Robotid testisid kohvikus koostööd

Robootika pole teaduse ja tehnika maailmas teab, mis uus nähtus. Ka ei üllata kedagi õige pea enam nano- ja biotehnoloogia saavutustel tuginevad robootikauudised, olgu selleks siis biorobot või muu põnev tehiselu vorm. Küll aga võib uudseks pidada robotivõrkude (network robot) alaseid pingutusi. Mõte siis selles, et panna robotid omavahel suhtlema ja suhtlemise tulemusena asjakohaseid otsuseid vastu võtma. Ehk siis moodustada robotite peal omamoodi web 3.0 kogukond.

Jaapanlaste tehnoloogiauudiste portaal NikkeiBp.co.jp pajatab ühest järjekordsest asjakohasest edukast katsest testida robotite omavahelist koostoimet improviseeritud kohviku tingimustes. Selleks sisustas Jaapanlaste Advanced Telecommunications Research Institute ATRI Osaka linna suures kaubanduskeskuses improviseeritud kohviku. Kohviku ettekandjateks said ATRI poolt arendatav võrgurobot Robovie-II ja Honda Motor Co Ltd poolt arendatav robot Asimo (pildil).

Katse käigus testiti ka ATRI uudset ruumilise informatsiooni hankimise platvormi, mis baseerub laseritega ruumiparameetrite tuvastamisel.

Avatud lähetkoodiga kodurobot PR-2

Oled äkki isegi vahest avastanud ennast mõtisklemas mõne huvitava tehnoloogilise nüansi üle, mida ja kuidas võiks tehnoloogia inimese elu lihtsamaks teha. Kuid kuhu oma mõtet suunata, kellele edasi anda, kui ise arendusvõimsusi ei evi? Omamoodi uudsete tehnoloogiate varasalve WIKI on selleks tarbeks üles seadnud robootika valdkonnas omale juba nime jõudnud teha Willow Garage Inc. Tegemist on erakapitalil põhineva Willow Garage Inc ja USA Stanfordi Ülikooli ühisprojektiga arendamaks välja võimalikult avatud "lähtekoodiga" personaalrobot, millise prototüüp kannab täna nime PR-2.

Huvilistel on WIKI vahendusel võimalik kaasa mõelda nii PR-2 tarkvaraliste, riistvaraliste kui ka üldist toimeloogikat puututavate teemade juures. Samuti pakkuda välja omi ideid robootika valdkonnas, mida siis oma ala spetsialistid võiksid juurutada.

Päris vahva videokollektsioon PR-2 tänasest suutlikkusest on kokku kogutud Stanfordi Ülikooli koduleheküljel SIIN.

Innovatsioon 2008: digitaalsed valvekoerad

Eks ole iga koeraomanik oma neljajalgse sõbra kesköiste haugatuste peale tusaselt kulmu kortsutanud, et mis tal nüüd jälle viga on? Iisraeli ettevõte Bio-Sense Technologies Ltd annab teada, et peale ligikaudu kolme aastast testperioodi erinevates Iisraeli ametiasutustes, on nad turule toonud DogGuard nimelise toote, mis kujutab endast koeri ja infotehnoloogiat ühendavat bioinfosüsteemi.

Süsteem kasutab ära maailma ühe parima lõhna ja kuulmistsensori - koera meelteteravust, kombineerides seda siis kaasaja tsensortehnoloogia teenistuses oleva intelligentse tarkvaraga.

Using its highly sensitive sensors, DogGuard interprets the dogs' barks, precisely indicating an unauthorized access attempt to any secured site. In addition to such early alerts, the dogs also serve as a deterring and delaying factor, thus providing the response team with a longer response time.

Arvestades tööjõukulutuste aina kasvavat osakaalu organisatsioonide tegevuskulude struktuuris, võib pakutav süsteem valveteenuste kuluefektiivsusele tõhusalt kaasa aidata. Ning tõenäoliselt õnnestub ka erakasutajal siit omad plussid leida.

Innovatsioon 2010: luurerobotid me ümber

Kõik, kes juhtunud Tom Cruisiga peaosas Minority Report´i nägema, mäletavad kindlasti ka seal esitletud luurerobotitest putukaid. Ideena sarnase tehnoloogia väljatöötamisse on nüüd 38 miljonit USD viieks aastaks investeerinud ka USA armee.

“Robotic platforms extend the warfighter's senses and reach, providing operational capabilities that would otherwise be costly, impossible, or deadly to achieve,” said Dr. Joseph Mait, MAST cooperative agreement manager for the Army Research Laboratory. “The MAST alliance is a highly collaborative effort, with each partner from government, academia, and industry playing a significant role.”

Praeguses staadiumis on armee poolt palgatud mitme tuntud ülikooli konsortsiumi uurimisobjektiks putukate ja pisinäriliste liikumise dünaamika. Seda ikka selleks, et robotist nelja- või enamjalgsed oma tegevuses oleksid maksimaalselt ergonoomilised, võimaldades seeläbi maksimaalselt vähendada ka vajaliku toiteallika suurust.

