
2008. aasta detsembris tulid aga New Yorgi Ülikooli SUNY teadlased välja avastusega, et varasemalt teada ja tuntud ajumolekul PKMzeta salvestab vaid kõige keerulisemaid mälestusi - ruumitaju teavet, hirmu jms, kuid ei oma seost selle info töötlemise või käitlemisega. Samuti ei salvestu seal meie üldiste hakkama saamise oskustega seotud teave. Ehk siis ilmnes, et PKMzeta on meie aju kõvaketta selline sektor, kuhu salvestatakse vaid kõige tugevama emotsionaalse laenguga teave.
Uurimisgruppi juhtinud SUNY professor Andre A. Fenton on veendunud, et lähimail aastail õnnestub neil tuvastada ka nimetatud molekuli manipuleerimise metoodika, et täna vaid teoreetiliselt võimalik mõtete mehaaniline kustutamine saaks ka tegelikkuses teoks. Farmakoloogiasse jõuab avastuse mõju tõenäoliselt palju varem, ravimaks selliseid nähtuseid nagu sõltuvused, depressioon, foobiad jms. Kui teame, millist osa me aju mikromaailmast on vaja mõjutada, on vaid tehnika küsimus, millal selle mõjutamiseni jõutakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar