Niisiis täitus lõpuks üks minu unistustest ja sain osaliseks Saksa-Austria-Eesti konsortsiumist ehitamaks üles Makedoonia Vabariigi (FYROM) Siseministeeriumit. Esimene asjakohane kohtumine konsortsiumi juhtliikmete vahel toimus 13.-15.08.2007 kauni Saksamaa liidumaa Brandenburgi Politseiakadeemias. Nimelt vajas täpsustamist meie ühine programm, millega läheme välja Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud pakkemenetlusse.
Ütlen ausalt, eks Euroopa Liidu kahe suurtegija vahel väga noore riigi suhteliselt noore tegijana ühe uue riigi tegemiseks sõnaõiguse saamine oli päris põnev. Seda enam, et minule teadaolevalt ei ole Eesti esindajad varem projekti algatajaliikmena sellistes mahukates initsiatiivides esinenud. Häid spetsialiste on meil kahtlemata varemgi igal pool käinud, kuid, et kohe projekti algusest asjas sees olla, see peaks olema terves Eestis uus kogemus.
Mullegi üllatavalt saavutasime sakslaste ja austerlastega kohe esimesel päeval (saabusin lennukilt otse nõupidamisele) ühise keele. Seda enam, et tulevane projektijuht Kai Siegert oli päris palju omi mõtteid juba varem paberile pannud ning meil jäi vaid üle teda täiendada ning mõtted ühtsesse ettenähtud vormi panna. Samas said need kolm Brandenburgis oldud päeva äärmisel asjalikud. Ikkagi kella üheksast hommikul poole kuueni õhtul inglise-saksa segakeeles spetsiifilist julgeolekutemaatikat arutada ja analüüsida oli isegi mulle, kes ma seda juba aastaid teinud olen, täitsa pingutav.
Muideks, oleksin äärepealt unustanud. Kas te teate, kus asub Brandenburgi liidumaa Politseiakadeemia? Tadaa - Oranienburgis. Kes II Maailmasõja aegset ajalugu mäletab, see teab, et Oranienburgis asus Saksamaa üks suurimaid koonduslaagreid ja isegi koonduslaagrite nö peavalitsus, milline määras, kuhu koonduslaagreid ehitada ja keda sinna paigutada. Veelgi enam - akadeemia on alates 2006 aastast sellesama koonduslaagri territooriumil, kasutades ära kunagise SSi (hilisemat NSVL tankivägede) elamukvartalit. Seejuures on väliselt säilitatud KÕIK selleaegsed hooned, alates SSi 3 korruselistest kasarmutest ning lõpetades tehnikat majutanud hoonetega. Seejuures on iga hoone sissekäigu juures silt, kes ja mis ning millal selles hoones asus. Selline aus ja selge ajalookäsitlus. Seejuures imponeeris mulle väga akadeemia presidendi Rainer Griegeri suhtumine, kellega ühel lõunapausil mööda territooriumit jalutasime - ajalugu on fakt ja selle eest ei ole mõtet põgeneda. Pigem rääkida olnust ausalt ja ilma ilustamata ning loota, et tulevased noored teevad minevikust omad järeldused. Super - ei mingit valehäbi, ei mingit natsionalismi ülistamist - see lihtsalt on Meie Ajalugu.
Postitused
