esmaspäev, 29. september 2008

Vint Cerf: Interneti aadressid aastaks 2010 otsas?

Seda, et suurele osale kaasaja inimestest vaata, et füsioloogiliste põhivajaduste katogooriasse kuuluva Interneti püsima jäämiseks saavad lähiaastad olema kriitilise tähtsusega, on tehnoloogiakirjandus lahanud juba kümneid ja sadu kordi. Oma tilga sellesse ärevuse vaagnasse valas hiljaaegu ka austusväärselt Interneti isaks ning evangelistiks tituleeritud Vinton G. Cerf.

Brittide väljaandele Telegraph antud intervjuus tuletab muuhulgas ka meid Internetiga ühendava TCP/IP protokolli kaasautor meelde, et tänase kasvutempo juures ammenduvad täna vabavõrgu Internetis kommunikeerumiseks kasutatava interneti protokolli nelja versiooni (IPv4) aadresside ressursid ennast aastaks 2010. Pikemalt tehnoloogilistesse nüanssidesse laskumata, on internetiprotokolli näol tegu telefoninumbritega samalaadse süsteemiga, kus igale abonendile omistatakse võrgus ühenduse loomiseks teatud kindla prefiksi ja suffiksiga numbrijada. Interneti sünniaastal 1977 oli IPv4 võimsuseks selle aja kohta muinasjutuline 4,294,967,296 unikaalset aadressi. Arvestades, et iga väiksemgi elektrooniline seade meie ümber üritab ennast lähiajal nähtavaks teha läbi Interneti, võib ette kujutada, et aadresside tagavara ammndub müstilise kiirusega.

Murepilvede hajutamiseks on asjaosalised samm sammult ellu kutsumas ja samal ajal testimas internetiprotokolli kuuendat versiooni (IPv6). Erinevalt neljanda versiooni 32 biti pikkustest aadressidest, oleks kuuenda versiooni aadressid 128 biti pikkused, pakkudes võimalusi 3.4 × 10 astmel 38 unikaalse aadressi moodustamiseks. Nii näiteks toetab muuhulgas hiljaaegu turule tulnud Windows Vista juba IPv6´e, kuigi sellise kasutus enamikes vabavõrkudes ei ole veel võimalik (v4 ja v6 aadressid ei ole ainuüksi juba oma pikkuselt ühilduvad). Vist ainult Koreas ja Jaapanis on alustatud riiklikul tasemel üleminekut v6 aadressidele. Samas, Euroopa ja USA veebimaailmas võtavad asjakohased diskussioonid alles hoogu.

1 kommentaar:

martin ütles ...

Asjakohane ja natuke ähvardavamate numbritega (päevi lugeda on ägedam kui aastaid) lugu slashdotis, kuidas Hiinas saavad aadressid otsa mõnesaja päeva pärast.