Aimu sellest, millist tehnoloogiat "robolutikate" prototüübina aastaks 2010 käibele lubatakse, annab juuresolev pilt.

Meditsiin 2020: robohooldajad

2007. aasta varakevadel võis tehnoloogiameediast leida väikese uudisenupu sellest, et Euroopa Liidu 7. raamprogrammi raames hakati rahastama robotitest med-õdede projekti i-WARD. Möödunudreedene brittide Coventry Delegraph heidab teemasse uut valgust ja lubab esimesi robotitest med-õdesid haiglatesse juba 2020. aastal.

Nimelt on maailma kümnekonna juhtiva teadus- ja arenduskeskuse koostöös ja sakslaste juhtimisel valmiva roboti prototüüp täna sellises seisus, et võib eelada tema ametlikku käibeletulekut lähima 10-12 aasta jooksul. i-WARDi kodulehekülje andmetel oleks tulevikumeditsiinitöötaja näol tegemist Tähesõdade saagast tuntud R2D2 tüüpi robotlahendusega (pildil), milline ei hakka ühegi meditsiinitöötaja eest esialgu tema põhitööd ära tegema, küll aga assisteerima tülikate ja aeganõudvate abiteenuste, nagu näiteks koristamine, transport jms haldus, osutamisel.

Professor Vinesh Raja, Professor Fellow of Informatics, at the Warwick university's International Manufacturing Centre, said the role of the robots was not to replace nurses but to help carry out basic tasks such as leading a patient to a ward, monitoring security surveillance, delivering drugs to a doctor and cleaning a floor.

Üheskoos töötavad mitu robotit oleksid võimelised moodustama ka omamoodi web 3.0 kogukonna, suheldes omavahel ja andes teineteisele ülesandeid ilma inimese sekkumiseta. Näiteks olukorras, kus üks robot, täites transpordiülesannet, avastab, et koridoris on põrand määrdunud, annab selle info edasi mõnele teisele robotile, kes sel hetkel lähikonnas vaba on.

Täna töös olev prototüüp on igakülgses mõõdus umbes 50 cm kõrge, sügav ja lai. Kasutatava tehnoloogia valikul on teadlased seadnud endale eesmärgiks ka taolise roboti hinna hoidmise võimalikult madala. Pigem 700, kui 7000 Eurot. Just sellise, mis selle asemel, et aastast 2020 haiglate administratsioone koormama hakata, neid pigem nende tegevuses toetavad.

Vesijahutusega superarvutid on tagasi!

Arvutiprotsessorite võimsuse oma turunishiks kujundanud IBM andis möödunud teisipäeval teada, et võtab järejekordse superarvuti Power 575 juures selle protsessorite jahutamiseks kasutusele vesijahutuse. Nagu see oli ka arvuti algusaastatel. Nimelt lubab IBM teadlaste väitel vesijahutus kuni 40% vähendada süsteemi jahutamise energiakulu. Samuti on teadlased välja arvutanud, et jahutusmaterjalina on vesi enam kui 4000 korda efektiivsem, kui klassikaline õhkjahutus.

Kordades paranenud jahutuse ning kokku hoitud energia arvelt on IBM suutnud Power 575 kasutatava protsessori POWER6 jõudlust võrreldes varasema võimsaima, POWER5+'ga, kasvatada enam kui viis korda:

With 448 processor cores per rack, the new Power 575 offers more than five times the performance of its predecessor, and thanks to advanced water cooling and POWER6 efficiencies, is three times more energy efficient per rack.Nicknamed “Hydro-Cluster” the system supports very large clusters – hundreds of nodes -- and enables extreme performance in dense packaging. A single rack features 14 2U nodes, each with 32, 4.7-Ghz cores of POWER6, a stunning 3.5 TB of memory,and yet is more energy efficient than traditional air-cooled designs. At 600 GFlops per node, the Power 575 is three times more energy-efficient in GFlops per kilowatt than the POWER5® generation of air-cooled processors.

Kui mõnipäev tagasi sai tulevikuveebis arutletud selle üle, millal virtuaalne reaalsus suudetakse muuta inimsilma rahuldavalt nähtavaks, siis IBM sellenädalane uudis lubab loota, et see aeg ei olegi enam mägede taga.

Küberrünnakud said kunstiks valatud

Oled äkki isegi väikese loomepuhangu käigus mõtisklenud, milline võiks välja näha üks korralik arvutiviirus? Lihtsast mõtisklusest kaugemale otsustas aga minna brittide e-turvalisuse eestkõneleja MessageLabs Ltd, kes võttis ühendust maailmakuulsa Rumeenia päritolu uue meedia kunstnik Alex Dragulescu'ga ning palus tal inimsilmale nähtavaks muuta terve rida arvutiviirusi ja muid e-maailma ohtusid.

