Istusin täna ühel esitlusel, kus väga püüdlik müügipreili üritas PowerPointi abil visualiseerida ühte tuntud andmeanalüüsi tarkvara. Ilus tüdruk oli. Esitluses oli kah nagu kõik omal kohal. Samas, midagi jäi nagu puudu. See polnud üldse esimene kord, kus taban ennast mõttelt, et varasemal ajal täiesti ideaalse ülesehitusega esitlused tunduvad mulle täna kuidagi puudulikud. Nagu StarTrek'i vaataks, kus kõiki osasid täidavad robotid. Ma kujutan ette ennast juba solvuvat, kui järjekordne esitleja kuskil manab projektorist välja esitluse, mida ta enne mind vähemalt tosin korda on esitanud. Sest mind ei köida kontekstivabad esitlused. Esitlused, kus autor pole vaevunud arvestama nendega, kes seda esitlust vaatama peavad. Just nimelt vaatama, sest 10st esitlejast 9 ei vaevu isegi oma verbaalset paketti kuulajaskonnaga kohandama. Sellest emotsioonist ajendatuna tellisin homsele haridusseminarile oma töötuppa pabertahvli ja viin seminari läbi selle abil. Juba tundub mulle ka täitsa vahva minna kuskile üritusele välja lüümikutega. Sa ikka mäletad, mis asjad on lüümikud? :-)
Postitused
