Uuring: poliitiline orientatsioon on geneetiline?

Oled äkki isegi vahest mõtisklenud, et miks kuulsate revolutsionääride ja ideoloogiatähtede järeltulijad üsna sageli sarnast maailmapilti või elufilosoofiat evivad. Vastust sellele on üritanud anda USA Rice University teadurid, kes tulid jaanuarikuises New Scientist ajakirjas välja hüpoteesiga, et poliitiline orientatsioon on suure tõenäosusega geneetiline. Sellise järelduseni jõuti, uurides 1200 USA ja Austraalia kaksiku poliitilisi vaateid ning testides hiljem nende kokkuleppimisvalmidust erinevates poliitilistes küsimustes. Nii näiteks ilmnes, et maksupoliitilistes küsimustes jõudsid kokkuleppele neli viiendikku (80%) ühemunarakukaksikutest ning kaks kolmandikku (67%) eriminarakukaksikutest. Tavaliste õdede-vendade puhul oli see näitaja märkimisväärselt madalam.

"Individual genes for behaviors do not exist and no one denies that humans have the capacity to act against genetic predispositions. But predictably dissimilar correlations of social and political attitudes among people with greater and lesser shared genotypes suggest that behaviors are often shaped by forces of which the person themselves are not consciously aware."

Kuigi varasemad geeniuuringud on kindlaks teinud, et inimene on sotsiaalsest kontekstist tulenevalt võimeline käituma vastupidiselt oma geneetilisele eelsoodumusele, on geneetiline soodumus ameeriklaste uuringu kohaselt kahtlemata faktor, mis inimese alateadvuses muuhulgas ka maailmavaatelisi hoobasid liigutab.