Peale väikest eksperimenteerimist valmiski Dragulescul projekt malwarez. Nii nagu ka tema varasemad taiesed, on malwarez tänaseks pakkunud palju kõneainet mitte ainult e-turvalisuse maailmas, vaid taiesed on oma kunstiliselt tasemelt erutusvärinaid tekitanud ka uue-meedia ringkondades.

Malwarez is a series of visualization of worms, viruses, trojans and spyware code. For each piece of disassembled code, API calls, memory addresses and subroutines are tracked and analyzed. Their frequency, density and grouping are mapped to the inputs of an algorithm that grows a virtual 3D entity. Therefore the patterns and rhythms found in the data drive the configuration of the artificial organism.

Omamoodi huvitav on veel ka viis, kuidas MessageLabs kunstnikule arutipahalasi arusaadavaks tegi. Nimelt saatis firma kahjutustatud ja passiivsed pahalaste failid kunstniku arvutisse e-posti teel. Dragulescu avas viiruse koodi ning püüdis sealt tabada teatud sõnalisi või arvulisi mustreid ning assotsiatsioone. Avastatud mustrid ja assotsiatsioonid muutis kunstnik algoritmiks, mille andis närida 3D kujundeid genereerivale tarkvarale. Tulemus on päris vahva.

The process of creating the art was like none other. MessageLabs carefully sent Dragulescu the once-harmful files after modifying them so his computers would not contract the viruses. Dragulescu looked for the frequency of certain occurrences in a virus, such as particular network sockets that it was designed to compromise. He fed the resulting data into a program he created with an algorithm to grow the viruses and Trojans visually.

Järgmiseks üritab kunstinik koostada blogide omanike portreesid blogi sisu ja omanike online tegutsemise mustri põhjal.

Siinse kande illustratsiooniks oleval pildil ilutseb kurikuulus IRCbot.

HAI-TV annab aimu elust Vaikses Ookeanis

Kui eestimaalased juba aastapäevi on saanud võimaluse jälgida küll kurgede, küll metsanotsude elu otseülekandes, siis hiljaaegu sai veebi üles ka võimalus elada kaasa Vaikse Ookeani asukate tegemistele. Täpsemalt ühe Kanadas Monterey Bay akvaariumis üles kasvanud noore valgehai ja tema kaaskondlaste mitmest teisest projektist, liikumisele piki-ja-mööda Vaikse Ookeani avarusi.

Nagu kirjutab Discovery uudisteportaal discovery.com, on vaatlus-satelliit haiga seni ühendust saadud keskmiselt iga kahe päeva tagant. Seda siis põhjusel, et kalapoisi tegemisi jälgiv satelliit vajab hai seljauime külge kinnitatud saatjaga signaali lugemiseks otsenähtavust. Selleks peab hai aga tõusma veepinnale.

The tag that allows for the day-to-day monitoring is called a Smart Position-Only Tag, or SPOT. It transmits the shark's location via satellite whenever the shark's dorsal fin breaks the surface of the water and the tag makes contact with the satellite. So far, data has been coming in about every two days.

Seljauime külge kinnitatud saatja patareid jätkub väidetavalt ca 8 kuuks, mistõttu saab veel päris pikalt mererahva liikumistele kaasa elada. Kui noore hai uljus teda enne kalameeste võrkudesse ei vii.

Valgehai liikumine on siis nähtav siit.

Euroopa Liit lubab lennukis mobiili kasutamise

Euroopa Komisjon langetas esmaspäeval mobiilimaailmas kaks äärmiselt olulist otsust, mis lubavad lähitulevikus mobiiltelefonide kasutamise reisilennukite pardal.

Kui bürokraatiakoridorides olulisi takistusi ei teki, võivad esimesed GSM/3G pardavõrguga lennukid Euroopa Liidu õhuruumis lendama hakata kuue kuu möödudes.

Euroopa Liidu regulatsiooni ülevaatamine tuli loomuliku jätkuna eelmise aasta lõpus mitme lennukompanii poolt antud teatele, et nad on tehniliselt valmis lubama lennuki pardal sooritama GSM ja 3G mobiilikõnesid. Kui mälu ei peta, siis esimeste firmadena teavitasid oma valmisolekust ja vastava tehnoloogia olemasolust eelmise aasta lõpus JetBlue ja hiljaaegu märtsis Emirates Airline.

Pardavõrgu tehnoloogia tähendab lihtsas keeles seda, et lennuki pardale seatakse üles Euroopa Lennuturvalisuse Ameti poolt sertifitseeritud mobiilirepiiter, milline suhtleb maal asuvate võrguseadmetega läbi sidesatelliitide.

Euroopa Komisjoni regulatsioon näeb ette, et repiiterit võib kasutada alles hetkest, kui lennuk on saavutanud 3000m lennukõrguse ning lendab Euroopa Liidu õhuruumis. Liidu õhuruumist väljudes laienevad lennumasinale aga vastava õhuruumi riigi seadused, millised võivad mobiiltehnoloogia suhtes mitte nii sõbralikud olla.

