Innovatsioon 2008: harilik pliiats kui arvutimälu

Sadu aastaid peale seda, kui meie progressiivsemad esivanemad grafiiditükiga esimesed teadaolevad märkmed tegid, on kätte jõudnud uus retrolaine, mil´ tehnoloogianutid on avastanud, et muuhulgas ka täna hariliku pliiatsi südamikuks oleva grafiidi füüsilis-keemilisi omadusi oskuslikult ära kasutades on võimalik kokku seada ülivõimas mälukeskkond.

Nimelt annavad USA Rice ülikooli füüsikud viimase Nature ajakirja kaante vahel teada, et on kokku seadnud kümne aatomi paksuse grafiidikeha, milline suudab senisest oluliselt tõhusamalt salvestada ja taasesitada informatsiooni. Kui tänastes flash-mäludes kasutatava NAND tehnoloogial töötava mälu paksuseks on ca 45 nm, siis grafiidil põhineva lahendusega usutakse mälu mõõtmeid vähendada kuni 5 korda. Samuti on silmapaistev grafiitmälu operatsioonikiirus. Kui tänased SRAM mälud hiilgavad seal kuskil 100 ns operatsioonikiirusega, siis grafiitmälust on testimiste käigus suudetud kätte saada 10 ns operatsioonikiirus.

Seega, kuna täispikkuses hariliku pliiatsi sisse mahub ühe korraliku reisikohvri suuruse seadme jagu grafiidiaatomeid, võib tulevikus harilikku pliiatsit mälupessa lülitades moodustuda seni uskumatuna näiv mälumaht. Selline mäluseade ei ole seejuures eriti temeperatuuri- ja kiirutusekriitiline, millised omadused grafiidi füüsikalistest omadustest juba teada on.