laupäev, 14. veebruar 2009

Brittide nutikad kiiruskaamerad

Üsna sageli kuuleme me ümberkaudsetelt, et "sõitsin piirangu alasse kiirust ületades sisse ja sain trahvi". Patt on patt ja seaduserikkumist reeglina õigustada ei saa. Selleks aga, et maanteedel keskmisi kiirusi tegelikult alla saada, on läbi aastate välja pakutud mitmeid meetodeid. Kõige levinum neist vast "suurendame politseinike arvu teedel". Et aga politseinikega katta näiteks Tallinn-Tartu maantee kõik kurvid ja muud ohtlikumad kohad, peaks tee-äärde seisma seadma selgelt ebaotstarbekalt palju politseinike. Omamoodi lahenduse sellisele dilemmale on aga pakkunud Briti siseministeerium, milline plaanib 2009st aastast saareriigis üles seada enam kui 200 Specs 3 tüüpi kaamerast ning numbrituvastuse süsteemist koosneva järelevalvesüsteemi.

Süsteemi koosneks omavahel läbi andmetöötluskeskuse ühendatud enam kui 200 maanteekaamerast ning sõidukite numbrite tuvastamise tarkvarast. Kaamerasilmast möödudes tuvastab süsteem sõiduki registreerimisnumbri ning edastab selle keskusele. Juhul, kui sõiduk mõne aja pärast möödub järgmisest süsteemiga ühendatud kaamerast, arvutab keskus hetkega läbitud vahemaa tarbeks kuluva arvestusliku vähima ajavahemiku. Juhul, kui sõiduk on vahemaa läbinud alla arvestusliku miinumumi, edastatakse asjakohane info trahvikeskusele ning sõiduki omanik saab õige pea kätte trahviotsuse.

Brittide sõnul on keskmise sõidukiiruse vähendamine seejuures vaid asja üks külg. Teine külg on liikluse üldise sujuvuse tagamine, milles suurimad kurja juured ongi just kiirendajad-nõelujad.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ei taha õigustada kiiruseületamist kuid vastukaaluks hoopis see link (Jälgimisühiskond suurim oht Briti demokraatiale): http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/feb/06/surveillance-lords-liberty-central

Lauri Tabur ütles ...

Brittide ärevusest jälgimise teemal võib täiesti aru saada. Juba aastaid on London olnud tõenäoliselt üks kõige suurema kaamerakaetusega linnu maailmas. Ühest küljest on sellega säästetud hulga maksumaksja raha, et mitte paigutada mehitatud patrulli igasse nurgapealsesse. Teisest küljest, tõepoolest, on maksumaksjal õigus alati kahelda, kas maksuraha säästmiseks rakendatud meede kuidagi teisel viisil tema õigusi ei riiva.