Et seda hüpoteesi kontrollida, näitasid California ja Itaalia Padua ülikooli teadlased 299 inimesele vanuses 19 kuni 84 aastat kas muudetud või muutmata fotosid kahest ajaloosündmusest: 1989. aastal Pekingis toimunud Tiananmeni ehk Taevase rahu väljaku meeleavaldusest ning 2003. aastal Roomas toimunud sõjavastasest protestiaktsioonist.Algupärasele Tiananmeni väljaku fotole lisati rahvahulk, kes seisis kahel pool üksikut tankikolonni ees seisvat meest. Rooma meeleavalduse pildile lisati rahvahulga sekka märulipolitseinik ning teda ähvardav maski kandev meeleavaldaja.
Muudetud ja muutmata pilti näinud inimeste mälestused toimunud sündmustest olid erinevad. Rooma meeleavalduse muudetud pilti näinud inimestele meenus rohkem vägivalda ja vara kahjustamist, kui sündmusel tegelikult toimus.
Võltsitud fotosid vaadanud katsealustele oli ka tulevikus toimuvatest meeleavaldustest osavõtmine vastumeelsem. Uurimuse detailsemaid tulemusi saab lugeda ajakirjast Applied Cognitive Psychology.
"Tegemist on ühe näitega selle kohta, kuidas saab inimesi ilma nende teadmata ja vastu tahtmist mõjutada, ning me peaksime selle suhtes valvsad olema," ütles uurimuse üks autoritest, California ülikooli psühholoog Elizabeth Loftus. "Mõne ärritava elemendi lisamise tõttu fotodele meenus Rooma rahumeelne meeleavaldus inimestele olnust tunduvalt vägivaldsemana. Ühiskond peab välja mõtlema, kuidas sellise nähtuse takistamiseks peaks fotode töötlemist reguleerima."
Postitused
2 kommentaari:
Eks fotode ja üldisemas plaanis ka ajaloo võltsimist on alati ette tulnud. Küsimus on pigem selles, kas sellistel propagandistlikel võtetel on jõudu mõjutada tervet ühiskonda? Ja siin pole vahet, kas tegemist on digitaaltöötluse või millegi muuga.
Kõik algab ikkagi inimese haritusest ja võimest selliseid võtteid läbi näha. Kui ajalootundmine on ühel kodanikul puudulik, siis teine oskab ebakõlad siiski välja tuua. Ja taas saabub teatav tasakaal.
"Lõika ja kleebi"-stiilis pahatahtlikke võltsinuid ei saa välistada, kuid neid ei tasu ka üle tähtsustada. Suurt ajalugu enam ümber ei kirjuta. Kui keegi näiteks siivutusse poosi sokutatud peaministri fotot tõsiselt võtab, on see juba tema enda probleem. Lollus on ju ravile üsna allumatu haigus...
Aga huvitav teemapüstitus igatahes!
Selle kohta ütlevad ameeriklased, et "perception is everything". Elik siis, pole vahet, kes "tõe" välja paiskab. Oluline, on, kes seda esimesena kõige veenvamalt teeb. Tõde ju, teatavasti, on suhteline :-)
Postita kommentaar