Prantslased testivad USB rongipiletit

Mida kõike tänapäeval ei püüta lahendada raadioloetava RFID kiibi või siis USB ühendusega. Viimane selleteemaline uudis pärineb Prantsuse rahvuslikult raudteefirmalt SNCF. Nimelt alustati seal hilissügisel RFID kiibil põhineva rongipileti testimist. Reisimisõigust andev info, ehk siis "pilet", on talletatud RFID kiibiga varustatud USB mälupulgale. USB ühenust kasutatakse seejuures arvutist või müügipunktist e-raha laadimiseks kiibile. Weneo ID Smart nimelise lahenduse väljatöötajaks on prantslaste kohalik NeoWave nimeline startup. Testperioodi õnnestumisel plaanitakse USB pilet kasutusele võtta juba 2010. aastast.

Innovatsioon 2010: raadioloetavad kilepakendid

Õhtusel tipptunnil supermarketis pikast päevast tülpinud näoga kassapidaja mõõduka tegevuse taga ülipikas järjekorras oleme me tõenäoliselt kõik seisnud. Peale ühte sarnast kogemust juhtusin kodus lugema Rahandusministeeriumi poolt välja antavat "Eesti Areng" nimelist brosüüri, kus aeg-ajalt antakse ülevaade Euroopa Liidu raha kasutamisest Eesti ühiskonna arendamisel. Nimelt tutvustatakse seal Eesti ettevõtte Estiko Plastar ja Tartu Ülikooli Keemia Instituudi ühisprojekti RFID raadioloetavate kilepakendite välja töötamiseks.

Koostöös üritavad ettevõtjad ja ülikoolirahvas aastaks 2010 valmis sünteesida ning tootmiskatseteni jõuda kilematerjali segatava umbes 15 erineva magnetiliselt aktiivse ainega. Kui neid aineid segada kilesse erineva kontsentratsiooni ja omavahelise suhtega, tekib väidetavalt tohutu hulk kombinatsioone/koodivõimalusi, milliseid siis asjakohase lugejaga saab lugeda. Nii oleks näiteks Tere jogurtil pakendis üks kombinatsioon ning Alma jogurtil teine, Saaremaa leival aga hoopis kolmas jne.

Erinevalt täna kasutatavast ribakoodist, millise igat kandjat on vaja skänneriga eraldi lugeda, oleks "aktiivne kile" loetav ka distantsilt. Ehk siis teoreetiliselt oleks süsteem üles ehitatav ka selliselt, et piisaks vaid kassast poekäruga läbi sõitmiseks ilma kaupu kassalindile tõstmata. RFID loendur lihtsalt loendaks kokku kõik erinevad ostetavad tooted (kilesse segatud ainete kombinatsioonid). Lühenevad järjekorrad ning aega jääb ülegi!

E-dokumendi uus tase - videopass

Kui ameeriklased aasta alguses teavitasid, et kaaluvad raadiosageduslikult loetava RFID kiibiga varustatud ID kaartide kasutuselevõttu USA ja lähinaabrite vahelises asjaajamises, siis 19. mail teavitasid Euroopa juhtiv dokumenditootja Bundesdruckerei GmBH Berlin ja Korea elektroonikagigant Samsung SDI, et on prototüübina välja töötanud aktiivmaatriksiga OLED (AMOLED) ekraanil põhineva isikuttõendava dokumendi.

Los Angeleses displeitootjate iga-aastasel konverentsil tutvustatud passi südameks on 300 mikromeetri paksune, lamineeritud ja paindumiskindel värvidisplei. Koos laminaadi ja alusega õnnestus arendajatel dokumendilehe paksuseks saada 700 mikromeetrit. Võrdluseks, et hariliku A4 koopiapaberi paksuseks peaks olema kuskil 110 mikromeetrit.

The display is activated via the power provided by a contactless reader, so that the document itself does not require any batteries. It will be possible to retrieve all kinds of information via the display, for instance, a moving passport image of the document holder, as well as text-based information, such as the passport holder's address.

Arvestades, et võrreldes varasema passiivmaatriksiga OLED displeiga, on aktiivmaatriksi voolutarve palju võiksem ning passi elektrooniline osa aktiveeritakse inimloetavaks läbi kontaktivaba sensori, ei vaja AMOLED kogukat toiteallikat ning võib sarnaselt ID kaardi sertide alla laadimisega, olla teatud aja tagant uuesti aktiveeritav (laetav).

Innovatsioon 2008: digitaalne Post-It

Post-It märkmepaberi uut disaini on alates selle turule tulekust seitsmekümnendate lõpus katsetanud mitte vähe disainereid ja ettevõtjaid. Samas, 3M poolt juba kuskil kuuekümnendate alguses patenteeritud kontseptsiooni ei olnud kuni tänase päevani keegi suutnud murda. Ka 3M enda püüdlused Post-It kontseptsiooni värskendada on pigem olnud kellegi teise ideede valamine märkmepaberi formaati ja sellega ka suht läbikukkunud.

Nädalapäevad tagasi andis aga USA Massachusetsi osariigi kuulus tehnoloogiahäll MIT teada, et on loonud digitaalse märkmepaberi kontseptsiooni (vaata lisatud videot)



Nimelt otsisid sealsed teadlased pikemat aega uudseid rakendusi ammu suht kasutuna seisnud Digitaalse Pliiatsi rakendusele. Peale erinevate ideede katsetamist, pakkusidki MIT teadlased välja digitaalse märkmebaberi keskkonna, mis koondab endas raadiosagedusliku identifikaatoriga RFID varustatud märkmepaberi, digitaalse pliiatsi, RFID lugeja ning asjakohase arvutirakenduse.

Nii näiteks võimaldab arvutirakendusega ühendatud digipliiats märkmepaberile tehtud kande muuhulgas samal ajal salvestada arvuti kalendrisse või siis saata isikule, kellele märkmeleht jäetakse, sms´i infoga märkmete kohta. Samuti annab RFID võimaluse kaardistada märkmepaberite asukohad ning nad hiljem skänneri abil ka üles leida (põhimõttel "kas mulle mingeid märkmeid kah jäetud on?").

Kuigi kontseptsioon ise tundub päris põnev, on rakenduse hind võrreldes Post-It lehe praeguse hinnaga, tekitanud teatavat umbusku. Samas, idee on minu arust paljulubav ja palju see RFID lähitulevikus ikka maksta võib. Kui iga viimanegi supermarketis müüdav jubin on täna sellega varustatud, siis miks mitte veelgi odavama antennilahendusega varustada ka märkmepaber.