Omaette teema on muidugi sellise mobiilikõne hind, mis kindlasti ületab maapealses mobiilivõrgus fikseeritud hinna. Samas on Euroopa Liit juba pikemat aega ristisõda pidanud Liidu ühtse mobiilsete kõnede hinnapoliitika osas, mistõttu ka lennukõnede hinnal on lubatud silma peal hoida. Otseselt aga täna Euroopa ühtne regulatsioon lennukikõnede hinda ei reguleeri, mistõttu pole välistatud nii mõnigi hinnaüllatus, kui aasta lõpus suvatsete vahva Airbusi pardalt kodustele kõne teha.

Jaapanlased alustavad lõhnakõnedega

Jaapani firma NTT Communications andis esmaspäeva varahommikul teada, et laseb käesoleva aasta 10. aprillil välja esimese prototüübi lõhnakõnede pidamist võimaldavast süsteemist (vaata pilti).

Prototüüp kujutab endast kooslust mobiilist ja spetsiaalsest lõhnageneraatorist. Interneti teenuse vahendusel laetakse mobiili erinevate lõhnabukettide koodide "playlist", millisest siis vastavalt kõne iseloomule vms edastatakse infrapuna või bluetooth seadme abil koodijupid lõhnagenereaatorile. Viimane omakorda eritab siis õhku koodile vastava seguga lõhnabuketi. Alternatiivina on NTT nutid loonud ka fix-võrgu lõhnatelefoni, milline oleks siis pidevalt ühenduses Internetiga ja lõhnainfo jõuaks lõhnageneraatorisse juhetpidi. Mobiil oleks seejuures vaid trigeriks, mis teatava koodi aktiveerib. Lõhnageneraator ise koosneb kirjelduse ja pildi kohaselt teatud hulgast erinevatest lõhna-essentsidest ning arvuti poolt juhitavast pihustimehhanismist. Essentside proportsioon antakse generaatorile edasi vastava koodi vahendusel, mida siis mobiil või generaatori ise Internetist endasse laeb.

Innovatsioon 2010: laiatarbe satelliit-nutifon

Kes televiisori vahendusel "Lost" nimelist seriaali jälgima on juhtunud, on tõenäoliselt silmanud ka sealsete tegelaste elusid päästnud satelliit-telefoni. Nädalapäevad tagasi andis aga MSV (Mobile Satellite Ventures) nimeline ettevõtmine teada, et on 2010. aastast valmis USAs turule tulema oma disainlahenduselt filmis nähtule üpris sarnase laiatarbe sateliit-nutifoniga.

Et satelliit-telefonid pole tänapäeva turul enam teab mis haruldus, üllatab MSV oma L-tüüpi (light) telefoni juures selle puutetundliku ekraani ja kõigest 1,5 sm paksuse korpusega (vaata pilti).

MSV had non-working models of the L-Series at its booth. According to the phone's spec sheet, it will have a 320-by-480 multi-touch screen; smartphone style applications; high-speed Internet access with Wi-Fi, cellular, and satellite connectivity; a Web cam; and a speakerphone. Unlike most satellite phones, it will be only .6-inches thick.

Erinevalt Lost´is nähtust, töötab MSV seade vaid Põhja-Ameerikas. Seda põhjusel, et MSV poolt kasutatavad 2 geostatsionaarset satelliiti katavad vaid Ameerika mandri põhjaosa. Samas, arusaadavalt pole tulevikus probleemi sama telefoni kasutuselevõtuks mõne Euroopa sidesatelliidi nähtavusulatuses.

Matrix saabub juba homme ?

Neljapäevane NewScience.com avaldas äärmiselt põneva viite USA Brookhaven National Laboratory in Upton New York (BNL) aruandele virtuaalse reaalsuse modelleerimisest. Nimelt pakuvad selle teadusasutuse eksperdid, et inimsilmale reaalsusest eristamatu virtuaalne reaalsus võib tegelikkuseks saada juba lähiajal.

Nagu BNL teadlase Michael McGuigani asjakohases teadusartiklis kirjas, on teadlased viimasel ajal US Department of Energy tellimusel viinud läbi terve rea arvuti-katseid, üritamaks saavutada maksimaalselt kvaliteetne tulemus virtuaalse reaalsuse visuaalsel kujutamisel.

Virtuaalse reaalsuse omamoodi mõõdupuuks on nii USA kui ka maailma teistele asjakohastele teadusasutustele kujunenud kaasaegse arvutiteaduse isa Alan Turingu poolt 1950. aastal välja pakutud tehisintellekti taseme hindamise "Turing Test":

In 1950, Alan Turing, the father of modern computer science, proposed the ultimate test of artificial intelligence – a human judge engaging in a three-way conversation with a machine and another human should be unable to reliably distinguish man from machine.

Turing Test'i edasiarendusena on teadlased kasutusele võtnud "Graphics Turing Test'i", mille sisuks siis inimsilma abil virtuaalse reaalsuse graafilise kujutise ja tema toimimise (liikumise) reaalsusest eristatavuse testimine.

Kuigi suur hulk täna turul olevaid tarkvaralisi lahendusi suudavad algupärandile ääretult lähedaselt taasesitada keskkondasid staatiliselt, on nende kujutiste inimsilmale söödavalt "ellu äratamine" osutunud tõsiseks väljakutseks. Nimelt vajab inimsilmale häirimatult liikuv kujutis minimaalselt kaadrisagedust vähemalt 30 kaadrit sekundis. Arvestades aga üliheal graafilisel tasemel kujutise mahtu (mega)baitides, võib vaid ette kujutada, mida arvuti op.mälule tähendab sellise pildi erineval kujul taasesitamine 30 korda igas sekundis.

McGuigan otsustas selle väljakutse aga siiski vastu võtta ja kasutas modelleerimiseks ka tulevikuveebis korduvalt tutvustatud IBM Blue Gene/L superarvutit. Nimetatu andmetöötlusvõimsus ulatub siis kuskile sinna 103 teraflopi kanti sekundis. Võrdluseks, et tavalise kalkulaatori andmetöötlusvõimus on umbes 10 floppi sekundis.

Eriliselt keskendus McGuigan oma katses valguse ja objektide omavahelise suhestumise taasesitamisele. Samuti asjakohaste modelleerimise ja ray-tracing tarkvaraliste lahenduste toimimisele virtuaalsete live lahenduste loomisel.

The nice thing about this ray tracing is that the human eye can see it as natural. There are actually several types of ray-tracing software out there – I chose one that was relatively easy to port to a large number of processors. But others might be faster and even more realistic if they are used in parallel computing.

Nagu katsed näitasid, osutus ka täna teadaolevaist ühe võimsama superarvuti võimsus Turing Testi läbimiseks ebapiisavaks. Küll suutis Blue Gene/L peal jooksutatud modelleerimistarkvara ray-tracingu abil luua ülirealistliku staatilise taasesituse, kuid live esitus osutus veel vägagi vaevaliseks. McGuigani hinnangul oleks virtuaalsusesse kantud kujutise inimsilmale sujuvaks liikumiseks vajalik ca 1000 teraflopine andmetöötlusvõimsus (siis 10 korda enam, kui hetkel suurim olemasolev). Selline võimsus pole aga tänast tehnoloogia arengu kiirust arvestades mõne aasta möödudes üldse mingi müstika.

Et kinolinalt tuttava Matrixi loomine on veel nii mõnelegi teadlasele hetkel enam kui kosmoseteadus, siis on McGuigani katsete tulemused ja ülijulged järeldused juba teadusfoorumites saanud ka mitmete tuntud teaduskeskuste ekspertide kriitika osaliseks. "Virtuaalse reaalsuse modelleerimine pole nii lihtne" on läbivaks teemaks neis kõigis. BNL teadlased ei lase sellest ennast kõigutada. Ja õigustatult:

McGuigan agrees that realistic animation poses its own problems. "Modelling that fluidity is difficult," he says. "You have to make sure that when something jumps in the virtual world it appears heavy." But he remains optimistic that animation software will be up to the task. "Physical reality is about animation and lighting," he says. "We've done the lighting now – the animation will follow."

Ehk siis päris homme me enda ümber virtuaalseid maju ja autosid veel suure tõenäosusega ei näe, küll aga võime juba Eesti Vabariigi 100 sünniaastapäevaks kümne aasta pärast virtuaalse Tallinna koos reaalselt sõitva Kopli trammiga püsti panna kasvõi keset Punast Väljakut.

Innovatsioon 2008: ajujaht signaalidele kosmosest

Euroopa kosmoseteadlased on maailma avalikkusel lubanud piiluda järjekordse suursuguse kosmoseprojekti kattevarju alla. Nimelt hakkab tasahilju valmis saama 1997. aastal Hollandis alustatud Euroopat katvate kosmose-antennide (pildil) projekt LOFAR.

1997. aastal valminud ideekirjelduse kohaselt ühendatakse LOFAR nimelisse süsteemi viies Euroopa riigis asuvad 10-240 MHZ spektri (ehk siis hariliku raadiosageduse) antennide jadad ühtseks Euroopat katvaks antenniks. Projekti käigus ühendatakse 2010. aastaks omavahel kokku 93 antenniväljal Suurbritannias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis ja Saksamaal asuvad 9300 antenni. Antennide vahendusel saadav laia spektiga informatsioon koondatakse läbi mitmekümne serveri ühtsesse IBM BlueGene/L superarvutisse, kus siis ca 70 arvutilise klusteri abil toimub andmestiku analüüs.

The input section of the Central Processor is dimensioned such that 32 Core stations and 50 Remote Stations can be accommodated simulataneously at their full bandwidth. The processing capacity is matched to the proposed scenario for EoR observations. The exact processing demands for the geophysical and agriculture applications are to be worked out in detail.

