Uuring: naised on meestega võrdselt tehnoloogialembesed

Üldlevinud arvamus on, mehed kasutavad enam erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kui naised. Alustades lihtsatest digikaameratest ja muusikamängijatest kuni e-maailma kõrgeimate sfäärideni välja. Tuleb aga välja, et kaasaja kaunid naised ei jää oma tehnoloogialembuses mitte kuidagi maha meessoo esindajatest. Vähemalt nii tõdeb uuringufirma Forrester poolt läbi viidud ca 1000 mees- ja umbes sama palju naisrespondendi turu-uuring USAs ja Kanadas.

Nagu näha ka juuresolevalt graafikult, ei erine naiste varustatus erinevate tehnoloogiliste vidinatega oluliselt meestest. Kerge erinevus on vaid laptopide ja desktopide eelistuses, kus naised eelistavad pigem laptope ja mehed pigem desktope. Põhjuseks tõenäoliselt "size does matter" maailmapilt.

Küll aga toob uuring välja märkimisväärse erinevuse meeste ja naiste poolt tehnoloogiauudiste jälgimises. Nimelt, kui meestest arvab ennast järjepidevalt tehnoloogia arengutega kursis hoidvat ca 40% küsitletuist, siis naiste puhul oli see määr alla 20%.

Ehk siis kujundavad käitumist tehnoloogiaturul mehed, kuid kokkuvõttes ostame me ühepalju ja samu tehnoloogilisi lahendusi.

Uuring: küsi aega, saad raha

Paljukõneldud kodanikuühiskonna üheks suurimaks komistuskiviks on üsna sageli kujunenud kodanikke ühendavate kodanikeühenduste rahastamise probleemid. Isegi kui vaba raha inimeste käes ringlemas on, osutub selle raha kõigi ühiseks hüvanguks rakendamine sageli ületamatuks takistuseks. Sellest tõdemusest ajendatuna uurisid USA Schicago ja Stanfordi ülikoolide psüholoogid efektiivseid meetodeid sellise vaba raha kättesaamiseks. Nagu avaldatud Journal of Consumer Research maikuises numbris, võib inimese peas raha annetamise otsuse võti peituda üsnagi ootamatutes mõttekäikudes.

Nii näiteks paluti ühel testgrupil kõigepealt lugeda tutvustavat teksti kopsuvähist ja Ameerika Kopsuvähi Sihtasutuse (AKS) tegevusest. Seejärel paluti pooltel testgrupis osalenuid mõne aja möödudes hinnata, kui palju oma vabast ajast oleksid nad nõus kulutama AKS tegevuses osalemisse. Kui seejärel omakorda mõne aja möödudes paluti kõigil tesgrupis osalenuil hinnata, kui palju raha oleksid nad nõus AKS tegevuse toetamiseks annetama, ilmnes, et isikud, kes varasemalt olid pidanud läbi mõtlema oma võimaliku aja panustamise, olid AKS tegevusse raha panustamises keskmiselt märkimisväärselt heldemad. Keskmine annetatav rahasumma oli siis vastavalt $36.44 versus $24.46.

Mitme järgneva katsega kinnitust leidnud tõdemust seletavad uurijad asjaoluga, et aja metafooriga positiivses kontekstis ning kujuteldaval ajaliinil enese kujutamisega meeldivat tulemust saavutamas, käivitame alateadlikult endas positiivse tundemaailma. Rahaline otsus aga vastupidi, tõukab meid pragmatismi ning sunnib hea tegemist enam kaalutlema. Vastastikku need otsused teineteist me sisemaailmas aga kindlasti tasakaalustavad ning panevad ka rahaannetusse soosivamalt suhtuma.

Uuring: kohtunikud on värvisõltuvad

2005. aastal ajakirjas New Scientist Magazine avaldatud uudis, et punasesse riietatud sportlased saavutasid märkimisväärselt paremaid tulemusi, kui nende teisevärvilised kaasvõistlejad, tekitas teadusmaailmas suure diskussiooni. Kas ikka saab värvil olla füüsilise pingutuse juures selline mõju?

Vastilmunud väljaanne Psychological Science lisab uute uuringutulemustega aga veelgi õli tulle. Nimelt väidavad Saksamaa Münsteri Ülikooli teadlased, et nende poolt läbi viidud katsetest ilmnes, et punane võistlusvorm ei mõjuta positiivselt mitte ainult sportlase võistlusvalmidust, vaid mõjutab tugevalt ka kohtunikku suhtuma punases kostüümis sportlasesse oluliselt soosivamalt.

Oma väite kinnituseks viisid teadlased läbi katse 42 taekwondo kohtunikuga, kellele näidati erinevaid videoklippe punases ja sinises kaitserõivastuses sportlaste omavahelisest mõõduvõtmisest ning paluti neil siis anda sportlastele klippidelt nähtavate rünnakute eest punkte. Peale klippide vaatamist vahetati seal osalevate sportlaste kaitserõisvastuse värvid digitaalselt (sinine punaseks ja vastupidi) ning näidati samu klippe samadele kohtunikele uuesti.

Ilmnes, et samade kohtunike poolt anti samadele sportlastele samade soorituste eest punases kaitserõivastuses rünnakute eest 13% enam punkte, kui nad olid saanud sinises kaitserõivastuses. Ka korduskatse mõningase aja pärast andis sama suurusjärgu tulemuse.

Kas punases särgis võib peituda ka võti hiljutised Euroopa meistrivõistlused jalgpallis võitnud Hispaania edu lahtimõtestamiseks? Mingi maagia selles punases igal juhul on ...

Innovatsioon 2010: raadioloetavad kilepakendid

Õhtusel tipptunnil supermarketis pikast päevast tülpinud näoga kassapidaja mõõduka tegevuse taga ülipikas järjekorras oleme me tõenäoliselt kõik seisnud. Peale ühte sarnast kogemust juhtusin kodus lugema Rahandusministeeriumi poolt välja antavat "Eesti Areng" nimelist brosüüri, kus aeg-ajalt antakse ülevaade Euroopa Liidu raha kasutamisest Eesti ühiskonna arendamisel. Nimelt tutvustatakse seal Eesti ettevõtte Estiko Plastar ja Tartu Ülikooli Keemia Instituudi ühisprojekti RFID raadioloetavate kilepakendite välja töötamiseks.

Koostöös üritavad ettevõtjad ja ülikoolirahvas aastaks 2010 valmis sünteesida ning tootmiskatseteni jõuda kilematerjali segatava umbes 15 erineva magnetiliselt aktiivse ainega. Kui neid aineid segada kilesse erineva kontsentratsiooni ja omavahelise suhtega, tekib väidetavalt tohutu hulk kombinatsioone/koodivõimalusi, milliseid siis asjakohase lugejaga saab lugeda. Nii oleks näiteks Tere jogurtil pakendis üks kombinatsioon ning Alma jogurtil teine, Saaremaa leival aga hoopis kolmas jne.

Erinevalt täna kasutatavast ribakoodist, millise igat kandjat on vaja skänneriga eraldi lugeda, oleks "aktiivne kile" loetav ka distantsilt. Ehk siis teoreetiliselt oleks süsteem üles ehitatav ka selliselt, et piisaks vaid kassast poekäruga läbi sõitmiseks ilma kaupu kassalindile tõstmata. RFID loendur lihtsalt loendaks kokku kõik erinevad ostetavad tooted (kilesse segatud ainete kombinatsioonid). Lühenevad järjekorrad ning aega jääb ülegi!

E-dokumendi uus tase - videopass

Kui ameeriklased aasta alguses teavitasid, et kaaluvad raadiosageduslikult loetava RFID kiibiga varustatud ID kaartide kasutuselevõttu USA ja lähinaabrite vahelises asjaajamises, siis 19. mail teavitasid Euroopa juhtiv dokumenditootja Bundesdruckerei GmBH Berlin ja Korea elektroonikagigant Samsung SDI, et on prototüübina välja töötanud aktiivmaatriksiga OLED (AMOLED) ekraanil põhineva isikuttõendava dokumendi.

Los Angeleses displeitootjate iga-aastasel konverentsil tutvustatud passi südameks on 300 mikromeetri paksune, lamineeritud ja paindumiskindel värvidisplei. Koos laminaadi ja alusega õnnestus arendajatel dokumendilehe paksuseks saada 700 mikromeetrit. Võrdluseks, et hariliku A4 koopiapaberi paksuseks peaks olema kuskil 110 mikromeetrit.

The display is activated via the power provided by a contactless reader, so that the document itself does not require any batteries. It will be possible to retrieve all kinds of information via the display, for instance, a moving passport image of the document holder, as well as text-based information, such as the passport holder's address.

Arvestades, et võrreldes varasema passiivmaatriksiga OLED displeiga, on aktiivmaatriksi voolutarve palju võiksem ning passi elektrooniline osa aktiveeritakse inimloetavaks läbi kontaktivaba sensori, ei vaja AMOLED kogukat toiteallikat ning võib sarnaselt ID kaardi sertide alla laadimisega, olla teatud aja tagant uuesti aktiveeritav (laetav).

Vesijahutusega superarvutid on tagasi!

Arvutiprotsessorite võimsuse oma turunishiks kujundanud IBM andis möödunud teisipäeval teada, et võtab järejekordse superarvuti Power 575 juures selle protsessorite jahutamiseks kasutusele vesijahutuse. Nagu see oli ka arvuti algusaastatel. Nimelt lubab IBM teadlaste väitel vesijahutus kuni 40% vähendada süsteemi jahutamise energiakulu. Samuti on teadlased välja arvutanud, et jahutusmaterjalina on vesi enam kui 4000 korda efektiivsem, kui klassikaline õhkjahutus.

Kordades paranenud jahutuse ning kokku hoitud energia arvelt on IBM suutnud Power 575 kasutatava protsessori POWER6 jõudlust võrreldes varasema võimsaima, POWER5+'ga, kasvatada enam kui viis korda:

With 448 processor cores per rack, the new Power 575 offers more than five times the performance of its predecessor, and thanks to advanced water cooling and POWER6 efficiencies, is three times more energy efficient per rack.Nicknamed “Hydro-Cluster” the system supports very large clusters – hundreds of nodes -- and enables extreme performance in dense packaging. A single rack features 14 2U nodes, each with 32, 4.7-Ghz cores of POWER6, a stunning 3.5 TB of memory,and yet is more energy efficient than traditional air-cooled designs. At 600 GFlops per node, the Power 575 is three times more energy-efficient in GFlops per kilowatt than the POWER5® generation of air-cooled processors.

Kui mõnipäev tagasi sai tulevikuveebis arutletud selle üle, millal virtuaalne reaalsus suudetakse muuta inimsilma rahuldavalt nähtavaks, siis IBM sellenädalane uudis lubab loota, et see aeg ei olegi enam mägede taga.

Jaapanlased alustavad lõhnakõnedega

Jaapani firma NTT Communications andis esmaspäeva varahommikul teada, et laseb käesoleva aasta 10. aprillil välja esimese prototüübi lõhnakõnede pidamist võimaldavast süsteemist (vaata pilti).

Prototüüp kujutab endast kooslust mobiilist ja spetsiaalsest lõhnageneraatorist. Interneti teenuse vahendusel laetakse mobiili erinevate lõhnabukettide koodide "playlist", millisest siis vastavalt kõne iseloomule vms edastatakse infrapuna või bluetooth seadme abil koodijupid lõhnagenereaatorile. Viimane omakorda eritab siis õhku koodile vastava seguga lõhnabuketi. Alternatiivina on NTT nutid loonud ka fix-võrgu lõhnatelefoni, milline oleks siis pidevalt ühenduses Internetiga ja lõhnainfo jõuaks lõhnageneraatorisse juhetpidi. Mobiil oleks seejuures vaid trigeriks, mis teatava koodi aktiveerib. Lõhnageneraator ise koosneb kirjelduse ja pildi kohaselt teatud hulgast erinevatest lõhna-essentsidest ning arvuti poolt juhitavast pihustimehhanismist. Essentside proportsioon antakse generaatorile edasi vastava koodi vahendusel, mida siis mobiil või generaatori ise Internetist endasse laeb.

Innovatsioon 2010: laiatarbe satelliit-nutifon

Kes televiisori vahendusel "Lost" nimelist seriaali jälgima on juhtunud, on tõenäoliselt silmanud ka sealsete tegelaste elusid päästnud satelliit-telefoni. Nädalapäevad tagasi andis aga MSV (Mobile Satellite Ventures) nimeline ettevõtmine teada, et on 2010. aastast valmis USAs turule tulema oma disainlahenduselt filmis nähtule üpris sarnase laiatarbe sateliit-nutifoniga.

Et satelliit-telefonid pole tänapäeva turul enam teab mis haruldus, üllatab MSV oma L-tüüpi (light) telefoni juures selle puutetundliku ekraani ja kõigest 1,5 sm paksuse korpusega (vaata pilti).

MSV had non-working models of the L-Series at its booth. According to the phone's spec sheet, it will have a 320-by-480 multi-touch screen; smartphone style applications; high-speed Internet access with Wi-Fi, cellular, and satellite connectivity; a Web cam; and a speakerphone. Unlike most satellite phones, it will be only .6-inches thick.

Erinevalt Lost´is nähtust, töötab MSV seade vaid Põhja-Ameerikas. Seda põhjusel, et MSV poolt kasutatavad 2 geostatsionaarset satelliiti katavad vaid Ameerika mandri põhjaosa. Samas, arusaadavalt pole tulevikus probleemi sama telefoni kasutuselevõtuks mõne Euroopa sidesatelliidi nähtavusulatuses.

Domeeninimega ratsa rikkaks

Reedene BBC uudisteportaal annab teada järjekordsest õnneseenest, kes dot com kuldajastul üheksakümnendate keskpaigas muuseas 20 USD eest ostetud domeeninimega on rikkaks saanud. Nimelt osteti eelmisel nädalal internetioksjoni vahendusel 2,6M USD eest 1994. aastast Chris Clark nimelisele USA kodanikule kuulunud domeeninimi www.pizza.com. Clark ise oli domeeni kasutanud väikestviisi reklaami müügiks, omamata sellega erilisi suuri plaane. Plaanid olid aga kiired tekkima, kui www.vodka.com 2006. aastal 3M USD eest ühe samasuguse õnneseene poolt Venemaale müüdud sai.

"I thought, 'Why don't I just try to see what the level of interest is?'" Mr Clark said. "If someone's willing to pay that much for Vodka.com, maybe there's more interest in pizza.com."

Ja huvi oli vägagi reaalne - kasumimarginaal 2,6 miljonit miinus 280 USD, mis kulus domeeni ülalpidamisele.

Innovatsioon 2008: maailma väikseim mobiil

Iisraeli päritolu startup ettevõtmine Modu ltd. teatab oma eilses pressiteates, et Guinness World Records™ on nende poolt veebruaris ülemaailmsel mobiiltehnoloogia messil tutvustatud 40 grammise mobiilseadme ametlikult tunnistanud maailma väikseimaks mobiiltelefoniks (pildil).

modu was awarded this prestigious honour after careful consideration by the Guinness World Records™ judges, who declared that: “The lightest mobile phone is the modu, which weighs 40.1 g (1.41 oz).” Guinness World Records™ added: “modu’s dimensions are 72.1 mm (2.8 inches) x 37.6 mm (1.4 inches) x 7.8 mm (0.3 inches).”

Flash tehnoloogia juurutamisega tuntuks saanud Dov Morani ettevõtmise poolt loodud mobiillahendus on südameks tervele ökosüsteemile, millesse panustavad veel mitmed teised ettevõtmised, alustades mobiilitaskutest ja lõpetades terve rea igasugu imevidinatega, mida ühe mobiilse elektroonikaseadme juurde liita võiks.

At the heart of the ecosystem is modu - a tiny, sleek mobile phone that is fully functional and easy to use. modu can be slipped into a wide variety of modu jackets - stylishly designed phone enclosures and modu mates – modu-enabled consumer electronic products. modu's ecosystem offers boundless possibilities in a simple and affordable way.

Viimase partnerina ühise ökosüsteemi loomisesse on oma nõusoleku andnud Universal Music Group.

50 aastat vastuolulist protestisümbolit

Eesti Vabariigi 90. juubeliaastal on passlik meenutada veel ühte suurt juubelit. Nimelt saab 2008. aastal 50 aastaseks maailmakuulus protestisümbol ☮. Juubelist ajendatuna pühendas pikema loo sellele sümbolile ka möödunud-neljapäevane BBC uudisteportaal.

Disainer Gerald Holtom´i poolt eelmise sajandi 1958. aastal loodud sümboli võtsid esimesena kasutusele tuurmarelva vastase võitluse aktivistid, keda Holtom veenis nende sõnumi mõjukuse tõstmiseks kasutusele võtma mingit unikaalset märki. Selliseks, hiljem sümboliks kujunenud, märgiks saigi Holtomi poolt loodud sümbioos maakera kujutava ringi sisse kujundatud mereväe semafoortähestiku tähtedest N ja D. Vastava tähendusega siis Nuclear (tuuma) ja Disarmament (desarmeerimine).

He considered using a Christian cross motif but, instead, settled on using letters from the semaphore - or flag-signalling - alphabet, super-imposing N (uclear) on D (isarmament) and placing them within a circle symbolising Earth.

Kuigi protestisümbolile on läbi aegade omistatud erinevaid, vägagi vastuolulisi tähendusi, ei ole ei aktivistid, ega ka Holtomi esindajad märki ametlikult registreerinud, järgides põhimõtet, et vabaduse sümbol ei saa olla kellegi oma.

CND has never registered the sign as a trademark, arguing that "a symbol of freedom, it is free for all". It has now appeared on millions of mugs, T-shirts, rings and nose-studs. Bizarrely, it has also made an appearance on packets of Lucky Strike cigarettes.

Innovatsioon 2008: su arvuti tunneb su ära!

Saksamaa Regensburg'i Ülikooli spin-off firma Psylock GmbH tutvustas selleaastasel CeBIT väljanäitusel huvitavat kasutaja turvalise autentimise tarkvara PsyLock, milline baseerub klaviatuuri kasutaja trüki-käitumise identifitseerimisel.

Psylock identifies users on the basis of their individual typing behavior – a cost-efficient, reliable authentication method. Without passwords, without sensors. With high security.

Kasutaja trüki-käitumise õppimiseks peab süsteemi sisestama kaheksa korda etteantud pikkusega teksti, mille käigus siis süsteem omandab maatriksi, mida kasutaja alateadlikult kasutab klahvide vajutamisel. Seejuures ei ole süsteemi jaoks oluline, mida trükitakse, vaid see, kuidas seda tehakse. Ükskord maatriksi selgeks õppimisega süsteem aga ei piirdu, vaid õpib kasutaja käitumist pidevalt, kohandudes sellega pidevalt ka kasutaja trükikäitumise muutustega.

The system "learns" with every successful login. It adapts itself to any ongoing changes in typing habits. In the case of abrupt changes, the same applies as for hand injuries.

Kuni senised traditsioonilised biomeetriarakendused on olnud korra fikseeritud andmestiku suhtes äärmiselt staatilised, siis sakslaste lahenduse kontsept lubab päris huvitavaid edasiarendusi ka mahukamate turvasüsteemide projekteerimisel. Näiteks inimkeha käitumisproofiili kaudu autentimine vms. Kuskil aasta tagasi mäletan ühte sellist kehakeele lahendust Iisraeli teadlaste kirjutistest, kuid viimasel ajal pole sarnastest arendustest palju kuulda olnud.

Uuring: beebi kui pilgumagnet

Eelmisel nädalal jäi interaktiivses teadusportaalis PLoS ONE silma Oxfordi Ülikooli teadlaste uuringuaruanne, milles võetakse pikemalt lahata beebi pildi mõju inimese tähelepanule. Uuringu lähteteesiks oli tõdemus, et reklaamiloojad on juba aastaid tagasi tuvastanud seose kuni mõneaastase lapse kujutise ja reklaami tarbija tähelepanu vahel. Kuid millest selline seos?

Katse läbiviimiseks talletasid uurijad 27 täiskasvanute ja beebipilti erinevatest elusituatsioonides. Varustanud täiskasvanud katsealused magnetoentsefalograafi nimelise ajuskänneriga, paluti katsealustel keskenduda arvutikuvarile kuvatud väikesele punasele ristikesele. Samal ajal kuvati 300 millisekundiste hetkedena kuvaril erinevaid laste ja täiskasvanute pilte. Ristikesele keskendumine oli vajalik, et skänneriga jälgida aju nö rahuseisu, mida siis 300 millisekundilised pildihetked püüdsid rikkuda.

Katse tulemusena tuvastati, et täiskasvanute piltide alateadlik 300 millisekundiline kuvamine aktiviseeris katsealustel aju kesk ja tagaosa. Beebipiltide kuvamine aga aju esiosa selle piirkonna, mis meil silmade kohale jääb (orbifrontal cortex). Viimatimainitud piirkond on meil samaaegselt ka see osa ajust, mis töötleb emotsioone.

According to the scientists, it appears to be related to continuous monitoring of prominent reward-related stimuli from the environment. Babies, in other words, can give healthy adults a little happy buzz.

Üheks selle katse kaasjärelduseks sai seletus sünnitusjärgsele depressioonile. Nimelt asub meie aju "depressioonikeskus" vahetus läheduses eelnimetatud emotsioone töötlevale keskusele, mistõttu beebi poolt põhjustatud tugev positiivne emotsioon võib aju poolt mingil hetkel saada hoopis tõlgendatud kui märk depressioonist. Sellest järeldusest kantuna loodavad teadlased õige pea pakkuda vahendeid sünnijärgse depressiooni ära hoidmiseks.

Kent Berridge, a professor of psychology and neuroscience at the University of Michigan, told Discovery News that he was impressed by the way the new study "cleverly confirms Darwin's prediction that human brains are wired to respond with special emotional reactions to infant faces in a basic and immediate way."

Innovatsioon 2008: masinmaitstud espresso

Kui EMT lubab ühes oma vahvas reklaamis esimestena turule tuua lõhnakõned, siis Shveitsi firma Nestle teaduskeskus andis hiljaaegu teada, et on kokku seadnud espressomasina, mis suudab ära õppida teie espressomaitse ning vastavalt sellele siis hiljem seda suurepärast kohvinaudingut uuesti pakkuda.

The new tasting machine assessed the taste and aromatic qualities of espresso coffee nearly as accurately as a panel of trained human espresso tasters, the study reported. It analyzed gases released by a heated espresso sample, then transformed the most pertinent chemical information into taste qualities like roasted, flowery, woody, toffee and acidity. "This work represents significant progress in terms of correlation of sensory with instrumental results exemplified on coffee," state the authors.

Umbkaudu 1000 kohviparameetrit hindava süsteemi uudsus seisneb lisaks tootmise mehhaniseerimisele kahtlemata ka sensortehnoloogia kasutamist valdkonnas, mida seni vaid maksimaalselt "beeta" tasemel viljeletud on.

Pikemalt lubab Nestle süsteemi toimimist lahata märtsikuises kogumikus Analytical Chemistry.

Innovatsioon 2008: tapeet kui vooluvõrk

Kes vähegi pidanud värskelt tapeediga kaetud tuppa seinalampi monteerima või ennast elektroniks vihastama põhjusel, et hädavajalik seinakontakt just seal seinas asub, kus ta üldse olema ei peaks, teab, et kaabelduses peitub sageli suur osa toa sisekujunduse kaunidusest. Sellest üsna igapäevasest tõdemusest kantuna, on PHILIPS eelmise aasta lõpul patenteerinud voolujuhtiva tapeedi.

The patent discloses a surfaces mounted, flexible, multi-purpose wire, which comprises a plurality of flat elongated conductive stripes, spaced apart in a generally parallel relationship, wherein each of said plurality of flat conductors comprises a plurality of aluminum layers, and wherein said conductors have high and low voltage and current carrying capacity, and whereas an insulating layer is surrounding and separating said plurality of flat conductors, wherein a cross-section height of said flat conductors and the insulation layers is less than 0,04 inches.

Patendis toodud kirjelduse kohaselt on tapeedis tegu 3, 6, 9, 12 voldist või mitut erinevat pinget kandvate isoleeritud vooluradade süsteemiga, mis siis tapeedi teatud punktides omaksid väljaviike. 12 voldine ülempiir tuleneb tõenäoliselt kompromissist ohutuse ja laiatarbe madalpinge valgustite nominaalpinge vahel. Samas, kui tapeet parajalt paksuks ja tulekindlaks muuta, võiks mõelda ka suuremate pingete peale, kuid seda juba igaühe omal vastutusel :-)

Patendi endaga saab tutvuda siin.

Innovatsioon 2008: TESLA kaunitarist roadster

Juba pikka aega on Tesla Motors mootorihuvilisi õrritanud ideega, et 100% elektrienergial toimiv roadster tüüpi auto-kaunitar (vaata pilti siinjuures) on iga hetk turule tulemas. Nüüd siis andis firma teada, et on valmis alates 17. märtsist lõpuks tootmist alustama:

The company has cleared all the Environmental Protection Agency and Department of Transportation hurdles and says it will start building cars in England on March 17. Production will start slowly and ramp up through the summer once DriveTrain 1.5 is ready to go.

Tegemist on siis kuni 200 km/h kiirust arendava (100km/h 4 sekundiga) ning ühe laadimisega kuni 220 km sõitva vägagi kauni disainlahendusega. Ainuke, mis tehnoandmeid lugedes esmapilgul silma kriipis, oli 3.5 tunnine toiteallika laadimisaeg. Samas, looduslähedasi lahendusi enim vajavasse linnakeskkonda mõeldud masinale piisab sellest täiesti.

Vastus nutifonile - LED mobiil

Varemgi tootedisaini maailmas laineid löönud põnevaid mobiililahendusi pakkunud Hiina päritolu disainer Tao Ma tuli möödunud nädalal välja järjekordse põneva ideega. Seekord siis LED mobiiliga (vt pilti).

Besides boasting a stylish modern appearance, the LED phone will likely have reduced power consumption, and be quite affordable. The LEDs, located below the translucent surface of the phone, light up to create all the phone´s functions and displays. For example, a keypad is displayed when in phone mode, and a sensor network is located behind the "keys" to pick up touch input.

Kui suur osa mobiilide tootedisainist liigub igat liigi nutifonide suunas, on päris kosutav leida lahendusi, mille eesmärgiks lisaks heale kõnekvaliteedile on lihtsalt olla huvitav.

Google ja Wikipedia võidurelvastumine jätkub

Nädalapäevad tagasi andis Wikipedia teada, et on koostöös Kaltura.com videoportaaliga alustanud ammuoodatud Wikipedia oma vabakoodilise videokeskkonna käivitamist. Loetud tunnid hiljem tuli aga oma uudisega välja Google, kes teatas, et käivitab õige pea veebipõhise teadusraamatukogu aadressil http://research.google.com.

