Kus lõppeb kosmos ja algab Maa?

Tundub esialgu uskumatu, kuid kuni viimase ajani oli kosmose alguse ja Maa atmosfääri lõppemise piir teadusemaailma üks enim vaieldud küsimusi. Eelmise sajandi viiekümnendatel USA-Ungari teadlase Theodore von Kármáni poolt arvutuslikult määratletud kujundlik joon on seni arvatud olevat ei rohkem ega vähem kui 100km (62 miili) kõrgusel maailmamere pinnast. Samas, kes on jälginud kosmosesüstikute starti, siis loetakse kosmoselaev olevat kosmoses peale 50 miili piiri ületamist. Ehk siis koht, kus õhu hõrenemine peaks pihta hakkama. On veel terve rida riike maailmas, kes peavad kosmose alguspiiriks hoopis mingit muud kõrgust. Seepärast on täiesti arusaadav teadlaste aastakümnete pikkused vaidlused kosmose alguse osas.

Põhjus, miks kriitilise hõrenduse piiri polnud kuni hiljutise ajani õnnestunud eksperimentaalselt kindlaks teha, peitub tõdemuses, et 100km piir on liialt kõrge, et seda õhupallisondiga uurida ning liialt madal, et satelliidil lasta oma tööd teha. Kuni siis tänaseni, kui Kanada Calgary University teadlased panid kokku erinevate allikate andmed, hindamaks hõrenduse kriitilise piiri ja kosmiliste osakeste olemasolu tegelikku kõrgust.

Nagu avaldatud aprillikuises Journal of Geophysical Research ajakirjas, näitavad teadlaste poolt läbi viidud mõõtmised, et asjakohane hõrenduse kriitiline piir koos kosmiliste osakeste oluliselt kõrgema konsistentsiga ja seega ka kosmose alguseks tänase definitsiooni põhjal on tinglik joon 73 miili kõrgusel maailmamere pinnast. Ehk siis on kosmos meist kaugemal, kui seni oleme arvanud. Samas on see uus väljakutse kõigile neile, kes seni keskmisest veidi kõrgemale lennutavate lennukitega rahvast "kosmosesse" viisid.