Nagu kommenteerib ühe asjaosalise, Suurbritannia Portsmouth University, kosmoloog Robert Nichol pühapäevases The Guardian'is, on sellise antennisüsteemi peamine ülesanne koguda infot nii umbes 13 miljardi aasta taguste universumi lapsepõlveaastate kohta. Samas, kuna antennisüsteem kogub õhust kokku igasuguse raadiosignaali, loodetakse sealt välja lugeda ka seni tundmatutele kosmilistele eluvormidele omaseid signaalimustreid.

Some of these signals will reveal information about the early universe, for example. However, broadcasts by alien intelligences would also be revealed by our computers because we will, primarily, be collecting radio signals. Signals that have regular patterns will give themselves away as the possible handiwork of extraterrestrials. Such work is a bonus, however.

Innovatsioon 2008: maailma väikseim mobiil

Iisraeli päritolu startup ettevõtmine Modu ltd. teatab oma eilses pressiteates, et Guinness World Records™ on nende poolt veebruaris ülemaailmsel mobiiltehnoloogia messil tutvustatud 40 grammise mobiilseadme ametlikult tunnistanud maailma väikseimaks mobiiltelefoniks (pildil).

modu was awarded this prestigious honour after careful consideration by the Guinness World Records™ judges, who declared that: “The lightest mobile phone is the modu, which weighs 40.1 g (1.41 oz).” Guinness World Records™ added: “modu’s dimensions are 72.1 mm (2.8 inches) x 37.6 mm (1.4 inches) x 7.8 mm (0.3 inches).”

Flash tehnoloogia juurutamisega tuntuks saanud Dov Morani ettevõtmise poolt loodud mobiillahendus on südameks tervele ökosüsteemile, millesse panustavad veel mitmed teised ettevõtmised, alustades mobiilitaskutest ja lõpetades terve rea igasugu imevidinatega, mida ühe mobiilse elektroonikaseadme juurde liita võiks.

At the heart of the ecosystem is modu - a tiny, sleek mobile phone that is fully functional and easy to use. modu can be slipped into a wide variety of modu jackets - stylishly designed phone enclosures and modu mates – modu-enabled consumer electronic products. modu's ecosystem offers boundless possibilities in a simple and affordable way.

Viimase partnerina ühise ökosüsteemi loomisesse on oma nõusoleku andnud Universal Music Group.

Kübersõda Tiibeti vastu

Enne pühi hakkas rahvusvahelises meedias tükk tüki haaval ilmuma vihjeid selle kohta, et mitmed vaba Tiibeti meelsed ühendused nii Tiibetis endas kui ka kogu maailmas on sattunud küberrünnakute ohvriks. Esimese tõsisema kokkuvõtte toimunud rünnakutest, millele kohe viitasid ka paljud maailma väljaanded, tegi möödunud reedel internetiturvalisuse eestkõneleja SANS Institute. Tänaste rünnakutega sarnast troojalaste levitamisele baseeruvat mustrit täheldati juba 2002 aastal, kui tiibetimeelsed MTÜ´d esimeste Internetirünnakute alla sattusid. Sarnast käekirja, eelkõige peitedomeenide aadresse, täheldati ka eelmise aasta rünnakutes USA infrastruktuuriettevõtete vastu 2007. aastal. Viimaste osas viib FBI tänaseni läbi menetlustoiminguid.

According to a January article in Air Force Online, a series of e-mail attacks originating in China targeted 28 defense contractor locations in the United States late last year. The story named specific Beijing-based Internet addresses that the FBI later determined were the origin of the attacks.

SANS Institute toob oma lühiteates tiibetivastaste rünnakute mustri kohta välja 4 põhilist tunnust:

- troojalase kandjaks olevad e-mailid on täpselt personaliseeritud konkreetsele isikule või temaga seotud grupile, kirjeldades muuhulgas nendega seotud uskumusi;

- adressaadiks seatud isiku e-proofiili ning suhtlemismustrit on võimalikult täpselt jäljendatud, tagamaks saatja võimalik sarnasus identiteedi tegeliku kandjaga;

- attatchemndiks olev dokument, millega on seotud troojalane, on oma sisu osas vastavuses e-mailis viidatule. Kui attatchemndil tegelik sisu puudub, siis on asjakohane selle attatchmendi nimi - nt cyberattacks.doc;

- saadetavad e-mailid on kõik kas vastused (Re:) või edasisaadetised (Fw:).

Erinevalt 2007. aasta Eesti vastastest küberrünnakutest, kui eesmärgiks oli üleüldine kriitilise infrastruktuuri tegevuse halvamine (valdavalt läbi DoS rünnakute), tundub tiibetivastaste rünnakute eesmärgiks olevat spetsialistide hinnangul konkreetsete isikute ja gruppide kommunikatsiooni lõpetamine ning nende valduses oleva info üle kontrolli saavutamine.

The specificity of information sought in the targeted attacks also suggests the attackers are searching for intelligence that might be useful or valuable to a group that wants to keep tabs on human rights groups.

