2010 võib saada satelliitmobiili sünniaastaks

USA ettevõte TerreStar Networks tutvustas käesoleva aasta juulis lahendust, mis võib tähendada olulist läbimurret seni mitmeid kordi luhtunud laiatarbe satelliit-mobiilide turule tulekuks. Esitletud lahendus kombineeriks endas mobiili klassikalise GSM ja satelliitlahenduse, millised siis toimiksid vastavalt sellele, kummal on piirkonnas parem levik. Et tegemist pole pelgalt järjekordse unelmaga, näitab fakt, et ettevõtte poolt finantseerituna on orbiidile saadetud ka TerreStrar-1 nimeline satelliit, millise testperioodi lõpuks arvatakse valmis saada ka turuküpse mobiiltelefoniga. Milline saab olema asjakohase tehnoloogia ja teenuse hind, on täna veel lahtine. Eks ole need ka võtmeelemendid uudse lahenduse turuedule.

Satelliidipilt aitab ennustada koolerapuhanguid

Üks paljudest surma toonud tagajärgedest, mis järgnesid USAs orkaanile Katrina, oli sadu elusid võtnud koolerapuhang, mille põhjustajaks oli Vibrio nimeline bakter. Nüüd annab University of Maryland teada, et suudab unikaalse mudeli põhjal ennustada taoliste koolerapuhangute tõenäosust, valdavalt kasutades selleks satelliidipiltidelt loetavat infot lähipiirkonna merepinna temperatuuri ja taseme kohta.

"Scientists have established a definable relationship between sea surface temperature, sea surface height and cholera epidemics," says Professor Colwell, from the University of Maryland, US. "We can predict cholera epidemics by monitoring these factors using satellite sensors."

Muuhulgas lubab Marylandi Ülikooli teadlaste analüüs püstitada hirmuäratava hüpoteesi sellest kuidas globaalne soojenemine võib mõjuda vähearenenud riikides koolera puhkemise tõenäosusele.

HAI-TV annab aimu elust Vaikses Ookeanis

Kui eestimaalased juba aastapäevi on saanud võimaluse jälgida küll kurgede, küll metsanotsude elu otseülekandes, siis hiljaaegu sai veebi üles ka võimalus elada kaasa Vaikse Ookeani asukate tegemistele. Täpsemalt ühe Kanadas Monterey Bay akvaariumis üles kasvanud noore valgehai ja tema kaaskondlaste mitmest teisest projektist, liikumisele piki-ja-mööda Vaikse Ookeani avarusi.

Nagu kirjutab Discovery uudisteportaal discovery.com, on vaatlus-satelliit haiga seni ühendust saadud keskmiselt iga kahe päeva tagant. Seda siis põhjusel, et kalapoisi tegemisi jälgiv satelliit vajab hai seljauime külge kinnitatud saatjaga signaali lugemiseks otsenähtavust. Selleks peab hai aga tõusma veepinnale.

The tag that allows for the day-to-day monitoring is called a Smart Position-Only Tag, or SPOT. It transmits the shark's location via satellite whenever the shark's dorsal fin breaks the surface of the water and the tag makes contact with the satellite. So far, data has been coming in about every two days.

Seljauime külge kinnitatud saatja patareid jätkub väidetavalt ca 8 kuuks, mistõttu saab veel päris pikalt mererahva liikumistele kaasa elada. Kui noore hai uljus teda enne kalameeste võrkudesse ei vii.

Valgehai liikumine on siis nähtav siit.

Euroopa Liit lubab lennukis mobiili kasutamise

Euroopa Komisjon langetas esmaspäeval mobiilimaailmas kaks äärmiselt olulist otsust, mis lubavad lähitulevikus mobiiltelefonide kasutamise reisilennukite pardal.

Kui bürokraatiakoridorides olulisi takistusi ei teki, võivad esimesed GSM/3G pardavõrguga lennukid Euroopa Liidu õhuruumis lendama hakata kuue kuu möödudes.

Euroopa Liidu regulatsiooni ülevaatamine tuli loomuliku jätkuna eelmise aasta lõpus mitme lennukompanii poolt antud teatele, et nad on tehniliselt valmis lubama lennuki pardal sooritama GSM ja 3G mobiilikõnesid. Kui mälu ei peta, siis esimeste firmadena teavitasid oma valmisolekust ja vastava tehnoloogia olemasolust eelmise aasta lõpus JetBlue ja hiljaaegu märtsis Emirates Airline.

Pardavõrgu tehnoloogia tähendab lihtsas keeles seda, et lennuki pardale seatakse üles Euroopa Lennuturvalisuse Ameti poolt sertifitseeritud mobiilirepiiter, milline suhtleb maal asuvate võrguseadmetega läbi sidesatelliitide.

Euroopa Komisjoni regulatsioon näeb ette, et repiiterit võib kasutada alles hetkest, kui lennuk on saavutanud 3000m lennukõrguse ning lendab Euroopa Liidu õhuruumis. Liidu õhuruumist väljudes laienevad lennumasinale aga vastava õhuruumi riigi seadused, millised võivad mobiiltehnoloogia suhtes mitte nii sõbralikud olla.

Omaette teema on muidugi sellise mobiilikõne hind, mis kindlasti ületab maapealses mobiilivõrgus fikseeritud hinna. Samas on Euroopa Liit juba pikemat aega ristisõda pidanud Liidu ühtse mobiilsete kõnede hinnapoliitika osas, mistõttu ka lennukõnede hinnal on lubatud silma peal hoida. Otseselt aga täna Euroopa ühtne regulatsioon lennukikõnede hinda ei reguleeri, mistõttu pole välistatud nii mõnigi hinnaüllatus, kui aasta lõpus suvatsete vahva Airbusi pardalt kodustele kõne teha.

Innovatsioon 2010: laiatarbe satelliit-nutifon

Kes televiisori vahendusel "Lost" nimelist seriaali jälgima on juhtunud, on tõenäoliselt silmanud ka sealsete tegelaste elusid päästnud satelliit-telefoni. Nädalapäevad tagasi andis aga MSV (Mobile Satellite Ventures) nimeline ettevõtmine teada, et on 2010. aastast valmis USAs turule tulema oma disainlahenduselt filmis nähtule üpris sarnase laiatarbe sateliit-nutifoniga.

Et satelliit-telefonid pole tänapäeva turul enam teab mis haruldus, üllatab MSV oma L-tüüpi (light) telefoni juures selle puutetundliku ekraani ja kõigest 1,5 sm paksuse korpusega (vaata pilti).

MSV had non-working models of the L-Series at its booth. According to the phone's spec sheet, it will have a 320-by-480 multi-touch screen; smartphone style applications; high-speed Internet access with Wi-Fi, cellular, and satellite connectivity; a Web cam; and a speakerphone. Unlike most satellite phones, it will be only .6-inches thick.

Erinevalt Lost´is nähtust, töötab MSV seade vaid Põhja-Ameerikas. Seda põhjusel, et MSV poolt kasutatavad 2 geostatsionaarset satelliiti katavad vaid Ameerika mandri põhjaosa. Samas, arusaadavalt pole tulevikus probleemi sama telefoni kasutuselevõtuks mõne Euroopa sidesatelliidi nähtavusulatuses.