G20 kohtumisel debüteeris audiorelv

Kes Pittsburgis toimunud G20 kohtumise taustal toimunu meediakajastust järgis, pani võib olla tähele, et mitmes sellises kajastuses mainitakse muuseas ka ametivõimude poolt rahutuste kontrollimiseks kasutatud audiokahurit. Seadet, mis testversioonina on seni kasutusel olnud valdavalt USA mereväe alustel, peletamaks mittehävitava jõuga eemale vaenulike väikelaevade (loe: piraatide) rünnakuid.

Enamasti USA militaarinnovatsioonile orienteeritud ettevõtmise American Technology Corporation poolt välja töötatud LRAD (Long Range Acoustic Device) nimelise seadme poolt kitsa suunadiagrammiga välja paisatava heli nivoo ületab seadme vahetus läheduses 150 db piiri. Arvestades, et inimkõrva taluvuse piir on ca 125 db, on seda päris palju, et tekitada sihtgrupis vähemalt ebamugavustunne ning hoida ära vajadus füüsiliseks kontaktiks. Seda enam, kui välja paisatav helinivoo tekitatakse kõrvale eriti tervalt mõjuvate kõrgete helide kombinatsioonina.

Lühikest klippi seadme hiljutisest kasutusest saab YouTube.com vahendusel jälgida siit:

Brittide nutikad kiiruskaamerad

Üsna sageli kuuleme me ümberkaudsetelt, et "sõitsin piirangu alasse kiirust ületades sisse ja sain trahvi". Patt on patt ja seaduserikkumist reeglina õigustada ei saa. Selleks aga, et maanteedel keskmisi kiirusi tegelikult alla saada, on läbi aastate välja pakutud mitmeid meetodeid. Kõige levinum neist vast "suurendame politseinike arvu teedel". Et aga politseinikega katta näiteks Tallinn-Tartu maantee kõik kurvid ja muud ohtlikumad kohad, peaks tee-äärde seisma seadma selgelt ebaotstarbekalt palju politseinike. Omamoodi lahenduse sellisele dilemmale on aga pakkunud Briti siseministeerium, milline plaanib 2009st aastast saareriigis üles seada enam kui 200 Specs 3 tüüpi kaamerast ning numbrituvastuse süsteemist koosneva järelevalvesüsteemi.

Süsteemi koosneks omavahel läbi andmetöötluskeskuse ühendatud enam kui 200 maanteekaamerast ning sõidukite numbrite tuvastamise tarkvarast. Kaamerasilmast möödudes tuvastab süsteem sõiduki registreerimisnumbri ning edastab selle keskusele. Juhul, kui sõiduk mõne aja pärast möödub järgmisest süsteemiga ühendatud kaamerast, arvutab keskus hetkega läbitud vahemaa tarbeks kuluva arvestusliku vähima ajavahemiku. Juhul, kui sõiduk on vahemaa läbinud alla arvestusliku miinumumi, edastatakse asjakohane info trahvikeskusele ning sõiduki omanik saab õige pea kätte trahviotsuse.

Brittide sõnul on keskmise sõidukiiruse vähendamine seejuures vaid asja üks külg. Teine külg on liikluse üldise sujuvuse tagamine, milles suurimad kurja juured ongi just kiirendajad-nõelujad.