Innovatsioon 1925: kui raadio Eestisse tuli

Tulevikuteemade kõrval on üsna sageli kasulik heita pilk ka minevikku. Lätete juurde, kust nii mõnigi tänapäeval igapäevane tehnoloogiavidin oma alguse on saanud.

Seekord jäi ühe teadusartikli kirjutamisel silma Eesti Vabariigi 1925. aasta raadioseadus ning selle seletuskiri (vt slaidi siinjuures). 1925. aasta detsember oli siis Eestis see aeg, kui otsustati hakata riiklikul tasandil tegema raadioside arendamisega. Aasta hiljem, kui Eestis hakkas toimina regulaarne riiklik ringhääling, oli teada juba üle 1000 registreeritud raadiovastuvõtja ning terve posu registreerimata amotöörseadmeid. Aasta varem oli teada vaid 250 vastuvõtja olemasolu.

Nagu seletuskiri selle ajastu kohta tulevikku vaatavalt kirjutab "Raadioasjandus on eriti viimasel ajal väljamaal õige suuri edusamme teinud ja selle lõpusaavutused ei ole veel praegugi kätte saadud, mida see asjaolu tõendab, et peaaegu igas kuus uued leidused ja täiendused ühendusabinõude juures ette tulevad. Kui veel tehniliste sisseseadete juures täiendused ja viimistlemise poole püüdlevad katsed edasi kestvad, siis arusaadavalt ei ole ka veel raadio praktilises kasutamises täiuseni jõutud ja praegu oleks varajane ennustama hakata, mida raadio tulevikus inimkonnale pakkuda võib ja pakkuma saab. Üks on aga kindel, et just raadiotelefon juba oma praeguseski arenemise ajajärgus meie maakeral maadevahelise kauguse mõiste ära on kautanud ja tema abil igast ilmakaarest teisele elavas kõnes mõtteid edasi saab anda /--/"

Tuletan meelde - aasta oli siis 1925. Viis aastat tagasi oli lõppenud vabadussõda. Aasta varem oldi edukalt hakkama saadud kommuninistide detsembrimässu mahasurumisega. Wifist ja kõu´s, mille kaudu siintoodu veebi on jooksutatud, oli ääretult "varajane ennustama hakata".