Biooniline silm teeb pimeda nägijaks

Brittide Manchester Royal Eye Hospital koostöös USA ettevõttega Second Sight viisid Suurbritannias lõpule maailma esimese bioonilise silma siirdamise, mille tulemusena kannab tänaseks mitu sealse saareriigi alamat oma silmas tehnoloogilist lahendust, mis päikeseprille meenutava seadme kaudu edastab elektroonilisi impulsse silma närvikeskusesse, millest siis omakorda teave ajusse lahtimõtestamiseks edastatakse. Uue tehis-silmaga nägemine ei ole täna veel kindlasti nii tõhus, kui oma silmaga, kuid võimaldab siiski orienteeruda ruumis ning lugeda suuremat trükitud teksti.

Miks nõupidamised tapavad?

Pikad nõupidamised ja väsitavad päevad tõsiste teemadega ei väsita vaid me vaimu, vaid ka füüsist. Mäletame me ju juba oma esimestest koolitundidest, kui oluline oli vahetunnis "ajusid natuke tuulutada". Kuid, ilmneb, et ajud pole pikkade päevade ainsad ohvrid. Selle aasta mais avaldasid Harvardi teadlased pikema artikli sellest, milline on noorte edukate inimeste südamehaiguste tegelik põhjus. Lisaks stressile, mis üsna sageli töökeskkonda külastab, oli üsna järgmiseks südamehaiguste põhjuseks venoosne tromboos. Haigus, mida ühe viimase asjakohase uuringu avalikustanud Uus-Meremaa arstid pilgates juba ka nõupidamiste sündroomiks nimetasid:

"By the end of the day, after factoring in your commute, you'll have been sitting for a dozen hours with hardly any chance to move around. This amount of immobility can set the stage for a blood clot to form in a vein deep in the leg—a deep-vein thrombosis (DVT).

Most people think of DVT as a risk associated with long flights. But a new study from Wellington Hospital in New Zealand places the problem in the workplace, too. It found that employees who sat for several hours without getting up—at a meeting, say, or even at their desks—were more likely to develop DVT than those who moved about more often."

Lühidalt öeldes, tundide viisi ühes poosis istumine põhjustab ka kõige sportlikuma organismi jalaveenides trombe, mille põhjustatud südamehaigused niidavad aastas miljoneid noori tulevikulootusi.

Pikemalt loe SIIT

Artiklis on viide ka enesetestile, et hinnata enda kuuluvust võimalikku riskigruppi.

Siit moraal, mis meenutab mulle ühe hea kolleegi ütlust - et nõupidamine saaks kiire ja sisukas, korista nõupidamise ruumist toolid! Kui see pole mõeldav, liikuge pikemate nõupidamiste ajal ruumis lihtsalt ringi. Lisaks tromboosiohu vähenemisele, paraneb sedasi ka aju verevarustus ning kauem elamisele lisaks genereerite ka kindlasti palju paremaid ideid!

Telemeditsiin: lõikus läbi Interneti

Robotid, nagu ka telemeditsiin pole meditsiinitehnikas tänapäeval enam mingi uudis. Ehk siis patsient ja arst ei peagi igal juhul alati füüsiliselt kohtuma, et soovitud tulemust saada. Samas kaugjuhitavate robotite osalemine patsientide opereerimisel on kindlasti kaasaja meditsiinitehnoloogia tippsaavutus. Kuid, kas kaugjuhitav robot oleks võimeline ka iseseisvalt operatsiooni läbi viima?

Robootika eesträäkijad üle maailma väidavad, et põhimõtteliselt võimaldaks tänapäeva tehnoloogia kaugjuhitavaid roboteid iseseisvalt sooritada lihtsamaid lõikusi. Selle tõestuseks plaanib Kanada ettevõte Titan Medical korraldada Amadeus nimelise robotiga telelõikuse 4000 miilise vahemaa tagant Torontost Vancouverisse. Selleks kasutatakse HaiVision Systems Inc poolt loodud hai1000™ pildiedastuse süsteemi, mis sisaldab sama firma originaalset pildipakkimise algoritmi. Operatsiooniroboti süsteemi poolt 4000 miili taga asuvasse andmetöötluskeskusesse läbi laivõrgu edastatava pildi ja sealt tulevate suuniste liikumise kiirus on seni olnud põhiline barjäär, millest pole suudetud kuigi tõhusalt üle saada.

Vaatamata lahenduse uudsusele, ühe koha peal fikseeritult seisva inimjäseme iseseisev opereerimine Amadeus süsteemi abil ka õnnestub. Seejärel seisab asjaosalistel ees liikuvate inimkeha osade, näiteks kopsude ja südame, opereerimise väljakutse. Lisaks ülikiirele andmeedastusele, peab siin tulema mängu ka uudne sensortehnika, mis piisava tundlikkusega suudaks edasi anda tunnet, mida robotist kirurg meie organit lõikudes oma skalpelli all tunneb. Just õige tunnetus on see, mis ka tulevikus jääb eristama harilikku kirurgi tippeksperdist, nagu ka tavalist robotit tehnoloogia tippsaavutusest.

Uuring: rasedus teeb naised nutikamaks!

Oled äkki isegi kohanud fenomeni, et lapseootel kaunis neidis kurdab mälunõrkust ning mõttemaailma pikatoimelisust? Kes meist poleks. Tuleb aga välja, et tegelikult toimivad lapseootel naisterahva organismis protsessid hoops vastupidiselt - rasedus muudab naised nutikamaks.

Nagu kirjutab hiljutine The Guardian viitega Austraalia Canberra Ülikooli teadlaste kümne aasta pikkusele uurimustööle, väidavad teadlased, et vastupidiselt senistele linnalegendidele, et lapseootel naiste vaimsus nõrgeneb, näitavad testid, et raseduse esimestel kuudel naiste vaimne küpsus isegi paraneb. Ning veelgi enam - raseduse käigus saavutatud mõtteteravus ei kao lapse sündides, vaid jääb naist saatma ka tulevases elus.

Miks aga siiski raseduse käigus väidetakse tekkivat vaimuaktiivsuse langus? Samasisulisi uuringuid teinud USA Virginia Ülikooli teadlased oletavad, et tegemist võib olla episoodilise nähtusega, kui naise ajus restruktureeritakse toimivaid protsesse, saamaks hakkama vaimselt uue keskkonnaga - ema rolliga. Restruktureerumise käigus tekkivaks kõrvalproduktiks on aga tõepoolest see, et muuhulgas "raputatakse" paika ka naise kognitiivsed võimed, mille tulemusena testid näitavadki paljude naiste puhul peale lapse sündi isegi paremat vaimuteravust, kui enne rasedust.

Uuring: halbu mälestusi saab kustutada!

Kes meist poleks vähemalt korra elus unistanud nupust, mille abil kõik ebameeldivad mõtted ja mälestused ära kustutada. Just nagu arvutil - kustutada kõik ebavajalikud kataloogid, et minna kiiremini edasi vaid vajalikega. Kuni viimase eelmise aasta lõpuni pidasid teadlased ajutegevuse sellisel tasemel manipuleerimist aga võimatuks, kuna arvati, et meie aju neuronid tegelevad erinevates aju piirkondades ühte moodi nii info töötlemise kui ka salvestamisega.

2008. aasta detsembris tulid aga New Yorgi Ülikooli SUNY teadlased välja avastusega, et varasemalt teada ja tuntud ajumolekul PKMzeta salvestab vaid kõige keerulisemaid mälestusi - ruumitaju teavet, hirmu jms, kuid ei oma seost selle info töötlemise või käitlemisega. Samuti ei salvestu seal meie üldiste hakkama saamise oskustega seotud teave. Ehk siis ilmnes, et PKMzeta on meie aju kõvaketta selline sektor, kuhu salvestatakse vaid kõige tugevama emotsionaalse laenguga teave.