Samas ei kaota tiibetlased vaatamata kõigele huumorimeelt ja peavad rünnakute tõsidust isegi komplimendiks nende püüdlustele:

"The fact that we're being attacked with the same resources thrown at multi-billion defense contractors is flattering," said Lhadon Tethong, executive director of Students for a Free Tibet. "It shows that we really are an effective thorn in the side of a repressive regime."

Innovatsioon 2008: gravitatsioonivalgusti

Nädalapäevad tagasi oma suvekodule alternatiivenergial töötavat aiavalgustit valides, jäi silma USA Virginia Ülikooli poolt käesoleva aasta algupoolel patenteeritud valgusallikas GRAVIA, mis kasutab toiteallikana maa gravitatsioonijõust ammutatud energiat. USAs rohelise energia kasutamise eest juba tunnustatud ideerakendus kujutab endast ca 1,5 meetrit kõrget ning mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga helendavat klaastoru (vaata pilti). Valguselementidena on torus kasutatud kümmet tugeva valgusjõuga LEDi.

LEDide toiteks vajalik energia saadakse toru ülemisest osast läbi lambi südame langev mass, milline paneb pöörlema lambi sisemusse integreeritud rootori. Sarnaselt liivakellale tuleks sõltuvalt tehnilisest lahendusest lamp kas iga ca 4 tunni tagant ringi pöörata või siis sarnaselt pommidega seinakellale, raskused lambi ülaosasse uuesti "vinnastada".

Tänapäeva LED tehnoloogia tippsaavutusi arvestades suudaks idee autori Clay Multon'i hinnangul selline lambisüsteem toota kuni 800 lumenit valgust, mis oleks ekvivalent 40W elektripirnile.

Multon ei varjagi, et tegemist on hetkel vaid ideelahendusega, mis tänapäeva tehnoloogia (eelkõige LED tehnoloogia) kiiret arengut silmas pidades, võib igapäevaseks olmelahenduseks saada juba lähiaastatel.

Moulton said: “I was told it was not possible given current LED's, but given the rapid pace of innovation in low powered lighting, it would be a conceptual challenge. The mechanism itself is the novelty. I hope everyone understands that this criticism and even failure is all part of a process, and that my job as a designer is to take this feedback and work on."

Maailma moodsaim kosmoserobot äratati ellu

Möödunud ööl said miljonid kosmosehuvilised NASA telekanali vahendusel laivis jälgida maailma moodsaima kosmoseroboti DEXTRE (vaata fotot) elluäratamist kosmosesüstiku Endeavour meeskonna poolt. Kanadas konstrueeritud ja kolme avakosmoses käigu tulemusena kokku pandud 1,5 korda 3 meetriste gabariitidega kosmoserobot läks NASAle maksma üle 200 miljoni USD (ca 2 miljardit krooni).

Nagu lugeda Kanada kosmoseagentuuri kodulehelt, on DEXTRE valmis avakosmoses suuritama suhteliselt unikaalseid operatsioone etteantud programmi raames nii omapäi kui ka rahvusvahelise kosmosejaama juhtimise all:

A variety of tasks will be performed by Dextre including installation and removal of small payloads such as batteries, power supplies and computers; providing power and data connectivity to payloads; and manipulating, installing, removing and inspecting scientific payloads. A typical task for Dextre is to replace a depleted (100 kg) battery, which involves bolting and unbolting operations as well as millimetre level positioning accuracy to properly align and insert the spare battery within its worksite and properly engage all connectors. This peg-in-the-hole type of task demands a great amount of precision and a gentle touch to avoid binding. To achieve this Dextre has a unique feature which complements its remarkable dexterity: precise sensing of forces and torques at the "hand" and automatic compensation to ensure the payload moves smoothly into its mounting fixture. To illustrate the level of performance of Dextre, here on Earth it could likely be used to insert an item as delicate as a videotape into a video recorder.

Kel huvi oma silmaga jälgida Endeavour meeskonna toimetamisi, sh DEXTRE taltsutamist, saab seda teha NASA TV vahendusel:

http://www.nasa.gov/multimedia/nasatv/

Rootsi plaanib ajujahti failijagajaile

Rahvusvahelises meedias leidis hiljaaegu tänamatult vähe kajastamist Rootsi seadusandja lähiaja plaan sundida internetiteenuse pakkujaid (ISP), sarnaselt nädalapäevad tagasi Jaapani meediast läbi-jooksnule, muutma P2P failivahetuse keskkondade (nagu Kazaa, Napster jms) kasutajate elu kibedaks. Erinevalt jaapanlastest, kes failijagajate Interneti ühenduse külma rahuga lihtsalt kinni keeravad, üritavad rootslased aga maailma palju keerulisemate vahenditega parandama hakata.

"We need to ... stand up for musicians, authors, filmmakers and all other copyright owners so that they have the right to their own material," Justice Minister Beatrice Ask and Culture Minister Lena Adelsohn Liljeroth wrote in a joint opinion piece published in the Svenska Dagbladet daily.

