Paneme viiruskehad raadiot toitma!

Mäletan lapsepõlvest vaidlust naabripoisiga, kas jaapanlased suudavad leiutada nõelasilma suuruse televiisori või mitte. Täna küll enam ei mäleta, millega kahksakümnendate alguses see vaidlus lõppes, kuid nõelasilma suurune televiisor poleks tänapäva nanotehnoloogia kiire arengu juures enam teab mis saavutus. Pigem oleks kuni tänaseni olnud takistuseks sellise mikrotehnika toiteallika suurus. Tunduks ju päris koomiline, kui tolmukübeme suurust tehnikavidinat mõnegrammisest toiteallikast toidaksime.

Nüüd võib ka see takistus saada möödanikuks. Nimelt andis USA Massachusetts Institute of Technology MIT augustikuu kahekümnendal päeval ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences teada, et on põhimõtteliselt valmis bio- ja nanotehnoloogia saavutusi kombineerides tavatingimustes komplekteerima poole inimraku suuruse akumulaatori.

Tegemist oleks pehme litograafia meetodil loodud imeõhukesele kummipõhjale viirusekeha abil moodustatud anoodi ja katoodiga, mille vahel on elektrolüüt. Viiruskehade elektrokeemilise reageerimise tulemusena akus sisalduvate polümeeride ja metallidega (nt koobalt), moodustatakse nii nanomõõtmes elektroodid, kui toimub ka hiljem elektrolüütiline reaktsioon, mis tavakasutajale väljendub elektrilaenguna.

Viimase pingutusena seisab MIT teadlastel ees lisaks varemloodud anoodile ja elektrolüüdile katsetada veel viiruskeha abil moodustatava katoodi toimimist. Seejärel on teadlased lubanud uurida loodu tarbeks elastsete keskkondade loomist, mis lubaks tulevikus "rakuakusid" kasutada bioloogilistes organismides. Nõelasimaraadio paigaldatuna me sisekõrva saaks aga loodetavasti teoorias reaalsuseks juba lähikuudel.