Uurimisgruppi juhtinud SUNY professor Andre A. Fenton on veendunud, et lähimail aastail õnnestub neil tuvastada ka nimetatud molekuli manipuleerimise metoodika, et täna vaid teoreetiliselt võimalik mõtete mehaaniline kustutamine saaks ka tegelikkuses teoks. Farmakoloogiasse jõuab avastuse mõju tõenäoliselt palju varem, ravimaks selliseid nähtuseid nagu sõltuvused, depressioon, foobiad jms. Kui teame, millist osa me aju mikromaailmast on vaja mõjutada, on vaid tehnika küsimus, millal selle mõjutamiseni jõutakse.

Uuring: 39 aastased on kõige ajukamad

Kas tead, millal Sa vananema hakkad? Vananema selles mõttes, et reaktsioon aeglustub ning kiirete autode ja ilusate inimeste asemel hakkad eelistama pigem mõnusalt kulgevaid sõiduvahendeid sõbralike inimeste seltsis. Nagu väidavad USA Kalifornia Ülikooli UCLA teadlased, on selleks vanuseks 39. eluaasta.

Nagu nädalapäevad tagasi avaldatud UCLA pressiteates kirjeldatakse, viisid teadlased oma tõdemuseni jõudmiseks esindusliku vanuselise valimiga testgrupis läbi lihtsa 10 sekundi jooksul sõrmega lauale koputamise katse. Selleks pidid katsealused enne magnet-resonants tomograafia MRI seadmega nende aju esiosa pildistamist võimalikult kiiresti koputama sõrmeotsaga laual asuvale andurile, milline siis loendas koputuste arvu. Seejärel tehti katsealuste aju esiosast pilt, tuvastamaks seal müeliini osakaalu. Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.

Ilmnes, et katsealuste vanuse, koputuste arvu ja müeliini sisalduse vahel ajus on statistiliselt oluline seos. Täpsemalt siis, oli 39 aastaste ajus müeliini sisaldus keskmiselt kõige suurem ning ka närviimpulsside liikumine kõige kiirem. Viimane väljendus siis suutlikkuses 10 sekundi jooksul aju poolt formuleeritud koputamise korraldust teostada.

Nimetatust nooremas vanuses ei olnud müeliini sisaldus veel saavutanud oma keskmist kõrgeimat taset ning vanemas vanuses oli müeliini sisaldus drastiliselt vähenenud. Meditsiiniteadusest on ka teada, et müeliini osakaalu kriitiline vähenemine viib inimese sklerosis multipleksini, mis väljendub reeglina probleemides tasakaalu, lihaskontrolli või üldise lihasjõu märkimisväärses vähenemises.

Innovatsioon 2008: LED valgusega kortsude vastu

Tehnoloogiamaailma viimase aasta keskseks innovatsioonitooteks on üsna tugevalt kujunemas LED valgusti. Kui mõned nädalad tagasi andsid Bostoni Ülikooli teadlased teada oma püüdlusest LED lambi kaudu Internetti edastada, siis värsked uudised valgusdioodide maailmast pärinevad Saksamaalt Ulm´i Ülikoolilt, millise teadlased väidavad, et LED lambi poolt eritatav valgus on efektiivne vahend naha elastsuse taastamiseks. Ehk siis kortsude vastu võitlemiseks.

Intensiivset valgust on meditsiinis näiteks haavade kiiremaks parandamiseks, kasutatud küll juba enam kui 40 aastat, kuid olulist teadmist valguse füsiokeemilistest omadustest seni teadusringkondades ei evitud. Nüüd aga väidavad Saksamaa teadlased, et LED valguse mõjul muutub naha elastsust tagava elastiini vaigu molekulaarne struktuur, mille tulemusena elastiini elujõud taastub (vaata katse tulemust pildilt).

Oma avastusega loodavad teadlased üsna pea läbimurret kogu keha rakkude noorendamiseks. Elastiin ei peitu meil ju ainult näos, vaid üle kogu keha. Ehk siis võib suure tõenäosusega õige pea lisaks täna ülimalt populaarse solaariumi külastamisele ka noorendavaid LED keskusi külastama hakata.

Meditsiin 2009: diagnoos läbi Interneti

Juba mõned aastad ennast tasapisi meditsiinitehnoloogiasse sisse elatanud Intel andis juuli teisel nädalal teada, et laseb hiljemalt 2009. aasta esimeses pooles turule virtuaalmeditsiini lipulaeva Intel Health Guide PHS 6000. Toote, mis algatab tõenäoliselt meditsiinidiagnostika üleüldisema liikumise veebi.

PHS 6000 puhul (vt pilti) on tegemist puutetundliku ekraani ning klassikalist Windows XP operatsioonisüsteemi kasutava 3 kiloses kestas jooksva portaaliga, milline lisaks diagnostikatarkvarale sisaldab endas ka kahepoolset kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab meditsiiniasutusel teie poolt tehtud mõõtmisi ja teste turvakanalit kasutades omalt poolt online´s uurida ning vajadusel läbi suhtluskeskkonna teid suunata, juhendada või ka teile diagnoosi panna.

Tänaseks on PHS 6000 läbinud edukad kliendikatsed USA's ja Suurbritannias ning USA tervishoiuamet on seadmele väljastanud ka tervishoiuseadme kasutusloa. Ees seisavad kliinilised katsed meditsiiniasutustes, et uurida kasutusmugavust meditsiinipersonali le ning sobivust täna toimivate ravimudelitega.

Meditsiin 2020: robohooldajad

2007. aasta varakevadel võis tehnoloogiameediast leida väikese uudisenupu sellest, et Euroopa Liidu 7. raamprogrammi raames hakati rahastama robotitest med-õdede projekti i-WARD. Möödunudreedene brittide Coventry Delegraph heidab teemasse uut valgust ja lubab esimesi robotitest med-õdesid haiglatesse juba 2020. aastal.

Nimelt on maailma kümnekonna juhtiva teadus- ja arenduskeskuse koostöös ja sakslaste juhtimisel valmiva roboti prototüüp täna sellises seisus, et võib eelada tema ametlikku käibeletulekut lähima 10-12 aasta jooksul. i-WARDi kodulehekülje andmetel oleks tulevikumeditsiinitöötaja näol tegemist Tähesõdade saagast tuntud R2D2 tüüpi robotlahendusega (pildil), milline ei hakka ühegi meditsiinitöötaja eest esialgu tema põhitööd ära tegema, küll aga assisteerima tülikate ja aeganõudvate abiteenuste, nagu näiteks koristamine, transport jms haldus, osutamisel.

Professor Vinesh Raja, Professor Fellow of Informatics, at the Warwick university's International Manufacturing Centre, said the role of the robots was not to replace nurses but to help carry out basic tasks such as leading a patient to a ward, monitoring security surveillance, delivering drugs to a doctor and cleaning a floor.

Üheskoos töötavad mitu robotit oleksid võimelised moodustama ka omamoodi web 3.0 kogukonna, suheldes omavahel ja andes teineteisele ülesandeid ilma inimese sekkumiseta. Näiteks olukorras, kus üks robot, täites transpordiülesannet, avastab, et koridoris on põrand määrdunud, annab selle info edasi mõnele teisele robotile, kes sel hetkel lähikonnas vaba on.

Täna töös olev prototüüp on igakülgses mõõdus umbes 50 cm kõrge, sügav ja lai. Kasutatava tehnoloogia valikul on teadlased seadnud endale eesmärgiks ka taolise roboti hinna hoidmise võimalikult madala. Pigem 700, kui 7000 Eurot. Just sellise, mis selle asemel, et aastast 2020 haiglate administratsioone koormama hakata, neid pigem nende tegevuses toetavad.