reede, 28. detsember 2007

The Economist: kolm tehnoloogia-ennustust aastaks 2008

Kui ühes eelmises ülevaates sai 2008 prognoosimisega algust tehtud, siis lisan siia ka 23.12.2007 ilmunud The Economisti (E) värsked kolm pakkumist tehnoloogiavaldkonna arenguteks 2008. aastal. Kui minu kogemusel on muidu E prognoosid tehnoloogia valdkonnas suht korrektseks osutunud, siis seekordsete osas on mitmetes kommentaariumites juba umbusklikke sahinaid kosta. Aga, eks aasta pärast saa jälle ajas tagasi vaadata.

Mainitud kolm The Economist'i märksõna 2008. aastaks oleks siis:

1. Internet aeglustub. Internetipõhised rakendused on üha enam kasutusel suuremahuliste liikuvate piltide üles-alla liigutamiseks. Piltlikult öeldes on internetiliiklus juba täna nagu liikumine pühade-eelsel õhtul mööda Tallinn-Tartu maanteed. Suure tõenäosusega jõuad kohale, kuid sa pole selle teekonnaga üldse mitte rahul.

The biggest road-hog remains spam (unsolicited e-mail), which accounts for 90% of traffic on the internet. Phone companies and other large ISPs (internet service providers) have tolerated it for years because it would cost too much to fix. Besides, eliminating spam would only benefit their customers, not themselves.

Selliste arengute jätkudes võime mõne aja pärast olla tagasi olukorras, kus inimesega silmast-silma kontakt on nii aja kui ka tulemuse kvaliteedi mõttes oluliselt efektiivsem.

2. Surfamine väljub kaablist. Juba täna omab suurem osa telefonidest veebisurfamise funktsionaalsust. Olen isegi mõelnud, et miks pidada oma aadressiraamatut paralleelselt mitmes (küll vastastikku kopeeritavates) keskkondades, kui seda võiks teatava hea ühenduse ja hinna suhte korral teha vaid ühes serveris. Pole siis ka ime, et juba pikemat aega käivad kuulujutud Google võimalikust sisenemisest mobiilse kommunikatsiooni maailma.

In short, win or lose, Google has already achieved its objective. Internet searches will doubtless be as popular among mobile-internet surfers as among their sedentary cousins. Owning at least 60% of the mobile search market is the prize Google has been after all along.

3. Brausimise jm arvutivara koodid avanevad. Vabavara (nt Linux) kasutajate osakaalu kiire kasv paneb ka brauseritootjad valiku ette - kas kaotada turgu veelgi, või alistuda turu survele ja anda oma brauserite koodid vabaks. Isegi iPhone oli sunnitud oma koodi ametlikult avama peale seda, kui mõni päev peale tehnoloogia turule tulekut kuulutati süsteemi kood avalikult kräkituks. Seda enam, et juba täna liigub Taiwanist maailma vabavaraga kodutarbija PCsid hinnaga 200USD ja alla.

Neither Microsoft nor Apple can compete at the new price points being plumbed by companies looking to cut costs. With open-source software maturing fast, Linux, OpenOffice, Firefox, MySQL, Evolution, Pidgin and some 23,000 other Linux applications available for free seem more than ready to fill that gap. By some reckonings, Linux fans will soon outnumber Macintosh addicts. Linus Torvalds should be rightly proud.

Kommentaare ei ole: