Tuksuvast südamest sai elektrigeneraator

Võib vaid ette kujutada, kui palju toimub inimorganismis liikumist, mis kannab endas kasutamata jäävat energiat. Alustades muutustest lihasrakkudes, kui ennast liigutame, kuni veresoontes liikuva verega edasi kanduva energiani. Pole siis ka ime, et ka nanotehnoloogia sellele energiale rakendust on otsinud.

Märtsi lõpus andidki USA Georgia Institute of Technology teadlased teada, et on välja töötanud ülitundlikud piesoelektrilised tsink-oksiidi nanoosakesed. Pieso-elektrilisus väljendub siis nende omaduses näiteks madalsageduslike võngete (südamelöök, helivõnked ruumis jms) poolt tekitatud mehaanilise surve all eritada elektrivoolu. Ei ole vaja just erilist fantaasiat, et kujutada ette selliste osakestega kaetud riideesemeid, millistesse integreeritud toitepistiku abil võiksime toita kõiki me käsikasutuses olevaid e-seadmeid.

Süsteemi väljatöötajad pakuvadki, et kui õnnestub nanoosakeste arendamine laiatarbe kasutusse, arvatakse nende põhjal loodavate rakenduste esimesteks kasutajateks olema nii meditsiin kui ka pikemat aega tsivilisatsioonist eemal olevad ametimehed, näiteks sõjaväelased.