Innovatsioon 2008: vangidele mikrokiibid

Mikrokiipide kasutamine inimeste identifitseerimiseks on viimastel aastatel päris palju kõneainet pakkunud. Hiljaaegu pajatasin siinsamas blogis Korealaste saavutusest raadiosagedusliku kiibiga (RFID) töötava USB krediitkaardi käibelevõtul. Samal põhimõttel töötavad kiibid on mitmel pool juba ka isikut tõendavates dokumentides ning teadaolevalt üksikute era-initsiatiividena paigaldatud ka inimorganismi (nt meditsiinitestides). Britid on nüüd aga teoks tegemas ideed inimeste riiklikust mikrokiibistamisest. Nagu kirjutab käesoleva aasta 13. jaanuari The Independent, on Ühendkuningriigi valitsus alustanud avalikku debatti kohtus süüdi mõistetud isikutele raadioloetavate RFID kiipide paigaldamiseks. Põhjus taolise dialoogi algatamiseks on enam kui olemas. Nii nagu kogu maailmas, on vangide arv seal pidevas kasvutrendis ning senine kinnipeetavate "rõngastamine" jala või käe külge kinnitavate seadmetega ei ole vähemalt Ühendkuningriigis olnud nii tõhus kui algselt arvati. Ainuüksi viimase kümnendi jooksul on vangistatute arv UK's kasvanud ca kolmandiku ja kasv on jätkuv. See toob omakorda kaasa maksulaekumiste üha suurema voolamise ühiskonna pahupoole vangimajades prii ülalpidamise katmisesse. Kahtlemata pole maksumasja sellisest trendist huvitatud ning vaja on valitseusepoolseid uusi lahendusi.

Algne idee kiipide kasutamiseks pärines Briti parlamendist, kus seksuaalkurjategijate märgistamist aegade jooksul erinevate parlamendiliikmete poolt korduvalt nõutud on. Sama legendiga on kiibistamise teema olnud arutusel ka mitmes USA osariigis, kus ametlike sammudeni teadaolevalt veel jõutud ei ole. Brittide idee on aga omamoodi edasiarendus kõigist varasematest, taodeldes kiibistamisega samasugust tulemust nagu ennast korduvalt õigustanud sõidukite GPS signalisatsiooniga varustamine. Ehk siis on Brittide ettepanek seada süsteemi lähiaja eesmärgiks kiibistatute satelliitjälgimine. Sedasi oleks näiteks võimalik muuhulgas koolidesse ja lasteasutustesse seada kiibiandurid, mis annaksid varakult teada, kui asutuse läheduses mõni paadunud retsidivist ringi liigub. Rääkimata siis potensiaalsetest kodulahendustest "vargaalarmi" vms näol.

Kuigi Briti ametivõimude väitel on RFID põhise järelevalvesüsteemi tõhusus märkimisväärselt kõrgem, kui senisel "rõngastussüsteemil" ning süsteem on kiibi kandja jaoks ka mugavam, on mitmed inimeõigusaktivistid seadnud küsimuse alla süsteemi hakkuvuse üldlevinud inimõigustega. Eelkõige aga nüansiga, et kiibi kandja on enese teadmata (?) igal hetkel järelevalveasutusele nähtav. Õiguskorrast lugupidava avalikkuse hääletorud tunduvad süsteemi aga pigem toetavat, kui maha tegevat.

Ei tuku ka RFID kiibitootjad ettevõtjad. Kiire surf asjakohaste ettevõtete kodulehekülgedel annab ülevaate erinevatest võimalikest kiibilahendustest, alates jaekaupade turvaelementidest kuni elektrishokikiipide ning mikroraadiojaamadeni. Ja see kõik maksimaalselt ühe kuni kahe riisiterasuuruses polümeer- või klaaskeskkonnas.

Kogu selle loo asjakohasus meie kohalikule kriminaaljustiitsia süsteemile peitub aga selles, et kui Britid suudavad süsteemi edukalt ellu viia, pole kaugel ka aeg, kui siinsete rootsi kardinate tagant mikroskeemiga poisse ja tüdrukuid me sekka hakkab laekuma.