Lennukid saavad võime ise oma vigastusi ravida

Teadlased on aastaid püüdnud juurutada kaasaja tehnoloogiasse loodusest tuntud fenomeni aja jooksul ise oma haavu ravida. Umbes midagi sellist, nagu Terminaatori filmist mäletame.

Aprillis andsidki Ühendkuningriigi Bristoli Ülikooli teadlased teada, et on valmis sünteesinud fiibertugevdatud polümeeri, millisesse ehitatud "veresoontes" voolav tugevdi ja epoksiid on sarnaselt inimsoontes voolavale verele võimelised koheselt peale polümeeris väikseimagi mikroprao tekkimist täitma tühimiku kiiresti taheneva seguga, sidudes sellega purunenud pinnad.

The technique works like this. If a tiny hole/crack appears in the aircraft (e.g. due to wear and tear, fatigue, a stone striking the plane etc), epoxy resin would 'bleed' from embedded vessels near the hole/crack and quickly seal it up, restoring structural integrity. By mixing dye into the resin, any 'self-mends' could be made to show as coloured patches that could easily be pinpointed during subsequent ground inspections, and a full repair carried out if necessary.

Kindlasti oleks sedasi moodustuv täidis vaid ajutine meede näiteks võimaliku õnnetuse ära hoidmiseks. Segatuna ultraviolettkiirguses helenduva värvainega, oleks rutiinsesse kontrolli tuleva lennuki pardal tekkinud mikropragu koheselt märgatav ka maapealsele hooldusmeeskonnale, kes siis vajadusel tekkinu suurema tähelepanu alla võtab.

Lennundus pole aga tõenäoliselt ainus valdkond, kus taolist iseparanevat polümeeri kasutada võib. Juba täna on Bristoli ülikooliga ühistegevust planeerimas kosmosetehnoloogia tootjad, rääkimata masinatööstusest. Seda enam, et ülikool on välja kuulutanud edasised arendusplaanid sarnase polümeerisisese vereringe abil erinevat liiki energia edasi kandmiseks. Alustades soojusest ja lõpetades vereringe sarnase toiteahela moodustamisega, mis muudaks kogu polümeeri pinna ühtlaseks viljakaks pinnaseks järgmiste komponentide tarbeks.