3,5 miljardi mobiilikasutaja kõned avalikud?

Värske The New York Times toob ärevaid sõnumeid kõigi mobiilikasutajate hinge. Nimelt väidab väljaanne, viitega Berliinis toimuvale Chaos Communications Congress nimelisele üritusele, et saksa inseneril Karsten Nohl´il on õnnestunud lahti deshifreerida enam kui 20 aastat kindlana püsinud GSM turvalisusalgoritm. Ehk siis süsteem, mis kaks aastakümmet on ligi kolme ja poole miljardi mobiilikasutaja kõnesaladust salakõrva eest kaitsnud.

Kuigi GSM algoritmi varasemate versioonide (A5/1) lahtideshifreerimisest on kõlakaid liikunud ka mõned aastad tagasi, pole ükski asjaosaline seni julgenud tunnistada, et saavutatu ka reaalsuses toimib. Samas, oli vaid aja küsimus, mil 1988. aastal kasutusele võetud ja igihaljas kahendsüsteemis toimiv lahendus avatakse.

Sellegi poolest, vaatamata GSM algoritmi eestkõneleja GSM Association´i kohesele reageeringule, et Nohl´i väide on pigem teoreetiline kui reaalselt teostatav, on tehnoloogiafoorumid kõnealusest väitest tõsist tuld võtnud ja on pigem tundide, kui päevade küsimus, kui algoritmi murdja peab oma väidete kinnituseks (lisaks BitTorrenti vahendusel juba saadaolevale) välja tooma reaalse tõestuse. Seejärel on pall juba tõsiselt mobiilioperaatorite väravas.

Täna on päev, mil 25 miljonit mobiili vaikivad

India Telekommunikatsiooni-ministeerium andis selle nädala alguses teada, et terrorismi tõkestamise egiidi all on kohalikele mobiilioperaatoritele tehtud ettekirjutus lülitada esimesest detsembrist võrgust välja kõik ilma IMEI koodita mobiiltelefonid. Ehk siis kohalike arvutuste kohaselt ca 25 miljonit, valdavalt odavat Hiina päritolu, aparaati. Kuigi teise abonendiga ühenduse saamiseks IMEI kood vajalik ei ole, identifitseeritakse selle koodi abil ühenduses olevad sideseadmed. Umbes nagu sõiduki kerenumber pole otseselt sõitmiseks vajalik, küll aga asendamatu, tuvastamaks sõiduki vastavust dokumentatsioonile. Samuti lubab *#06# valides taasesitatav kood võrgu käitajal olla teatud tõenäosusega veendunud, et tema võrgus toimetavad vaid seaduslikud (loe: mitte varastatud) seadmed ja kahtluse korral rakendada meetmeid. Kasvõi näiteks siis, kui aparaati on ametivõimude andmeil kasutatud mõneks ebaseaduslikuks tegevuseks, kuni terroristliku akti toimepanemiseni välja.

2010 võib saada satelliitmobiili sünniaastaks

USA ettevõte TerreStar Networks tutvustas käesoleva aasta juulis lahendust, mis võib tähendada olulist läbimurret seni mitmeid kordi luhtunud laiatarbe satelliit-mobiilide turule tulekuks. Esitletud lahendus kombineeriks endas mobiili klassikalise GSM ja satelliitlahenduse, millised siis toimiksid vastavalt sellele, kummal on piirkonnas parem levik. Et tegemist pole pelgalt järjekordse unelmaga, näitab fakt, et ettevõtte poolt finantseerituna on orbiidile saadetud ka TerreStrar-1 nimeline satelliit, millise testperioodi lõpuks arvatakse valmis saada ka turuküpse mobiiltelefoniga. Milline saab olema asjakohase tehnoloogia ja teenuse hind, on täna veel lahtine. Eks ole need ka võtmeelemendid uudse lahenduse turuedule.

Tulevikupoodlemine kui Second Life?

Üleüldises tegevuskulude kärpimise tuhinas on ka erinevad müügiettevõtted kahtlemata sunnitud välja nuputama uusi ja innovatiivseid kanaleid, et inimestele neile vajalikku kaupa pakkuda võimalikult madalate lisakuludega. Kui hiljaaegu Microsoft andis teada, et võtab oma toodete müütamisel ohjad enda kätte ning avab õige pea oma vaabipoodide võrgu, siis hakkab üha enam kostuma hääli ka selles suunas, et traditsiooniline veebiturundus hakkab ajale jalgu jääma ning vaja oleks midagi ebatraditsioonilisemat.

Just sellise ebatraditsionaalse lähenemise vajadusest räägib USA Kansase Ülikooli teatel aprillis ilmuva The Services Industries Journal ajakirja kaante vahel ülikooli ärijuhtimise professor Esther Swilley. Nagu artikli eelteatest teada saame, on inimesed veebis üldjuhul hinnatundlikumad, kui suvalises tänavakaupluses ning üritavad tooteid ja teenuseid saada pigem tasuta, kui mingi tasu eest. Milles aga tundub, et nooremad veebi- ja tegelikult ka mobiilikasutajad ennast üha vähem tagasi hoiavad, on igasugu meelelahutuskeskkonnad ning neis keskkondades "sümboolse" hinnaga kõrvalteenuste kasutamisest. Isegi kui neid kõrvalteenuseid tarbitakse nädalas kümneid kui mitte sadu kordi.

Kuigi Second Life keskkonnas poemajanduses suuri edulugusid täna vaal rääkida ei ole, väidab Swilley, et Second Life kui mudel saab juba lähitulevikus ka müügikeskkondade oluliseks rajamärgiks. Kui vaid saaks ületatud sellise keskkonna kasutamiseks vajalikust võrguteenuse kõrgest hinnast.

Igal juhul, ootame ja jälgime mängu!

Tindivaba printer? Miks ka mitte!

Kes ütles, et tehnoloogia a-la Polaroid on surnud ja elagu Polaroid? Lisaks retrohuvilistele paistab Polaroidi laadsete tehnoloogiate lembus maad olevat võtmas ka kõige moodsamate tehnoloogiate loojate peades. Nii näiteks tuli Dell koostöös Massachusettsi Tehnoloogiaülikooli taustaga Zink Imaging INC nimelise ettevõttega hiljaaegu välja miniatuurse printeriga, milline, üllatus-üllatus, ei laotagi paberile värvainet.

Täisealise meesterahva peopessa mahtuv WASABI PZ310 nimeline riistapuu (pildil) töötab aga just nimelt Polaroidilt tuntud põhimõttel. Ehk siis lihtsustatult öeldes on printeri paber kaetud õhukese valgustundliku sulfaadi kihiga, mille pinnale printer moodustab temasse laetud kujutise.

Lisaks sümpaatsele miniatuursusele (prindib pilte mõõdus 5x7,5), on printer varustatud ka Bluetooth ühendusega kasutamaks teda kaablimuret tundmata suvaliste pihuarvutite juures, millelt pilti soovime paberile saada.

4G mobiilivõrk tuleb meile Rootsist?

Umbes samas rütmis kuulujuttudega iPhone 4G mudeli väljatöötamisest, on sahistatud ka Rootslaste TeliaSonera plaanist tulla maailmas esimesena turule mobiilse 4G lairibavõrguga. Jaanuari keskpaigas said kõneainet pakkunud plaanid ka kinnituse, kui asjaosaline ise andis meediale teada, et koostöös kodumaise Ericssoni ja Aasia päritolu Huawei nimelise äriühinguga plaanitakse 2010. aastast tulla 4G lairiba mobiilvõrguga turule Põhjamaades ning ka Baltimaades. Viimase tarbeks käivat uudiste kohaselt läbirääkimised parima pakkuja leidmiseks, et siis järgneva aasta-kahe jooksul ka midagi käega katsutavat mobiilidesse tuua.

2020: Internet = mobiiltelefon

Ühe aasta lõpp ja teise algus on ikka olnud möödunu kokku tõmbamise ja tulevikku vaatamise aeg. Viimaste aastate kiirest arengust tehnoloogiamaailmas kannustatuna palusid ka USA Põhja-Karoliina Elon´i Ülikooli teadlased 578 eksperdil, analüütikul ja kommentaatoril üle kogu maailma hinnata tehnoloogia arenguid aastaks 2020. Seda kõike juba aastaid Interneti arengutel silma peal hoidva projekti Pew Internet & American Life Project raames.

