
Süsteem ise aga koosneb sõiduki esiosas asuvast kaamerast, mis pidevalt 30 kaadrit sekundis fikseerib juhi vaatevälja ning loeb sinna sattunud liiklusmärkidel kujutatut ning protsessorist, mis nähtu sõiduki „pedaalide keelde“ kodeerib. Et Euroopa Liidus on hoiatusmärgid valdavalt standardiseeritud suuruse ja kirjega, siis ei tekita nende lugemine süsteemile erilist raskust. Seepärast on üsna tõenäoline, et kiiruspiirangute fikseerimist juba suutev süsteem loeb üsna pea ka igasugu muid hoiatusmärke ja miks mitte ka näiteks vöötraja olemasolu.
Süsteemi suurimaks kitsaskohaks on kiirusesõbrad pidanud aga seda, et sellega varustatud masin ei oska mitte alati iseseisvalt kiirusepiirangut ära lõpetada. Teatavasti lõpetab paljudes riikides kiiruspiirangu teede ristmik. Kuidas panna aga autot lugema ristmikuid, see on tõenäoliselt arendajatele järgmine väljakutse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar