Uuring: lapselöömist tolereerivad riigid on madalama SKPga

See, et erinevatel "Ära löö last" tüüpi sotsiaalkampaaniatel on ühiskonna üldise vägivaldsuse tõttu enam kui tõsi taga, on Eesti meedias läbi aastate juba korduvalt kajastamist leidnud. Lisaks eetilisele ebanormaalsusele, on aga lapse löömisel nii lapse tulevasele käekäigule kui sellist käitumist tolereerivale kogukonnale ääretult negatiivsed tagajärjed. Just sellistele järeldustele jõudis University of New Hampshire professor Murray Straus ligi 40 aastat kestnud uuringu tulemusena.

Möödunud reedel San Diegos Conference on Violence, Abuse and Trauma raames esitletud uurimustöö tulemused olid sedavõrd märkimisväärsed, et neid pidas väärtiliseks refereerida ka ajakiri Time. Nii näiteks ilmneb Strausi uuringu aruandest, et lapsed, kelle suhtes oli pereringis kasutatud füüsilist karistamist, väärisid mõne aasta möödudes IQ testi tehes ca 5 punkti võrra madalamaid tulemusi, kui lapsed, kes kasvasid ilma vägivallata. Samuti ilmnes, et lapsed, kes kuni esimese eluaastani olid kogenud vägivaldset kohtleist, olid teiseks eluaastaks käitumismustrites oluliselt agressiivsemad, kui lapsed, kellel sarnane kogemus puudus. Nagu väidab Straus, tekitatakse isegi esimese ja ainukese füüsilise karistamisega lapses stressi ja pinge seisund, millega pärsitakse loomingulisust ja lapse elementaarset õppimisvõimet. Ja kui vägivaldne füüsiline kontakt on korduv, on ka negatiivne tulemus seda sügavam.

Kuid eelnimetatud 5 protsendipunkti pole veel uuringuaruande kõige huvitavam osa. Nimelt on Straus uurinud ka laiemat füüsilise karistuse tolereerimise mõju riikide majanduslikule arengule. 17 000 tudengi baasil läbi viidud longituuduuringust nimelt ilmnes, et riigid, kus noorte peresisene füüsiline karistamine oli kultuuriliselt enam tolereeritud, olid märkimisväärselt madalama SKP tasemega, kui riigid, kus laste kasvatamisel peeti kultuurseks enam intellektuaalseid meetodeid. Põhjus ka loogiline - stressis ja madala õppimisvõimega kodanikud on kaugel sellest uue väärtuse loomise suutlikkusest, kui inimesed, kelle lapsepõlv möödus avatud ja sõbralikus õhkkonnas.