Muuhulgas paluti ekspertidel hinnata mitmete väidete paikapidavust 2020 aastal. Nii näiteks pidas väidet „Mobiiltelefon — mille puhul võib juba praegu rääkida märkimisväärse võimsusega arvutist — on esmane ning peamine interneti kasutamise vahend paljudele inimestele kogu maailmas, pakkudes informatsiooni kaasaskantaval ja hästiühilduval kujul suhteliselt madala hinnaga“ aastaks 2020. tõenäoliseks 77% ekspertidest. Puutetundlike räägi-ja-puuduta kasutajaliidestega rakenduste domineerimist 11 aasta pärast uskus 64% küsitletuist.

Nagu kommenteerivad uuringu läbiviijad, on eksperdid tugevalt ühel meelel, et Interneti ja mobiiltehnoloogia ühisareng saab lähiaastatel olema vähemalt sama kiire, kui ta on olnud seni. Samas väljendati ka selget ebakindlust kasutajate osas, kes üha enam kipub eelistama parimaid, kiireimaid, kuid samas, kahjuks, odavamaid seadmeid, milliseks uusi tehnoloogiaid üsna sageli aga pidada ei saa.

Uuringu täielik aruanne on ligipääsetav aadressil: http://imaginingtheinternet.org/

Wikipedia hakkab rääkima

Kantuna veebisurfamise mobiilistumise ajastust, teatas ka vabateatmik Wikipedia detsembri esimestel päevadel, et avas oma rakenduse surfamiseks läbi mobiilse kasutajaliidese. Aadressil mobile.wikipedia.org avatud keskkond on tavalisest askeetlikum ning seatõttu ka oluliselt kiiremini opereeritav. Mis aga uue keskkonna eriti huvitavaks muudab, on keelevalikute all (hetkel veel passiivsena) asetsev valik ”spoken wikipedia”, millise alla loodetakse üsna pea rakendada esimesed tulemused 2008. alustatud wikipedia helindamise projektist. Ehk siis on wikipedia üsna pea kasutatav näiteks ka autoroolis kuulatavana.

2010. aasta mobiilimaailmas - HOLOFON

Selle suve kõige kuumem tuleviku-uudis mobiilimaailmast pärineb kahtlemata India päritolu tehnoloogiagigandilt INFOSYS. Nimelt jõudis neil juunis lõpusirgele holograafilist kujutist moodustada, salvestada, edastada ning taasesitada võimaldava mobiiltehnoloogia patenteerimine USA patendiametis.

Tehnoloogia baseerub INFOSYS poolt kasutusele võetud Fourier nimelisel algoritmil, milline suht võimsa protsessori peal joostes, moodustab pildistatud 2D piltidest 3D hologrammid. Patenteeritud tehnoloogia omapära seisneb aga selles, et kasutatav algoritm võimaldab väga suure mahuga 3D kujutist liigutada läbi piiratud mobiilikanalite väga väikese ressursikuluga. Nimelt edastatakse 3D pilt 2D piltide tükkide jadana, millest siis vastuvõtvas telefonis sünteesitakse kokku 3D kujutis, millist siis mobiiltelefonis asuva laserprojektoriga ka kuvatakse.

Kasutatav tehnoloogia lubab väidetavalt 3D kujutist edastada ilma kadudeta resolutsioonis, mida täna kasutatavad lahendused (nt stereoskoopilised kujutised) hästi ei võimalda.

Kuna tehnoloogia jõudis patendini alles hiljaaegu, prognoosivad INFOSYS’i juhid esimesi halotehnoloogiaga varustatud mobiiltelefone - HOLOFON’e, müügile hiljemalt 2010. aastaks.

Innovatsioon 2013: m-lennureisimine

Kohe peale seda, kui Euroopa Komisjon mõni kuu tagasi andis teada, et teeb kõik endast oleneva, muutmaks mobiiltelefonid Euroopa õhuruumis igapäevaseks vabakasutusega tarbeesemeks sarnaselt sülearvutile, sukeldusid m-lahenduste loojad oma töötubadesse ning algas ettevalmistus m-reisimise käivitamiseks.

Esimese tõsiseltvõetava valge luigena tuli juunis oma mõtetega välja Shveitsis registreeritud lennunduskommunikatsiooni gigant SITA. Nimelt pakuvad SITA analüütikud, et mobiiltehnoloogia tänase arengukiiruse juures, tingimustes, kus mobiiliside on juba homme lubatud lennukite pardale, saab m-lennureisimine osaks me igapäevalennundusest lähima viie aasta jooksul. Ehk siis hiljemalt aastaks 2013.

Seda väidet toetab ka SITA tellimusel Cambridge Ülikoolis läbi viidud uuring, millest muuhulgas ilmneb, et mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt aitab teavitamissüsteemi, logistika jms pealt lennufirmadele aastas kokku hoida kuni 600 miljonit USD. Kulude kokkuhoiu argument on lennufirmadele seda olulisem, et lennundusturu languse tingimustes pole täna maailmas tõenäoliselt ühtegi lennufirmat, mis suudaks ennast kasumlikult ära majandada.

Mobiillahendused oleks lähiajal lennunduses üsna loomulik arenguetapp arvestades, et erinevate uuringute kohaselt ca 90% lennureisijaid (või nende saatjaid) kannab endaga mobiiltelefoni. Sellest faktist kannustatuna on juba täna mitmed lennufirmad teatanud, et viivad aastaks 2010 sisse mobiilipõhise check-in'i ning teavitussüsteemi. Järgnevad mobiilimaksete sidumine m-check'in'ga, mobiil-ID ning miks mitte ka mobiilbiomeetria.

Euroopa Liit lubab lennukis mobiili kasutamise

Euroopa Komisjon langetas esmaspäeval mobiilimaailmas kaks äärmiselt olulist otsust, mis lubavad lähitulevikus mobiiltelefonide kasutamise reisilennukite pardal.

Kui bürokraatiakoridorides olulisi takistusi ei teki, võivad esimesed GSM/3G pardavõrguga lennukid Euroopa Liidu õhuruumis lendama hakata kuue kuu möödudes.

Euroopa Liidu regulatsiooni ülevaatamine tuli loomuliku jätkuna eelmise aasta lõpus mitme lennukompanii poolt antud teatele, et nad on tehniliselt valmis lubama lennuki pardal sooritama GSM ja 3G mobiilikõnesid. Kui mälu ei peta, siis esimeste firmadena teavitasid oma valmisolekust ja vastava tehnoloogia olemasolust eelmise aasta lõpus JetBlue ja hiljaaegu märtsis Emirates Airline.

Pardavõrgu tehnoloogia tähendab lihtsas keeles seda, et lennuki pardale seatakse üles Euroopa Lennuturvalisuse Ameti poolt sertifitseeritud mobiilirepiiter, milline suhtleb maal asuvate võrguseadmetega läbi sidesatelliitide.

Euroopa Komisjoni regulatsioon näeb ette, et repiiterit võib kasutada alles hetkest, kui lennuk on saavutanud 3000m lennukõrguse ning lendab Euroopa Liidu õhuruumis. Liidu õhuruumist väljudes laienevad lennumasinale aga vastava õhuruumi riigi seadused, millised võivad mobiiltehnoloogia suhtes mitte nii sõbralikud olla.

Omaette teema on muidugi sellise mobiilikõne hind, mis kindlasti ületab maapealses mobiilivõrgus fikseeritud hinna. Samas on Euroopa Liit juba pikemat aega ristisõda pidanud Liidu ühtse mobiilsete kõnede hinnapoliitika osas, mistõttu ka lennukõnede hinnal on lubatud silma peal hoida. Otseselt aga täna Euroopa ühtne regulatsioon lennukikõnede hinda ei reguleeri, mistõttu pole välistatud nii mõnigi hinnaüllatus, kui aasta lõpus suvatsete vahva Airbusi pardalt kodustele kõne teha.

Jaapanlased alustavad lõhnakõnedega

Jaapani firma NTT Communications andis esmaspäeva varahommikul teada, et laseb käesoleva aasta 10. aprillil välja esimese prototüübi lõhnakõnede pidamist võimaldavast süsteemist (vaata pilti).

Prototüüp kujutab endast kooslust mobiilist ja spetsiaalsest lõhnageneraatorist. Interneti teenuse vahendusel laetakse mobiili erinevate lõhnabukettide koodide "playlist", millisest siis vastavalt kõne iseloomule vms edastatakse infrapuna või bluetooth seadme abil koodijupid lõhnagenereaatorile. Viimane omakorda eritab siis õhku koodile vastava seguga lõhnabuketi. Alternatiivina on NTT nutid loonud ka fix-võrgu lõhnatelefoni, milline oleks siis pidevalt ühenduses Internetiga ja lõhnainfo jõuaks lõhnageneraatorisse juhetpidi. Mobiil oleks seejuures vaid trigeriks, mis teatava koodi aktiveerib. Lõhnageneraator ise koosneb kirjelduse ja pildi kohaselt teatud hulgast erinevatest lõhna-essentsidest ning arvuti poolt juhitavast pihustimehhanismist. Essentside proportsioon antakse generaatorile edasi vastava koodi vahendusel, mida siis mobiil või generaatori ise Internetist endasse laeb.

Innovatsioon 2010: laiatarbe satelliit-nutifon

Kes televiisori vahendusel "Lost" nimelist seriaali jälgima on juhtunud, on tõenäoliselt silmanud ka sealsete tegelaste elusid päästnud satelliit-telefoni. Nädalapäevad tagasi andis aga MSV (Mobile Satellite Ventures) nimeline ettevõtmine teada, et on 2010. aastast valmis USAs turule tulema oma disainlahenduselt filmis nähtule üpris sarnase laiatarbe sateliit-nutifoniga.

Et satelliit-telefonid pole tänapäeva turul enam teab mis haruldus, üllatab MSV oma L-tüüpi (light) telefoni juures selle puutetundliku ekraani ja kõigest 1,5 sm paksuse korpusega (vaata pilti).

MSV had non-working models of the L-Series at its booth. According to the phone's spec sheet, it will have a 320-by-480 multi-touch screen; smartphone style applications; high-speed Internet access with Wi-Fi, cellular, and satellite connectivity; a Web cam; and a speakerphone. Unlike most satellite phones, it will be only .6-inches thick.

Erinevalt Lost´is nähtust, töötab MSV seade vaid Põhja-Ameerikas. Seda põhjusel, et MSV poolt kasutatavad 2 geostatsionaarset satelliiti katavad vaid Ameerika mandri põhjaosa. Samas, arusaadavalt pole tulevikus probleemi sama telefoni kasutuselevõtuks mõne Euroopa sidesatelliidi nähtavusulatuses.

Innovatsioon 2008: maailma väikseim mobiil

Iisraeli päritolu startup ettevõtmine Modu ltd. teatab oma eilses pressiteates, et Guinness World Records™ on nende poolt veebruaris ülemaailmsel mobiiltehnoloogia messil tutvustatud 40 grammise mobiilseadme ametlikult tunnistanud maailma väikseimaks mobiiltelefoniks (pildil).

modu was awarded this prestigious honour after careful consideration by the Guinness World Records™ judges, who declared that: “The lightest mobile phone is the modu, which weighs 40.1 g (1.41 oz).” Guinness World Records™ added: “modu’s dimensions are 72.1 mm (2.8 inches) x 37.6 mm (1.4 inches) x 7.8 mm (0.3 inches).”

Flash tehnoloogia juurutamisega tuntuks saanud Dov Morani ettevõtmise poolt loodud mobiillahendus on südameks tervele ökosüsteemile, millesse panustavad veel mitmed teised ettevõtmised, alustades mobiilitaskutest ja lõpetades terve rea igasugu imevidinatega, mida ühe mobiilse elektroonikaseadme juurde liita võiks.

At the heart of the ecosystem is modu - a tiny, sleek mobile phone that is fully functional and easy to use. modu can be slipped into a wide variety of modu jackets - stylishly designed phone enclosures and modu mates – modu-enabled consumer electronic products. modu's ecosystem offers boundless possibilities in a simple and affordable way.

Viimase partnerina ühise ökosüsteemi loomisesse on oma nõusoleku andnud Universal Music Group.