The storage will be free to scientists and access to the data will be free for all. The project, known as Palimpsest and first previewed to the scientific community at the Science Foo camp at the Googleplex last August, missed its original launch date this week, but will debut soon.

Tegemist oleks siis Linux RAID5 peal jooksva 3 terabaidise kettaruumiga, kuhu iga teadusteksti looja saaks oma loomingu üles seada ning hilisemad teadushuvilised neid tekste surfata. Perspektiivis pakutakse võimalust kettaruumi laiendamist kuni 20 terabaidini.

Innovatsioon 2011: prügi autokütuseks

Ühiskonnas palju kõneainet pakkuva prügitemaatika ning kütusehindade tõusu juurde sobib ülihästi USA tuntud autorifma General Motors´i hiljutine teade, et nad on koostöös biotehnoloogia arendusi pakkuva Coskata Inc´ga valmis 2011st aastast sünteesima etanoolipõhist biokütust praktiliselt igasugusest prügist.

Using patented microorganisms and transformative bioreactor designs, Coskata ethanol is produced via a unique three-step conversion process that turns virtually any carbon-based feedstock, including biomass, municipal solid waste, bagasse and other agricultural waste into ethanol, making production a possibility in almost any geography. Coskata’s process technology is ethanol-specific and enzyme independent, requiring no additional chemicals or pre-treatments; environmentally superior, reducing carbon dioxide emissions by as much as 84% compared to conventional gasoline; and has the ability to generate 7.7 times as much energy as is required to produce the ethanol, compared to corn ethanol which generates approximately 1.3 times as much energy according to Argonne National Labs.

Seejuures pakutakse ühe galloni (4,6 liitrit) "prügikütuse" omahinnaks alla ühe USD (10,6 EEK), ehk siis alla 2,3 EEK liitri kohta.

Innovatsioon 2018: isejuhtivad tänavasõidukid

Las-Vegase olme-elektroonika maailmanäituselt CES 2008 ei tule neil päevil vaid elekroonika innovatsiooni. Nii näiteks andis General Motors´i R&D juht Larry Burns pressikonverentsil teada, et GM on tehnoloogia arengu tänast tempot arvestades 2015. aastal valmis välja tulema ennast isejuhtiva tänavasõiduki prototüübiga ning seda turustama 2018. aastal.

Sebastian Thrun, co-leader of the Stanford University team that finished second among six teams completing a 60-mile Pentagon-sponsored race of driverless cars in November, said GM's goal is technically attainable. But he said he wasn't confident cars would appear in showrooms within a decade.

USA kaitsetööstuse tellimusel on isejuhtivate sõidukite kasutust analüüsitud juba ka varasemalt, kuid seni on kõik katsed nurjunud. Seetõttu on kaitsetööstuse teated väljendanud, et sellise tehnoloogia aktiivseks arendamiseks pole hetkel the prime time. Samas, üksikkomponentidena on süsteemi loomiseks vajalikud moodulid vähemalt prototüübi tasemel olemas. Küsimus on lihtsalt, kuivõrd kiiresti need erinevad osised suudetakse tõsikindlalt toimivaks süsteemiks siduda.

Still in debate are how to address drivers' privacy, whether current vehicles can be retrofitted and how many vehicles would be need the systems to develop an effective network.

Kokkuvõtteks tõdebki GM, et kui tehnoloogilise külje pealt on isejuhtivate sõidukite turule tulek kuni 10 aasta projekt, siis ennustamatu on sellise rakenduse inimfaktor. Eelkõige riiklik regulatsioon eraelu puutumatuse osas, kuna süsteemi hinge hoiaks sees kombinatsioon maistest ja taevastest tsensoritest, mis kahtlemata tekitab ahvatlust erinevateks ebaseaduslikeks sammudeks süsteemi väärkasutuse näol.