MIT paneb arvutid inimlikult mõtlema

Kes meist poleks kirunud sõber arvutit selle eest, et ta ei käitu täpselt nii, nagu me oleme oodanud. Küll on protsessid aeglased, küll ei ole kuvaril kajastuv meile vastuvõetav. USA kuulsa Massachusetts Institute of Technology MIT teadlased andsid aga hiljaaegu väljaande Proceedings of the National Academy of Science vahendusel teada, et suudavad panna arvutid andmeid töötlema sarnaselt inimloogikale.

Erinevalt arvutist on meile loomuomane, et alateadlikult otsime andmehulkades, nende mõistmiseks, mingit süsteemi või loogikat. Näiteks leheküljetäiest esmapilgul suvaliselt kokku paisatud sõnadest otsib meie teadvus sõnaühendeid või siis mingi tunnuse alusel seoseid sõnade vahel. Sarnase seosteloogika alusel on koostatud ka näiteks kõigile teada-tuntud elementide perioodilisuse tabel. Mõnes mõttes teeb sama ka meie arvuti andmetöötluskeskkond, kuid tema suudab analüüsida andmeid vaid ette antud mudelite piires, mitte kaaludes ja valides erinevaid mudeleid, leidmaks kõige tõhusamat neist.

MIT uurimisprojekti juht Josh Tenenbaum'i sõnul võimaldab nende poolt välja töötatud algoritm andmehulga struktuuri ja koosseisu analüüsides kaaluda andmete organiseerimise ja struktureerimise erinevaid võimalusi ning pakkuda vastavusanalüüsi tulemusena välja selleks kõige efektiivsem mudel.

Kahtlemata pole koostatud algoritm kasutamiseks vaid arvutiteadustes. Olles oma olemuselt tubli samm edasi tehisintellekti alastes uuringutes, võib oodata avastatu kasutamist ka tehisreaalsuse modelleerimises. Suurte andmemassiivide töötlemise võimsuse piirangud on seni olnud tehisintellekti alaste saavutuste kõige suuremaks piduriks.

Ah jaa. Lõpetuseks veel see, et oma katsetes said teadlased väidetavalt palju abi laste loogika uurimisest, uurides, kuidas tekkivad andmete seostamise mudelid laste teadvuses. Vahest nii mõnigi lapsesuust välja paisatud naljakas seos võib seega teine kord olla väärt enam kui tõsist tähelepanu.