reede, 22. august 2008

Uuring: hea uni õpetab enam kui halb õpetaja


Augustikuist Scientific American'i sirvides jäi silma pikem kirjutis pealkirja all "Quiet! Sleeping Brain at Work!", kus Harvardi teadlased analüüsivad une mõju inimaju talitlusele. Juba ülikooliajal tundus mulle, et õhtul õpitud ainese ülekordamine varahommikul omas vägagi tõhusat effekti mu eksamitulemustele. Harvardi teadlased professor Jeffrey M. Ellenbogen juhtimisel toovad sellele fenomenile nüüd omapoolse kinnituse. Nimelt viisid nad 2007. aasta sügisel suuremates tudengigruppides läbi terve rea katseid kinnitamaks muuhulgas hüpoteesi, et inimese aju on võimeline analüütilisi järeldusi genereerima ka unestaadiumis.

Katse käigus paluti testgrupis igal osalisel moodustada värviliste ruudukeste paaride põhjal kuni 5 elemendiga hierarhia. Näiteks esimesena paluti valida rohelise ja punase ruudukese paarist meeldivaim. Oletame, et selleks oli punane. Seejärel pandi punasega paari uus värv ja paluti uuesti hinnata. Sedasi 5 paari järjest, kuni kokku sai 5e lemmiku värvi hierarhia.

Tavaline inimloogikale omane järeldus ütleb meile, et kui punane värv on meeldivam kui roheline ja roheline meeldivam, kui näiteks sinine, siis on loogika kohaselt punane meeldivam, kui sinine. Sama moodi, nagu me igapäevaselt alateadlikult järeldame, et juhul, kui isik A on ilusam kui B ja B on ilusam kui C, siis on A ilusam kui C.

20 minutit peale hierarhia moodustamist paluti katsealustel uuesti omavahel suhtesse seada varasemalt üles ehitatud viie elemendiga värvide hierarhia esimest ja viimast värvi. Ilmnes, et ca 50% tõenäosusega valiti meeldivamaks nii hierarhia esimest kui ka viimast värvi. Ehk siis katsealused ei olnud oma alateadvuses veel hierarhia loogikat selgeks mõelnud.

Kui aga katsealused paluti varasemat värvide hierarhia esimest ja viimast elementi varasemasse järjekorda seada 12 tunni pärast, oli tulemus juba märkimisväärselt parem. Nimelt suutsid 70% katsealustest, kes olid vahepeal 12 tunni jooksul tegelenud igasugu muude päevaste toimetustega, värvidepaari õieti sättida 70% juhtudest. Veelgi suurem oli paari õieti seadmise tõenäosus nende katsealuste hulgas, kes olid need 12 tundi rahulikult maganud. Neist suutis abstraktse värvide hierarhiapaari õieti seada tervelt 90% katsealustest. Ehk siis oli nende aju saanud rahulikult alateadvuses tegeleda uue abstraktse struktuuri töötlemisega.

1 kommentaar:

Priit Kallas ütles ...

eee, hmmm... hommik on õhtust targem?