Uuring: tahad kõhnemaks saada - mõtle vähem?

Kõhnumise ja laiemalt kehakaaluga seotud temaatika on populaarteaduslikus meditsiinikirjanduses tõenäoliselt kõige enam läbi kirjutatud teema. Pole vist kellegile ka üllatus, et suurem osa sealsetest järeldustest kõlab stiilis "its all in your head". Omamoodi uue aspekti sellesse järelduste kataloogi lisab aga Kanada Université Laval teadlaste avastus, mis seostab inimeste kaloritarbimise nende poolt tehtava intellektuaalse töö hulgaga.

Viimases ajakirja Psychosomatic Medicine numbris avaldavad Kanada teadlased oma uuringu tulemused, mille käigus võrreldi 14 katsealuse spontaalseid toitumisakte peale kolme liiki ülesannete täitmist: a) istudes puhkamine, b) etteantud teksti lugemine ja refererimine ning 3) mälu- ja tähelepanutestide täitmine. Peale 45 minutist eelnimetatud tegevust, paluti katsealused söögiruumi ning anti neil võimalus piiramatus koguses seal saadaolevat tarbida.

Varasematest uuringutest oli teada, et inimorganism vajab peale intellektuaalset tööd vaid ca 3 kalorit enam energiat, kui peale rahuolekus puhkamist. Vaatamata sellele, tarbisid tudengid söögiruumis peale tekstitöötlust 23% enam kaloreid ning peale mälu- ja tähelepanuteste 29% enam kaloreid, kui peale istuvas asendis puhkamist.

Kalorite ületarbimise fenomeeni seletamiseks võeti katsealustel enne katset, katse ajal ja peale katset vereproov, mis näitas, et intellektuaalse töö intensiivsus mõjutas pöördvõrdelisena olulisel määral insuliini ja klükoosi taset veres. See omakorda väljendus suurenenud söögiisus. Uurijate hüpoteesi kohaselt tekitab intellektuaalse tegevusega kaasnev stress meis suureneva energiatarbimise, mis omakorda annab organismile signaali täiendava kütuse - toidu vajalikkuse kohta. Samal ajal, nagu ka eelnevalt märgitud, on organismi tegelik täiendava energia vajadus vaid ca 3 kalori võrra suurem, kui lihtsalt niisama ilma (vaimse) pingutuseta ennast hästi tundes.

Ehk siis, kui igapäevaselt keerukaid olukordi lahendades ennast tuliseks mõtleme, pole ime, et ka meie söögiisu mäekõrguseks kasvab. Vähem mõtlemine pole seejuures aga kahtlemata parim lahendus kehakaalu säilitaiseks. Pigem aitab kehakuju hoida väikene füüsiline pingutus, mis asjatuna sisse manustatud kaloritele piisava rakenduse leiaks.