9/11 järgne poleemika biomeetria kasutusele võtuks isikut identifitseerivates dokumentides, on paratamatult kaasa toonud ka erinevad vandenõuteooriad selle võimalikust kuritarvitamisest. Eks ole õli biomeetria teemasse parajalt valanud ka Hollywoodi toodang, kus nii väljalõigatud silma kui ka eemaldatud sõrme papillaariga on petetud asjakohase biomeetria lugejat. Kuigi tegelikkuses pole seadme petmine sugugi nii kerge, kui filmist tundub, on vähemalt teoreetiliselt siiski võimalik tavabiomeetriat võltsida. Seetõttu on märkimisväärselt viljakasse pinnasesse maandunud uudis Jaapani Shizuoka University SU teadlastelt, kes värske International Journal of Biometrics vahendusel annavad teada inimreflekside kasutatavusest biomeetria rakendustes.SU teadlaste avastus põhineb sakaadil (inimsilma hüplemine, kiire liikumine) silma nö pimepunkti suhtes. Pimepunkt on siis silma see osa, kust väljuvate jätkete kaudu edastatakse silmast saabuv informatsioon ajusse. Elik siis selles inimsilma punktis võrkkestale kujutist ei teki. Puuduv kujutis kompenseeritakse silmamuna reflektoorse liikumisega vasakule ja paremale ümber pimepunkti. Selline refleks on aga iga silma kohta unikaalne ning tingimatule refleksile omaselt mitteõpitav. Kasutades identset trigerit silmas refleksi tekitamiseks, väidavad teadlased võimalik olevat identifitseerida varem fikseeritud isikut.
Lisaks sakaadil põhinevale biomeetriale, üritavad SU teadlased kombineerida sakaati pupilli suuruse muutusega erineva valguse tingimustes ning silmade vergentsiga ehk siis samaegse liikumisega vastassuundadesse, et saavutada õiget monokujutist. Kahjuks nende tööde kohta inglise- või saksakeelseid materjale esialgu leida ei õnnestunud.
Postitused
2 kommentaari:
On olemas üks saade Mythbusters, kus üritati sõrmejälje lugejat petta. Minu mäletamist mööda polnud küll mingit probleemi masinaid petta. Isegi paberi peale väljaprinditud sõrmejäljega sai mõnest läbi.
pmst on vanu klassikalisi sõrmejäljelugejaid kopeeritud jäljega petetud küll. samas, uued kurrustikulugejad ei loe enam pindmist kurrustikku, vaid loendurikiirega skännitakse kurru struktuuri mingis sügavuses naha sees. selle kiire petmiseks ei piisa enam lihtsalt jäljendi tegemisest, vaid tuleb kopeerida ka sõrme sisemist kurrustruktuuri. mis pole küll võimatu, kuid kindlasti mitte nii lihtne.
Postita kommentaar