemas!

Juba mõni hetk enne seda, kui otsustasite siinset lugu lugema hakata, oli teie aju andnud alateadvusele edasi käsu siinkirjutatuga tutvuda. Umbes sellisele järeldusele jõudsid Saksamaa Bernstein Center for Computational Neuroscience nimelise teadusasutuse uurijad, uurides aju tegevust erinevate otsuste langetamisel.

Nimelt tuvastasid John Dylan Haynes juhtimisel fMRI ajuskänneriga 14 vabatahtliku peal katseid teinud teadlased, et enne kui inimene teadvustab endale mõne valiku tegemist, on aju mõtte ja teadvuskeskus umbes 7 sekundit enne teadvustust andnud meie alateadvusele vastavasisulise signaali. Ehk siis on meie alateadvus meie eest otsuse teinud juba 7 sekundit enne kui ise sellest arugi saime. Siia kategooriasse ei kuulu muidugi instinktiivsed otsused, mida langetame oma reflekside toime tulemusena (nt telefoni helisema hakkamist vaevalt keegi ajukäärude vahel väga ette ennustab).

By scanning the brains of test subjects as they pressed one button or another – though not a computer mouse – researchers pinpointed a signal that divulged the decision about seven seconds before people ever realised their choice. The discovery has implications for mind-reading, and the nature of free will.

Piltlikult öeldes - hetkel kui poes ulatume omast arust hetke-emotsiooni ajel kommikarbi järele, on meie aju juba 7 sekundit tagasi, talle teada oleva info põhjal, meie eest kommikarbi kasuks otsuse teinud.

Teadliku vaba valiku küsimus ei ole teadlaste uurimisobjektiks kindlasti esimest korda. Nii näiteks on eelmise sajandi kaheksakümnendatest aastatest teada Benjamin Libet'i poolt tehtud katsed, kus ta tuvastas, et vähem kui sekund enne otsust liigutada oma sõrme, aktiveerus inimese ajus piirkond, mis juhib inimkeha liikumist. Arvestades, et aju aktiivsuse mõõtmine oli sel ajal alles päris algelises tehnilises staadiumis, oli aju aktiveerumise tuvastamine mõnesekundilise täpsusega täiesti aktsepteeritav tulemus, mille siis nüüd hiljem täpsustasid Saksa teadlased.

Nimetatud uuringu tulemustest on kinni hakanud mitmed robootika ja autotööstuse katselaborid, kes püüavad inimaju teadvuskeskuses toimuvat kasutada näiteks ohutussüsteemide projekteerimisel juhuks, kui inimene võiks teha konkreetses situatsioonis vale otsuse. Näiteks otsustades autoroolis magama jääda, suudaks asjakohane ajuimpulsside lugejal baseeruv seade meid sellisest plaanist kuni 7 sekundit enne uinumist ette hoiatada. Tänane teadusandmestik ei luba veel ajuimpulsside põhjal küll enam kui 60% täpsusega ennustada konkreetset käitumist, kuid arvatavalt jõutakse selleni lähimal kahe aasta jooksul.