Vaba tahet ei ole olemas!

Juba mõni hetk enne seda, kui otsustasite siinset lugu lugema hakata, oli teie aju andnud alateadvusele edasi käsu siinkirjutatuga tutvuda. Umbes sellisele järeldusele jõudsid Saksamaa Bernstein Center for Computational Neuroscience nimelise teadusasutuse uurijad, uurides aju tegevust erinevate otsuste langetamisel.

Nimelt tuvastasid John Dylan Haynes juhtimisel fMRI ajuskänneriga 14 vabatahtliku peal katseid teinud teadlased, et enne kui inimene teadvustab endale mõne valiku tegemist, on aju mõtte ja teadvuskeskus umbes 7 sekundit enne teadvustust andnud meie alateadvusele vastavasisulise signaali. Ehk siis on meie alateadvus meie eest otsuse teinud juba 7 sekundit enne kui ise sellest arugi saime. Siia kategooriasse ei kuulu muidugi instinktiivsed otsused, mida langetame oma reflekside toime tulemusena (nt telefoni helisema hakkamist vaevalt keegi ajukäärude vahel väga ette ennustab).

By scanning the brains of test subjects as they pressed one button or another – though not a computer mouse – researchers pinpointed a signal that divulged the decision about seven seconds before people ever realised their choice. The discovery has implications for mind-reading, and the nature of free will.

Piltlikult öeldes - hetkel kui poes ulatume omast arust hetke-emotsiooni ajel kommikarbi järele, on meie aju juba 7 sekundit tagasi, talle teada oleva info põhjal, meie eest kommikarbi kasuks otsuse teinud.

Teadliku vaba valiku küsimus ei ole teadlaste uurimisobjektiks kindlasti esimest korda. Nii näiteks on eelmise sajandi kaheksakümnendatest aastatest teada Benjamin Libet'i poolt tehtud katsed, kus ta tuvastas, et vähem kui sekund enne otsust liigutada oma sõrme, aktiveerus inimese ajus piirkond, mis juhib inimkeha liikumist. Arvestades, et aju aktiivsuse mõõtmine oli sel ajal alles päris algelises tehnilises staadiumis, oli aju aktiveerumise tuvastamine mõnesekundilise täpsusega täiesti aktsepteeritav tulemus, mille siis nüüd hiljem täpsustasid Saksa teadlased.

Nimetatud uuringu tulemustest on kinni hakanud mitmed robootika ja autotööstuse katselaborid, kes püüavad inimaju teadvuskeskuses toimuvat kasutada näiteks ohutussüsteemide projekteerimisel juhuks, kui inimene võiks teha konkreetses situatsioonis vale otsuse. Näiteks otsustades autoroolis magama jääda, suudaks asjakohane ajuimpulsside lugejal baseeruv seade meid sellisest plaanist kuni 7 sekundit enne uinumist ette hoiatada. Tänane teadusandmestik ei luba veel ajuimpulsside põhjal küll enam kui 60% täpsusega ennustada konkreetset käitumist, kuid arvatavalt jõutakse selleni lähimal kahe aasta jooksul.