twitter - 10% autoritelt 90% sisu

twitteri legendaarsus on viimasel aastal-paaril saanud ohtralt tuult tiibadesse. Kuid, mis toimub selles keskkonnas tegelikult? Sellele küsimusele soovisid vastust saada HBS strateegiauurijad, kes juhuvaliku põhjal analüüsisid 2009. aasta mais 300 542 twitteri kasutaja sidemeid ja aktiivsust selles keskkonnas. Analüüsitut võrreldi teiste populaatsete suhtevõrgustike andmestikuga.

Ilmnes, et 80% twitteri kasutajal oli vähemalt 1 järgija (follower). Samal ajal teistes populaarsetes keskkondades oli ühe või enama sõbra või järgijaga kasutajaid ca 65%. Keskmisel meeskasutajal on twitteris umbes 15% enam järgijaid, kui naiskasutajal, samas, meeste osakaal twitteris on ca 5% madalam, kui naistel.

Üllatav oli uurijatele, et erinevalt mitmesugustest teineteise reitimise pildikeskkondadest, järgivad twitteri meeskasutajad kaks korda suurema tõenäosusega meeste poolt kirjutatut, kui naiste loomingut.

Ja kui analüüsiti läbi kogu 300 000 kasutaja poolt loodud tekstimassiiv, tuli välja, et kõigest 10% twitteri aktiivkasutajaist loob selles keskkonnas 90% kannetest! Samal ajal teistes sotsiaalvõrgustikes moodustab 10% tipu poolt produtseeritav vaevu 30%. Ehk siis on twitter enamusele kasutajaist vaid lugemiskeskkond, mitte niivõrd info jagamise vahend.

2013 alustatakse uue Interneti ehitust

Aastapäevad on erinevad tehnikameediumid kirjutanud Interneti võimalikust kokkukukkumisest lähima paari aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 2038. Kui 2038 aasta seondub kunagise Y2K'le sarase Y2K38 probleemiga, siis lähiaastate probleem on tegelikult väga lähiomane igale sidevõrgule - võrgu ressurss lihtsalt ammendub mingi arvu kasutusmahu juures. Võrk muutub algselt äärmiselt aeglaseks ja lõpetab lõpuks toimimise üldse.

Võrguressursi ammendumine on andnud mõtteainet mitmetele teadusasutustele. Seal hulgas USA's, kus juuli teises pooles otsustati läbi Rahvusliku Teadusfondi investeerida täiendavad 12 miljonit USD GENI nimelise projekti edasiarendusse. GENI tegeleb nimelt olemasolevale Internetile alternatiivse uue arhitektuuriga võrgu prototüübi loomisega, mille peal testida kuni 30GB/s kiirust andmevahetust. Ehk siis tuhandeid kordi suuremat andmevahetust, kui meist kellelgi täna saab olla.

Nii omaaegse ARPANETi kui ka Interneti üks kaasautoreid BBN Technologies Inc., kes on ka uue Interneti projekti üks kaasvedajaid on lubanud, et juhul, kui jääb kehtima hetkel seatud projekti(rahastus)plaan, saab uue arhitektuuriga Interneti ehitamisega algust teha juba 2013 aastal.