Ootamatult me teele tekkinud uksepiidast muhu saanuna me tõenäoliselt ei mõtle sellele, et tegelikult pole mingit uksepiita olemas ja üleüldse on kõik siin universumis üks suur hologramm. Aga just sellisele väitele paistavad lähedal olevat Saksamaa Max Plancki nimelise Gravitatsioonifüüsikainstituudi teadurid.
Nimelt on tuntud Nobeli Füüsikaauhinna laureaadi Max Plancki nime kandva teadusasutuse uurijad mitme aasta vältel teinud katseid GEO600 nime kandva laser interferomeetriga, millega üritatakse leida gravitatsioonilaineid meid ümbritsevas keskkonnas. Kuigi taoliste lainete olemasolu pole veel suudetud tuvastada, on viimaste kuude jooksul keskseks küsimuseks kasvanud hoopis ülitundliku seadme teatud näitajate juures tekkiv senitundmatu signaalimüra, mille allikat ei osata üheselt kuni tänaseni veel seletada. Küll aga on üheks seni kõige enam kinnitust leidnud hüpoteesiks, et võib-olla on tekkiva müra näol leitud fundamentaalne piir, kus aegruum ei käitu enam ühtse väljana vaid muutub mürana väljenduvaks "teraliseks". Umbes nagu ajalehepilti teatud eristuseni suurendades, näeme me vaid pilti moodustavaid trükiseadme täppe, terasid.
Kui pakutud hüpotees peaks edasist kinnitust leidma siis võib see muuta arusaaama kvantgravitatsioonist ning tõstatada uusi küsimusi kvantmaailma kohta. Nimetatud küsimuste ring on teadlaste laual juba aeg-ajalt käinud seoses mustade aukudega, millised üheaegselt suudavad "neelata" kosmiliselt suuri taevakehasid ning samas müstiliselt lihtsalt aurustuda, nagu neid polekski olnud. Äkki tõesti on kõik me ümber üks suur energiaväljade halogramm, kuid me ei suuda seda piisavalt makrotasemel tunnetada?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar