Keskkonnateadliku mõtte areng on meid viimasel ajal viinud mitmete huvitavate lahendusteni, kuidas kõiki ümbritsevat kasutult kulgevat energiat inimese elu edendamiseks ära kasutada. Kes pakub võimalust kuumast asfaldist energiat ammutada, kes on tantsupõranda elektrit tootma pannud. Viimase aja suurim mõttelend sel teemal pärineb kindlasti aga Florida Atlantic University (FAU) teadlaste laboratooriumist. Mõned päevad enne ülikoolilinnaku sulgemist orkaani Fay hirmus, jõudsid sealsed teadlased anda teada projektist, mille käigus üritatakse ookean inimkonna heaks energiat tootma panna.Uue süsteemi keskseks märksõnaks oleks Golfi hoovus. Nimetatud hoovus saab teatavasti alguse Kariibi merest, kuhu passaattuuled vett kokku ajavad. Et vesi hunnikusse jääda ei saa, hakkab see mööda Põhja-Ameerika rannikut põhja poole liikuma. Aga vesi ei tuleks kuigi kaugele, kui põhjas poleks tõmbavat mootorit. See 24/7 töötav looduslik mootor on külm kliima. Põhja-Jäämere vesi jäätub, aga jää võtab ainult mageda vee. Ülejäänud vesi jääb raskemaks, soolasemaks ja vajub põhja. See ongi mootor, mis hoiab Golfi hoovust 365 päeva ja 24 tundi ööpäevas töös. Erinevalt päikese ja tuule-energiast, millise loodusest kätte saamine sõltub paljuski looduse enda heasoovlikkusest.
Ligikaudu 19 miljoni USD suuruse grandi raames uurivad ning paigaldavad FAU insenerid lähima aasta jooksul koostöös nelja ülejäänud Floridas asuva ülikooliga rannikust umbes 15 miili kaugusele Atlandi Ookeanisse tuuleturbiine meenutavad ookeaniturbiinid. Seejuures loodetakse ära kasutada ookeanipõhja looduslikku kanjonilisust, mis ei nõua täiendavate hoovust suunavate tunnelite ehitamist sinna.
Elektrofüüsika rakendusi kasutades plaanitakse turbiini poolt toodetud energia omakorda salvestada vesinikakudesse või siis ka osaliselt muundada elektrolüüsi tulemusena vesinikuks, et pakkuda kütet tuleviku vesinikautodele.
Lisaks elektrienergiale, ammutataks tulevikus ookeani põhjast ka Põhja Jäämerest Atlandisse tagasi liikuvat külma veemassi. Seda eesmärgiga saada külma jahutusvedelikku Florida tarbijate konditsioneeridesse ning käivitada temperatuuride erinevust kasutavat maasoojuskütte süsteeme.
Tehnoloogia ookeani põhja paigutamisel lubatakse korduvalt ka mitmeid ökoloogia alaseid uuringuid. Seda enam, et globaalse soojenemise tingimustes võib Golfi hoovus tulevikus osutuda üldsegi küsitava väärtusega energiaallikaks.
Postitused
1 kommentaar:
Lubatagu täpsustada, jäätub ka soolane vesi, ja koos soolaga. Kuid põhjapool aurustunud (aurustub vaid vesi, sool jääb merre) vesi sajab paljuski polaaraladele, jäädeski mageda jääna sinna.
Ning lisaks, Golfi hoovuse vesi on ühelt poolt soe (külmast veest kergem), teisalt soolasem (magedast vees raskem), seal, kus Golfi hoovus upub, saab soolsusest tulenev raskus ülekaalu soojusest tulenenud kerguse üle. See on üsna õrn tasakaal, soolsuse või temperatuuride väikese muutuse tagajärjel võib ta hoopis uutes kohtades uppuma hakata. Ja soojuse transport meie kanti lakata või tugevasti muutuda.
Postita kommentaar