Uuring: õnn ja edu peitub õigetes uskumustes

Mäletan tänaseni ülikooliaegset füüsika lektorit, kelle ranguse kohta testide hindamisel juba terveid põlvkondi oli räägitud hirmu ja õuduslugusid. Eks kinnitanud seda ka hinded, mis reeglina kolmeni küündisid vaid üksikutel ja üldse mitte alati tuntud oivikutel. Tagantjärele mõelduna on see ilmekas näide sellest, kuidas (reeglina põhjendamatud) uskumused konkreetse inimese või olukorra kohta tingivad meie käitumise ja suhtumise. Sarnast fenomeni käsitlevad oma mahuka uuringu kokkuvõttes aprillikuises ajakirjas Scientific American Mind ka brittide University of Exeter ja St Andrews University teadlased.

As it turns out, research shows that such performance failures cannot always be attributed simply to inherent lack of ability or incompetence. Although some have jumped to the highly controversial conclusion that differences in attainment reflect natural differences between groups, the roots of many handicaps actually lie in the stereotypes, or preconceptions, that others hold about the groups to which we belong. For instance, a woman who knows that women as a group are believed to do worse than men in math will, indeed, tend to perform less well on math tests as a result.

Oma mahukas artiklis analüüsivad ülalnimetatud ülikoolide teadlased Stephen Reicher ja Alex Haslam muuhulgas ka rassi- ja rahvuslike stereotüüpide teket. Nii näiteks väidavad nad, et vähemuste stereotüübid pole mitte niivõrd tugevalt kandja peas juurdunud, kuivõrd hellad igasugu muutuste suhtes. Seda kinnitavad mitmed katsed afro-ameeriklaste ja Aasia päritolu noortega. Lastes näiteks Afro-Ameerika noortel teha üldteadmiste GRE tasemetesti, olid tulemused märkimisväärselt madalamad neil noortel, kellele oli enne testi korduvalt rõhutatud, et test on vajalik nende üldise intelligentsuse taseme hindamiseks. Selle rassi noored lihtsalt evivad endas teistest enam uskumust, et kõrged väärtused ja intelligents pole nende mängumaa. Selle tulemusena on nad ise endale oma peas võtnud alamklassi rolli, millisele vastavalt siis ka reeglina käitutakse ning igasugust selle rolli välise muutmise püüet võetakse vägagi suure ebausuga.

Umbes sarnast tulemust näitas ka Aasia päritolu naistudengite hulgas tehtud matemaatiliste teadmiste test. Nimelt olid märkimisväärselt paremad nende naistudengite tulemused, keda enne testi oldi veendud asiaatide heades matemaatilistes teadmistes, kui nendel, kelle naiselikku loomust enne testi oli korduvalt esile tõstetud. Põhjus jällegi levinud akadeemilises uskumuses, et asiaadid on matemaatilistest teadmistes ülikoolides üle keskmise ja naistudengid oma teadmistes valdavalt tagasihoidlikud.

Mahuka artikli kokkuvõtteks lohutavad aga teadlased, et keegi pole oma uskumustega laulatatud. Pigem vastupidi - meie edu peitub oskuses uskumusi luua ja neid enda sees enda heaks tööle panna.

Thus, the literature on stereotype threat delivers two fundamental lessons. The first is to beware of equating performance and ability, especially when dealing with differences between groups, and to understand the power that the expectations of others has over what we do. The second is to realize that we are not doomed to be victims of oppressive stereotypes but can learn to use stereotypes as tools of our own liberation. In short, who we think we are determines both how we perform and what we are able to become.