256 gigabaiti mälupulka? Aga palun!

Et digitaalsete salvestusseadmete maht ei kasva tänapäeval kordades enam mitte aastate, vaid kuude või isegi nädalatega, ei ole enam mitte metafoor, vaid üsna igapäevane praktika. Just sellist tõhusat praktikat evivad ka konstruktorid kõvakettagigandis Kingston Technology, tuues juuli viimastel päevadel turule uue 256 GB taskumälu.

Kuigi tehnoloogiana on rakendatud traditsioonilist välkmälu lahendust, näitab Kingstoni tarkurite saavutus, et selline tehnoloogia ei ole veel surnud ja pakub jõulist konkurentsi nt valdavalt Samsungi poolt jõuliselt lükatavale faasisiirdemälule.

Sellegi poolest, vaatamata tehnoloogilisele väljapaistvusele, on välkmälu iga uus lahendus senistest suurusjärgu võrra kallim. Nii pakutakse ka siinkirjeldatud 256GB taskumälu hinnaks suurusjärku 10 000 EEK pluss maksud, mis kindlasti ei ole vesi tema turuveskile.

Uuring: halbu mälestusi saab kustutada!

Kes meist poleks vähemalt korra elus unistanud nupust, mille abil kõik ebameeldivad mõtted ja mälestused ära kustutada. Just nagu arvutil - kustutada kõik ebavajalikud kataloogid, et minna kiiremini edasi vaid vajalikega. Kuni viimase eelmise aasta lõpuni pidasid teadlased ajutegevuse sellisel tasemel manipuleerimist aga võimatuks, kuna arvati, et meie aju neuronid tegelevad erinevates aju piirkondades ühte moodi nii info töötlemise kui ka salvestamisega.

2008. aasta detsembris tulid aga New Yorgi Ülikooli SUNY teadlased välja avastusega, et varasemalt teada ja tuntud ajumolekul PKMzeta salvestab vaid kõige keerulisemaid mälestusi - ruumitaju teavet, hirmu jms, kuid ei oma seost selle info töötlemise või käitlemisega. Samuti ei salvestu seal meie üldiste hakkama saamise oskustega seotud teave. Ehk siis ilmnes, et PKMzeta on meie aju kõvaketta selline sektor, kuhu salvestatakse vaid kõige tugevama emotsionaalse laenguga teave.

Uurimisgruppi juhtinud SUNY professor Andre A. Fenton on veendunud, et lähimail aastail õnnestub neil tuvastada ka nimetatud molekuli manipuleerimise metoodika, et täna vaid teoreetiliselt võimalik mõtete mehaaniline kustutamine saaks ka tegelikkuses teoks. Farmakoloogiasse jõuab avastuse mõju tõenäoliselt palju varem, ravimaks selliseid nähtuseid nagu sõltuvused, depressioon, foobiad jms. Kui teame, millist osa me aju mikromaailmast on vaja mõjutada, on vaid tehnika küsimus, millal selle mõjutamiseni jõutakse.

Innovatsioon 2008: harilik pliiats kui arvutimälu

Sadu aastaid peale seda, kui meie progressiivsemad esivanemad grafiiditükiga esimesed teadaolevad märkmed tegid, on kätte jõudnud uus retrolaine, mil´ tehnoloogianutid on avastanud, et muuhulgas ka täna hariliku pliiatsi südamikuks oleva grafiidi füüsilis-keemilisi omadusi oskuslikult ära kasutades on võimalik kokku seada ülivõimas mälukeskkond.

Nimelt annavad USA Rice ülikooli füüsikud viimase Nature ajakirja kaante vahel teada, et on kokku seadnud kümne aatomi paksuse grafiidikeha, milline suudab senisest oluliselt tõhusamalt salvestada ja taasesitada informatsiooni. Kui tänastes flash-mäludes kasutatava NAND tehnoloogial töötava mälu paksuseks on ca 45 nm, siis grafiidil põhineva lahendusega usutakse mälu mõõtmeid vähendada kuni 5 korda. Samuti on silmapaistev grafiitmälu operatsioonikiirus. Kui tänased SRAM mälud hiilgavad seal kuskil 100 ns operatsioonikiirusega, siis grafiitmälust on testimiste käigus suudetud kätte saada 10 ns operatsioonikiirus.

Seega, kuna täispikkuses hariliku pliiatsi sisse mahub ühe korraliku reisikohvri suuruse seadme jagu grafiidiaatomeid, võib tulevikus harilikku pliiatsit mälupessa lülitades moodustuda seni uskumatuna näiv mälumaht. Selline mäluseade ei ole seejuures eriti temeperatuuri- ja kiirutusekriitiline, millised omadused grafiidi füüsikalistest omadustest juba teada on.