Uuring: küsi aega, saad raha

Paljukõneldud kodanikuühiskonna üheks suurimaks komistuskiviks on üsna sageli kujunenud kodanikke ühendavate kodanikeühenduste rahastamise probleemid. Isegi kui vaba raha inimeste käes ringlemas on, osutub selle raha kõigi ühiseks hüvanguks rakendamine sageli ületamatuks takistuseks. Sellest tõdemusest ajendatuna uurisid USA Schicago ja Stanfordi ülikoolide psüholoogid efektiivseid meetodeid sellise vaba raha kättesaamiseks. Nagu avaldatud Journal of Consumer Research maikuises numbris, võib inimese peas raha annetamise otsuse võti peituda üsnagi ootamatutes mõttekäikudes.

Nii näiteks paluti ühel testgrupil kõigepealt lugeda tutvustavat teksti kopsuvähist ja Ameerika Kopsuvähi Sihtasutuse (AKS) tegevusest. Seejärel paluti pooltel testgrupis osalenuid mõne aja möödudes hinnata, kui palju oma vabast ajast oleksid nad nõus kulutama AKS tegevuses osalemisse. Kui seejärel omakorda mõne aja möödudes paluti kõigil tesgrupis osalenuil hinnata, kui palju raha oleksid nad nõus AKS tegevuse toetamiseks annetama, ilmnes, et isikud, kes varasemalt olid pidanud läbi mõtlema oma võimaliku aja panustamise, olid AKS tegevusse raha panustamises keskmiselt märkimisväärselt heldemad. Keskmine annetatav rahasumma oli siis vastavalt $36.44 versus $24.46.

Mitme järgneva katsega kinnitust leidnud tõdemust seletavad uurijad asjaoluga, et aja metafooriga positiivses kontekstis ning kujuteldaval ajaliinil enese kujutamisega meeldivat tulemust saavutamas, käivitame alateadlikult endas positiivse tundemaailma. Rahaline otsus aga vastupidi, tõukab meid pragmatismi ning sunnib hea tegemist enam kaalutlema. Vastastikku need otsused teineteist me sisemaailmas aga kindlasti tasakaalustavad ning panevad ka rahaannetusse soosivamalt suhtuma.