Lühidalt öeldes otsib Rootsi seadusandja võimalust panna ISP´dele kohustust tuvastada autoriõiguste objekti reprodutseerija ning teavitada autoriõiguste rikkumisest asjakohast esindusorganisatsiooni. Viimase mureks jääks siis adekvaatse õigusliku reageerimise korraldamine.

Selline suhteliselt kosmose tasemel müstiline plaan pole rootslaste peades aga tekkinud üleöö. Suhteliselt pikka aega on kohtu all neli rootslast, keda Piratbyrån nimelise liikumise liikmetena süüdistatakse tuntud failivahetuse keskkonna The Pirate Bay loomise läbi Rootsi autorikaitse seaduse rikkumises (sisuliselt vahendi loomine kuriteo toimepanemiseks). Kohtuasja raames olid k.a. märtsi alguseks praktiliselt kõik maailma suurimad audiovisuaali tootjad esitanud Rootsi kohtule ühte liitmiseks miljardilisi hagisid.

The Pirate Bay, kes muideks osales nimekirjaga ka Rootsi 2006. aasta parlamendivalimistel, ei ole aga püssi põõsasse visanud ja nõutab kohtu kaudu inimeste eraelu puutumatust ning õigust informatsiooni vabale levile:

Sweden's Pirate Party, however, which received 0.6 percent of the vote in the 2006 election and lobbies for an open information society, called the move a "sanctioned blackmailing operation," saying it was a major intrusion on the right to privacy.

Innovatsioon 2008: turvakaamera, mis vaatab sulle taskusse

Nagu loogilise jätkuna eelmisel nädalal sati vahendusel nähtud Schwarzeneggeri The End of Days müstikafilmile, teatas Ühendkuningriigi firma ThruVision Reutersi vahendusel, et on välja töötanud valvekaamera lahenduse, milline võimaldab sõna otseses mõttes vaadata inimese taskusse.

Teatavasti olid britid Euroopas esimesed, kes peale Londoni metrooplahvatusi katsid oma pealinna keskosa tänavad kaameratega sedasi, et seal liikuv inimene on keskmiselt iga 3 minuti tagant mõne tsentraalselt jälgitava valvekaamera vaateulatuses. Oma uue lahendusega T5000 läheb ThruVision aga veelgi edasi, lubades kuni 25 meetri raadiuses lugeda neilt inimestelt kiirguvat looduslikku ülimadalsageduslikku kiirgust, millise sagedus jääb kuni mõnekümne terahertsi ringi.

The T5000 camera, created by a company called ThruVision, uses what it calls "passive imaging technology" to identify objects by the natural electromagnetic rays -- known as Terahertz or T-rays -- that they emit.

Süsteemi väljatöötajad võtsid toote arendamisel aluseks Euroopa Kosmoseagentuuri teadlaste tööd, millistes analüüsiti kustuvate tähtede ja nende jälgede lugemist. Nii nagu astronoomide poolt analüüsitud kustunud tähed, nii ka maal asuvad objektid kiirgavad kõik olenevalt materjalist ja kooslusest unikaalset kuni mõnekümne terahertsise sagedusega kiirgust, millise lugemisel baseerub ka ThruVision'i kaamerasüsteem. Nii näiteks on oma looduslikult kiirguselt selgelt eristatavad kokaiin tärklisest ja plastiklõhkeaine plastiliinist.

Innovatsioon 2008: su arvuti tunneb su ära!

Saksamaa Regensburg'i Ülikooli spin-off firma Psylock GmbH tutvustas selleaastasel CeBIT väljanäitusel huvitavat kasutaja turvalise autentimise tarkvara PsyLock, milline baseerub klaviatuuri kasutaja trüki-käitumise identifitseerimisel.

Psylock identifies users on the basis of their individual typing behavior – a cost-efficient, reliable authentication method. Without passwords, without sensors. With high security.

Kasutaja trüki-käitumise õppimiseks peab süsteemi sisestama kaheksa korda etteantud pikkusega teksti, mille käigus siis süsteem omandab maatriksi, mida kasutaja alateadlikult kasutab klahvide vajutamisel. Seejuures ei ole süsteemi jaoks oluline, mida trükitakse, vaid see, kuidas seda tehakse. Ükskord maatriksi selgeks õppimisega süsteem aga ei piirdu, vaid õpib kasutaja käitumist pidevalt, kohandudes sellega pidevalt ka kasutaja trükikäitumise muutustega.

The system "learns" with every successful login. It adapts itself to any ongoing changes in typing habits. In the case of abrupt changes, the same applies as for hand injuries.

Kuni senised traditsioonilised biomeetriarakendused on olnud korra fikseeritud andmestiku suhtes äärmiselt staatilised, siis sakslaste lahenduse kontsept lubab päris huvitavaid edasiarendusi ka mahukamate turvasüsteemide projekteerimisel. Näiteks inimkeha käitumisproofiili kaudu autentimine vms. Kuskil aasta tagasi mäletan ühte sellist kehakeele lahendust Iisraeli teadlaste kirjutistest, kuid viimasel ajal pole sarnastest arendustest palju kuulda olnud.