Päeval kui peaminister Andrus Ansip andis Riigikogu ees huvitava ülevaate teadus- ja arendustegevusest, võtsid rahvaasemikud järgmise punktina arutada otsuse eelnõu "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". Arutelu tulmusena jäi küll otsus tulemata, kuid kirjutus kokku ülikurb nekroloog IKT innovatsioonile Eestis. Mitte, et kedagi oleks personaalselt maha tehtud. Lihtsalt mõttearendused, millega asjakohase otsuse langetamine ära suretati, on ilmekas põhjendus sellele, miks veel pikka aega kõlab igasugune IKT teaduse- ja innovatsiooni alane poliitika meil ikka väga õõnsalt, kui üldse.Mõned ilmekamad tsitaadid argumentatsioonist "miks ei peaks toetama riigisektoris vabavara kasutust". Nuta või naera:
Pigem mind huvitab see, et te räägite sellest, et rohkem tuleks Eestis teha, et see vähendaks Eesti importi, teoreetiliselt vähendaks Eesti importi ka see, kui me hakkaksime ise maisi kasvatama ja see ei oleks Eesti ajaloos ilmselt esmakordne. Samas on selge, et maisi ja ka tarkvara tehakse mujal paljudes küsimustes paremini, näiteks operatsioonisüsteeme. Kas on praktiline eirata kogu väliskaubandust ja hakata ise maisi kasvatama ja operatsioonisüsteeme tegema?
On tõepoolest nagu kaks alternatiivi Eestis eluga edasi minemisel. Kas me kasutame edasiminekuks asju, mis meil on juba olemas ja läheme selle kohapealt edasi või läheme me sammu tagasi ja asume samu asju uuesti leiutama, selleks kasutades energiat, ressurssi, mõistust, mida meil kõigil teatavasti on kokkuvõttes Eestis vähe.
Aga minu küsimus pigem puudutab ühte digitaalset keelt ja küsin: kas te teate, kui suur osa riigi institutsioonide poolt loodud informatsioonist on pandud XML keelde ja kas on plaanis selle kasutuselevõtt?
Ma valdan küll eesti, soome, vene ja inglise keelt, aga XML keelt ma kahjuks ei valda ja seetõttu ma jään teile vastuse võlgu.
Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud
Vot sellisel tasemel arutame me avatud innovatsioonikeskkonna loomist IKT sektoris...
Postitused
3 kommentaari:
Minu arvates on tegemist ypris 6ige s6nav6tuga, mis just vastupidi v6ib Eesti IKTle kasulikuks osutuda.
Eestis on v2ga levinud asutuste, v2ikefirmade, jms jaoks spetsiifilise eritarkvara tellimine, selle asemel et oma 2riprotsesse veidi standardsemaks muuta ja valmistarkvara osta. See eritarkvara on aga k6ik IKT sisen6udlus, millel pole ka ekspordilootust, sest iga firma soovid on teistest erinevad, ning nende p6hjal yle maailma myydavat karbitoodet luua on raske.
Kui sisen6udlus eritarkvara j2rgi v2heneb, siis ehk orienteeruvad IT-firmad v2listurule parema hinnaga tellimust88dele, v6i ehk isegi toodete loomisele.
Selles mõttes nõus, et igasugune diskussioon on oluliselt parem, kui kuskil tagatoas kellegile ära panemine. Esiteks eraldab diskussioon terad sõkaldest ja teiseks võib diskussioonist kooruda oluliselt põnevamaid ideid, kui millise iganes tarkuri peas üksi mõelduna.
Kui arutelu käiku täpsemalt loed, siis pole seal keskne mõte mitte eritarkvaras, vaid avatud lähtekoodiga tarkvaras. Küsimus on ideoloogias - kas riik toetab avatud arendusplatvorme või investeerib millessegi, mida kodumaine tegija, "suletud karbi" tõttu, ise arendada ei saa. Kahtlemata on mõlemal puhul omad plussid ja miinused, kuid kui küsimus on avatud IKT keskkond laiemalt, siis mina olen veendunud, et suletud karbitooted ei ole parim lahendus.
No aga millist argumentatsiooni sa siis lootsid kuulata sellelt seltskonnalt? :)
Postita kommentaar